5. Enese Mina tundmaõppimine

Mäletan, et lapsena huvitasid mind väga elu olemust puudutavad küsimused. Ma tahtsin teada, kuidas toimib maailm ja seda, miks mina siin olen. Ma lihtsalt pidin neile küsimustele vastused leidma ja ei lõpetanud oma otsinguid enne, kui ma leidsin ülestõusnud meistrite õpetused. Ja praegugi olen ma alati avatud sügavmõttelisematele vastustele. Tõenäoliselt oled ka sina kogenud midagi sarnast.

Selles peatükis tahaksin ma rääkida sellest, kuidas ülestõusnud meistrite õpetused aitavad meil leida vastuseid olulistele, elu puudutavatele küsimistele. Ma ei taha sugugi väita, et tegemist on lõplike vastustega, aga see teadmine avab sügavamad nüansid elu mõistmiseks. Elule lähenemine on meistrite õpetustes siiski teistsugune kui enamuses religioossetes ja vaimsetes õpetustes.

KES MA OLEN?    

Kogu mateeria  koosneb aatomitest. Kuid mateeria ise ei pane aatomeid teatud skeemi järgi organiseeruma; aatomid tekitavad erinevaid vorme – nii galaktikaid kui ka väiksemaid kooslusi. Aatomid koosnevad elementaarosakestest ja need omakorda energialainetest. Teisisõnu: mateeria ei tekita energiat; energia tekitab mateeriat. 

Me kõik teame, et meie aju on materiaalne ja meie mõtteid moodustavad energialained. See ei kõla sugugi loogilisena, et mateeriast aju hallollus meie kõrvade vahel produtseerib teadvust. Teadvus on vool, mis siseneb materiaalsesse vormimaailma kõrgemast sfäärist. Meie meel on kas enamal või vähemal määral teadvuse voolule avatud ukseks ja meie ajus tekivad mõtted. Aju toimib pigem kui värviline lavavalgus. Ta ei tekita valget valgust, aga toonib temasse siseneva valguse.

Ülestõusnud meistrite õpetustes tehakse vahet meelel ja teadvusel, mõtetel ja tunnetel. Meel on nagu konteiner või mahuti ja mõtted kui selle konteineri sisu. Meie aju tekitab ja mõjutab meie mõtteid, kuid meie aju ei ole suuteline tekitama teadvust. Mõtted ja teadvus ei ole üks ja seesama; oleme sama mis on meie meel, meie mina-taju mahuti.

Me pole materiaalsed olevused ja meie eneseteadlikkus pole füüsilisest mateeriast koosneva aju poolt tekitatud. Me oleme mitte-materiaalsed olevused, kes kasutavad oma keha ja aju kahel eesmärgil. Nimelt materiaalse maailma kogemisel selle sees olles ja oma loovate võimete väljendamisel selles maailmas.

KUST PÄRINEB MINA?

Ülestõusnud meistrid ütlevad, et me oleme vaimsed olevused, kes on vaimsest maailmast laskunud füüsilisse kehasse. Me ei ole eraldiolevad olevused, vaid me oleme vaimse maailma olevuste pikendused, kes on loonud selle maailma, asudes sellest ise väljapool. Nad on meid saatnud materiaalsesse maailma, et meie jätkaksime nende poolt algatatud loovat protsessi, asudes ise selle maailma sees. Me oleme loodud olema kaas-loojad koos oma vaimsete vanematega.

Identiteet, mis teeb meist unikaalsed indiviidid, pärineb kõrgemalt, vaimselt Minalt. Ka meie vaimsed vanemad on veelgi kõrgema sfääri olevuste vaimsed järeltulijad. Niisugune olemisahel ulatub Loojani välja.

Identiteet, mis teeb inimesest unikaalse indiviidi,
pärineb kõrgemalt, vaimselt Minalt.

Ülestõusnud meistrite tõdemusel on müstikud juba tuhandeid aastaid kogenud, et tegelikult on olemas vaid üks Mina, ja see on Looja Mina. Kõik elav on loodud sellest ühest Looja Minast ja mitte miski ei saa olla temast lahus. Meile on antud osake Looja eneseteadvusest ja see teebki meist eneseteadliku olevuse. Meil on potentsiaal avardada oma eneseteadlikkust ja samas säilitada oma individuaalsus. Aga me ei saa seda teha lahusolevana. Me saame seda teha vaid siis, kui näeme end osana suurest tervikust.

Algselt oleme me tulnud siia maailma piiratud eneseteadlikkusega ja meie eesmärk on oma eneseteadlikkuse avardamine, kuni jõuame oma Looja teadlikkuse tasemele. Sellest hetkest saame siseneda Kõiksusse või saada Loojaks, kes alustab oma  vormimaailma loomist. See on meie kui eneseteadlike individuaalsete olevuste eksisteerimise üldine eesmärk.

