14. Püha Graal

Püha Graal on üks suuremaid müsteeriume lääne ühiskonna ajaloos. Tundub, et vastuvõetavat seletust sellele müsteeriumile pole veel leitud – või kui on, siis ei ole seda aktsepteerinud piisav hulk inimesi. Tõenäoliseks põhjuseks on ilmselt püüd seda nähtust lahti seletades panna rõhk sõna-sõnalisele seletusele ning seletajate raskused alkeemikute „salakeele”, millel oli alati vähemalt kaks tasandit, lahti kodeerimisel.

Antud teema mõistmisel on abiks, kui eelnevalt lugeda seotud artikleid1. Hing, 3. Tuli, vesi, õhk ja maa ja 4. Vitruviuse mehe lugu.


Tundub, et on siiski üldine konsensus, et Püha Graali lugu on alguse saanud Jeesus Kristuse pühast õhtusöömaajast. Aga see on vist ka ainuke tõene pidepunkt senistes tõlgendustes. Püüame käesolevaga vaadata Püha Graali veidi teisest vaatenurgast.

Selleks, et leida sügavamat seletust ning mõista selle loo sümboolikat, peame kõigepealt tegema kiire (ja väga lihtsustatud) ülevaate inimese energeetilisest ehitusest ja tšakrasüsteemist alkeemikute vaatenurga kaudu.

4 + 1 universaalset elementi

Alkeemikud jagasid maailma 4 + 1 elemendiks, mille sümboliteks olid: maa, vesi, õhk, tuli ja eeter. Tänapäeva terminites lahtiseletatuna on nende sümbolite tähendus alljärgev:

  • maa - füüsiline reaalsus,
  • vesi - tunnete reaalsus,
  • õhk - mõtete reaalsus,
  • tuli - identiteedi reaalsus,
  • need 4 reaalsust moodustavad kokku materiaalse reaalsuse,
  • eeter - vaimne reaalsus.

Nende (4 +1) reaalsuste aluse moodustab teatud võnkesagedusel võnkuv baasenergia ehk valgus ehk eeter. Kõrgematel sagedustel võnkuv valgus või eeter moodustab vaimse reaalsuse, millel on omakorda alajaotused, kuid mille teadmine tänases kontekstis pole oluline. Vaimse reaalsuse võnkesagedusest madalama sagedusega võnkuv energia moodustab identiteedi reaalsuse, sageduse madaldudes moodustuvad mõtete, tunnete ning lõpuks füüsiline reaalsus. Tinglikult võime nimetada neid reaalsusi käesolevas kontekstis dimensioonideks.

Inimese 4 + 1 keha

Inimene on multidimensionaalne olend, kes on samaaegselt kõigis 4 + 1 reaalsustes:

  • füüsilises reaalsuses asub meie füüsiline keha,
  • tunnete reaalsuses asuvad meie emotsioonid ja ihad, mis moodustavad meie emotsionaalkeha,
  • mõtete reaalsuses asuvad meie mõtted, ideed, kujutlused, uskumused, ootused jne, mis moodustavad meie mentaalkeha,
  • identiteedi reaalsuses asuvad meie mälu, minatunne ehk identiteet, meie üldine arusaamine maailma toimimisest, suhetest maailma ja Jumalaga (ka ateism on suhe Jumalaga – eitav suhe),
  • vaimses reaalsuses asub meie vaimne keha (nimetatakse ka Kõrgem Mina, Jumalik Mina, MINA OLEN Kohalolek) ja kausaalkeha, samuti mitmed muud meie olemuse kõrgemad aspektid.

Sellest süsteemist eraldiseisvaks on meie teadlikkus ehk tinglikult öeldes meie Teadlik Mina, mis on (läbi tähelepanu) põhimõtteliselt võimeline positsioneerima ennast mistahes reaalsusesse.

Kuidas on 4 + 1 keha või dimensiooni ühendatud?

Inimese (4 + 1) dimensioonid seob omavahel ühtseks tervikuks tšakrasüsteem, millest kõige olulisemaks on 7 põhitšakrat. Loetelu ülevalt alustades:

  1. Kroontšakra
  2. Kolmas silm
  3. Kurgutšhakra
  4. Südametšakra
  5. Päikesepõimik
  6. Hingetšakra
  7. Baastšakra

Antud tšakrate nimetused on kristlikus kultuuriruumis elavatele lääne inimestele sobivamad kui nende sanskritikeelsed vasted, aga keda see häirib, võib opereerida viimastega–antud mõtteavalduse sisu see ei muuda.