Aga miks oleme me just siin, materiaalses maailmas? Oleme oma vaimse Mina pikendused ja oma vaimsete vanemate järeltulijad. Tulime, et aidata tõsta materiaalse sfääri vibratsiooni, kuni terve see sfäär suudab tõusta oma vibratsioonis ja saada vaimse sfääri osaks.

Eesmärgiks on kasvamine eneseteadlikkuses. Materiaalne maailm on vaid keskkond või katselaboratoorium, kus eneseteadlik olevus saab avardada oma eneseteadlikkust. Meie vaimsed vanemad on loonud meie jaoks keskkonna ja meie eesmärk on avardada selles keskkonnas oma teadlikkust loovatest või pigem kaasloovatest võimetest.

Nii saavutame me tasapisi meisterlikkuse oma keskkonna üle ja oleme suutelised looma, toetudes sellele vundamendile, mille meie vaimsed vanemad on meile andnud. Kui me niisuguse meisterlikkuse saavutame, siis tähendabki see meele meisterlikkuse saavutamist mateeria üle. Kui see ülesanne on täidetud, võime me vaimsesse sfääri üles tõusta ja saada ülestõusnud meistriteks. Me võime valida, kas tahame liikuda sealt edasi kõrgema sfääri poole või jääda planeet Maaga, et aidata veel ülestõusmata olevusi nende vaimsel teel.

MINU SUHE JUMALAGA

Ülestõusnud meistrid ütlevad, et Jumal on olemas, aga ta erineb oluliselt kristlikust jumalakujust. Looja pole vihane, kohutmõistev ja kaugel taevas olev väline Jumal, kes saadab meid põrgusse, kui me teda pahandame. Kuigi ülestõusnud meistrid räägivad harva Vanast testamendist, ütlevad nad, et kaks esimest käsku kümnest annavad meile olulise võtme Jumalast õigemaks arusaamiseks.

Esimene käsk ütleb: “Sul ei tohi olla teisi Jumalaid minu kõrval,” mis tähendab, et sa ei tohi lasta ühegi inimese ega religiooni poolt loodud “jumalat” enese ja oma vahetu Jumala kogemise vahele. See seondub teise käsuga: “Sa ei tohi luua endale muutumatut kuju Jumalast.” Meistrid ütlevad, et see ei tähenda puuskulptuuri, kivist või kullast kuju valmistamist selle kummardamise eesmärgil. Sügavam tähendus on siin hoiatus mentaalse muutmatu kujutluspildi loomise eest. Niisugune mõttes loodud kujutluspilt pole tõega kooskõlas, sest Looja on kõigi vormide allikas, asudes ise igast vormist kõrgemal.

Meie, inimolevused, omame kalduvust kanda vormimaailmas nähtu üle nähtamatule maailmale. Niisugune lähenemine ei saa anda õiget tulemust ja seda eriti Jumalasse puutuva puhul. Mitte miski siin maailmas olev ei anna täpset kirjeldust kõigist vormidest kõrgemal olevast Loojast. Kui me aga fikseerime oma mõtetes mingi pildi Jumalast, siis see fiktsioon blokeerib meie meele ja me ei suuda kogeda müstilist kogemust tõelisest Jumalast. Müstiline kogemus viib meid kõrgemale meie mõtetes loodud kujutistest. Kui me sunnime müstilise kogemuse kohanduma oma mõttemaailma kujutiste ja uskumustega, mis meie mõttemaailma mullis leiduvad, siis pole meie meel vaba vastu võtma seda kogemust, mis tuleb väljapoolt meie mõttemaailma.

Looja on kõikide vormide allikas,
 asudes vormidest kõrgemal.

Inimene on võimeline kogema Looja olemust. Kui keegi on saanud niisuguse kogemuse, siis tundub talle täiesti võimatu ülesandena kirjeldada Loojat sõnade või mistahes selle maailma kujundite kaudu.

Missugune on sinu suhe Loojaga? Sa oled Jumala pikendus ja seega kannad sa eneses osakest Jumala tervikolemusest. See aga tähendab, et Jumal ei mõista sinu üle kohut. Jumal on andnud sulle osakese iseendast ja ta on andnud sulle täieliku vabaduse teha selle osakesega, mida sa tahad. Kohutmõistev ja kontrolliv Jumal ei kingiks iial sulle niisugust vabadust. Tõeline Jumal armastab sind niisuguse armastusega, mis erineb meile Maa peal tuttavast  tingimuslikust armastusest.

MIS JUHTUB MINUGA PÄRAST SURMA?

Ka sellele küsimusele võib mitmeti vastata. Me oleme valmimisjärgus Loojad. Me oleme lülitunud eneseteadlikkuse avardamise protsessi ja selles protsessis jõuame Looja tasandile.

Meie ülesanne on saavutada meisterlikkus oma keskkonna üle materiaalses universumis planeedil Maa. Selle meisterlikkuse saavutamisel tõuseme me üles vaimsesse sfääri ja ka meist saavad ülestõusnud meistrid. Meie ülesandeks on saavutada meisterlikkus oma kaas-loovate võimete üle ja valmistada end ette ülestõusmiseks, millele me pühendame järgmise peatüki.

Mida tähendab meisterlikkuse saavutamine oma keskkonna üle? Ülestõusnud meistrid ütlevad, et Jeesus ja paljud teised vaimsed õpetajad tulid demonstreerima potentsiaali, mis peitub meis kõigis. Jeesuse sooritatud imeteod polnud tegelikult üldse imed. Kõik imetegudeks peetu oli tegelikult meele meisterlikkus mateeria üle, mille me oleme kõik suutelised saavutama, kui käime ülestõusmise teed. Seepärast ütles Jeesus, et need, kes temasse usuvad, teevad tegusid, mida tema tegi ja ka tema tegudest suuremaid tegusid.

Tõenäoliselt ütled sa oma elule tagasi vaadates: “Mina pole küll sinnamaani jõudnud.” Tekibki küsimus, mis saab meist pärast füüsilise keha surma? Ülestõusnud meistrid väidavad, et meie ei sure pärast oma keha surma. Eneseteadlike olevustena elame me üle oma keha surma ja läheme hoopis teistsugusesse maailma. Aga kui meil on aeg surra ja me pole veel saavutanud ülestõusmiseks vajalikku tasandit, mis saab meist siis?

Ülestõusnud meistrid selgitavad, et siis saame me võimaluse tulla tagasi maisesse kehasse. Me tuleme tagasi ikka uuesti ja uuesti, seni kuni saavutame ülestõusmise. Niisugust tagasikehastumise protsessi nimetatakse reinkarnatsiooniks. Meistrite õpetuse järgi oli meie planeet alguses pärast loomist kõrgemal ja puhtamal tasandil kui praegu. Esimesed olevused kehastusid sellele planeedile kõrgemas teadvuse seisundis, kui me tänapäeval “tavapäraseks” peame. Ülestõusmiseni jõudmiseks vajasid nemad vaid üht elu.

Pärast seda, kui enamus Maale kehastunud inimesi laskus siia madalamas teadvuse seisundis tänapäevase tasandiga võrreldes, ilmnesid siin ka mitmed erinevad tasakaalutuse vormid. Selle tulemusena muutus võimatuks säilitada füüsilist keha niikaua, kuni ülestõusmise ettevalmistumiseks aega kuluks. Tänu sellele ja ka faktile, et madalamas teadvuse seisundis olles kulub ülestõusmise ettevalmistamiseks niigi rohkem aega, polnud enamuse inimeste jaoks enam mõeldav ühe kehastuse jooksul ülestõusmise seisundisse jõuda. Reinkarnatsioonist sai paratamatus.

REINKARNATSIOONI VAJALIKKUS

Reinkarnatsioon annab ka vastuse mõnele muidu selgusetuks jäävale küsimusele. Paljud vaimsed otsijad on teadlikud inimpsüühika keerukusest, ent millest niisugune keerukus tuleneb?

Vastavalt materialistlikule filosoofiale algabki elu inimese füüsilise keha sünniga. Tavapärane teadmine ütleb, et meie psüühika on kombinatsioon pärilikest omadustest ja keskkonna mõjutustest. Aga mõnel inimesel on ometi keerukam psühholoogia kui teistel ja mõnes on kurjust märksa rohkem kui teises.

Näitena võiks vaadelda mõnd ajaloolist suurkuju, kelle teod on olnud kurjust täis. Paljudel niisugustel inimestel polnud tegelikult pahatahtliku algega perekonda. Nad ei kogenud ka lapsepõlves mingit erakordset traumat, vaid tegemist on niisuguste inimolevuste taaskehastustega, kes on  kurjust endasse elude vältel kogunud. Taaskehastumine selgitab ka, miks iga inimene, kes hakkab tegelema oma psühholoogiaga, avastab oma alateadvusesse kuhjunud ulatuslikud ja keerukad ladestused. Tunduvalt kergem on käia vaimset teed kõrgema teadvuse tasandi saavutamiseks, kui me teadvustame endile inimolevuse psühholoogia keerukust, mis on tingitud asjaolust, et me oleme siin planeedil viibinud väga paljude kehastuste jooksul. Me ei saavuta edu oma teel, kui ei tegele arvukate oma psüühikasse ladestunud kihtidega. Järelikult peaksime me edu saavutamiseks kannatlikult ja pikaajaliselt tegelema oma psüühikaga, mitte lootma kiirele ajutistele lahendustele, mida pakutakse mõnikord vaimse õpetuse pähe.