Inimese tšakra on oma olemuselt paljale silmale nähtamatu energiakeeris ehk energia sagedusmuundur, mis seob inimese erinevad kehad ehk dimensioonid ühtseks tervikuks. Eluenergia saabub meie juurde südametšakra kaudu ning oma tähelepanuga juhime selle eluenergia kasutamist. Kui meie tähelepanu on ainult materiaalsel reaalsusel, siis praktiliselt kogu energia vabastatakse läbi alumise kolme tšakra. Kui me kasutame meile antud eluenergiat sihipäraselt–kogu elu ja enda tõstmiseks või vähemalt ei kahjusta teisi, siis meie alumised kolm tšakrat pöörlevad õiget pidi. Sel juhul meie eluenergia pealevool oluliselt ei vähene ja võib isegi tõusta, sedamööda, millises arengus me oleme. Siiski, kui meie kogu tähelepanu on materiaalses sfääris, siis meie kolm ülemist tšakrat seisavad jõude ning praktiliselt ei toimi. Kui aga vähemalt osa meie tähelepanust on vaimses sfääris ning me kasutame meile antud eluenergiat õigesti, siis hakkavad meie kolm ülemist tšakrat tasapisi toimima. See väljendub muutunud maailmatajus, kõrgenenud intuitsioonis ja loovuses ning võimes oma tahet ellu viia. Õiget pidi pöörlevad tšakrad suurendavad meie eluenergiat, parandavad meie tervist ning toovad meie ellu täitumustunde–tagurpidi pöörlevad tšakrad aga vähendavad meie eluenergiat, nõrgendavad meie tervist ning toovad meie ellu tühjuse tunde.

Ülevalt, Vaimse Mina poolt vaadatuna on tšakrasüsteem see, mille kaudu Vaimne Mina saab kogeda materiaalset maailma ning saada siit õppetunde.

Niisiis, kui tšakrad ei pöörle õiges sunnas, siis on meile saabuv eluenergia minimaalne või blokeeritud ja me oleme sunnitud selle saamiseks manipuleerima teiste inimeste tähelepanu saamaks osa nende eluenergiast. Kui aga meie tšakrad pöörlevad sünkroonis ning õiget pidi, siis tegutseme kooskõlas suurema ehk Jumaliku plaaniga.

Kuidas see kõik on seotud Püha Graaliga?

Seega meie jaoks, kes me elame kehastuses planeedil Maa, on tšakrasüsteem karikaks, mille kaudu saame eluenergiat. Selle toimimisest sõltub meie elus KÕIK ning siin on ka võti, mis seob need kaks nähtust üheks:

niisiis, inimese tšakrasüsteem ongi see Püha Graal, mida sageli kujutatakse just karikana.

Miks oli see informatsioon idas (eriti Indias) avalik aga läänes mitte? Sest katolik kirik ning tolleagne eliit kasutasid inimeste ignorantsust nende üle valitsemiseks ning inkvisitsioon hävitas kõik teisitimõtlejad. Teiseks põhjuseks oli inimeste väga madal teadlikkus–ainult väga vähesed olid valmis seda teadmist vastu võtma ning mõistma. Nendel kahel põhjusel oli kogu see teadmine läänes salastatud.

Mida sümboliseerib veri, mis oli legendi järgi Jeesuse viimasel õhtusöögil selles karikas?

Jeesusega seotud tekstides sümboliseerib veri üldiselt teadvusseisundit. Kui oli tegemist Jeesus Kristuse enda verega, siis peeti silmas Kristus-teadvust, mille tutvustamine inimkonnale (eriti läänepoolkeral) oli tema põhiülesandeks. Kristus-teadvus on teadvus- ehk meeleseisund, kus sa tajud enda Jumalikku (vaimset) olemust ning mõistad, et ka kõikide teiste olemus on samasugune–seega langeb ära igasugune vaenulikkus ja võitlusvajadus (ülilihtsustatud seletus Kristus-teadvusest). Sellest ka Jeesuse õpetused:

„Aga mina ütlen teile: „Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette!”“ Mt. 5.39.

„Aga mina ütlen teile: „Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad.” Mt. 5.44.

Niisiis, Jeesus oma missiooni käigus ja võimalik, et ka viimasel õhtusöögil, seletas oma lähematele õpilastele seda, mida ta ei seletanud rahvahulkadele. Kuna 2000 aastat tagasi puudusid energiat, võnkesagedust ning psüühet puudutavad mõisted ja sõnad, siis pidi ta kasutama sõnu, sümboleid ja mõistukõnet, et seda informatsiooni edasi anda.

Tema sõnum tänapäeva keelde tõlgituna võis olla alljärgnev:

Inimese tšakrasüsteem on nagu karikas, millesse saab valada Kristuse verd ehk Kristus-teadvust. Kui teil ei ole seda karikat ehk kui teie tšakrasüsteem ei toimi nii nagu ettenähtud, siis ei ole sinna võimalik Kristuse verd koguda. Sel juhul pole meil võimalik olla kontaktis ja saada üheks Kristus-teadvusega, mille lõplikuks tulemuseks on ülestõusmine ehk valgustumine.

Ja nii ongi inimesed seda karikat juba 2000 aastat otsinud, mõistmata, et see on alati meiega kaasas. Meie ülesandeks on „ainult” keerata karikas õiget pidi, et n-ö Kristuse veri saaks sinna koguneda. Kui ta on tagurpidi, ei püsi seal midagi sees. Teiste sõnadega, meie ülesandeks on korrastada oma tšakrasüsteem–panna kõik tšakrad harmoonias ja õiget pidi pöörlema ning selle tulemusena kogeda Kristus-teadvust, mis kulmineerub valgustumisega (ida väljend) ehk ülestõusmisega (lääne väljend).