6. Alguses oli Sõna

"Alguses oli Sõna" väljendit tunneb enamik kristliku kultuuriruumi inimestest. Oleme selle väljendiga nii harjunud, et me isegi ei esita küsimust ega nõua arusaamist,  mida see sisuliselt tähendab. Tänapäeva ratsionaalse meelelaadiga inimene soovib siiski mõista asjade sisu  –- pime usk autoriteetidesse ja kirjasõnasse on ärksamate inimeste jaoks välistatud.

Antud teema mõistmisel on abiks kui, eelnevalt lugeda seotud artiklit5. Minu Isa majas on palju eluasemeid (Joh 14:2)


Selleks, et asjasse veidi enam selgust tuua, peame süüvima selle väljendi kirjutamise ja tõlkimise ajalukku. Tuleb arvestada, et 2000 aasta tagune Kreeka keel ei sisaldanud paljusid sõnu, mida oleks vaja vaimsete mõistete väljendamiseks. Tuli hakkama saada olemasolevate sõnadega ning siit see segadus alguse saigi.

Teine asjaolu, mida samuti peame arvestama, ilmneb järgnevast lõigust: „Seda kõike rääkis Jeesus rahvahulkadele tähendamissõnades ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi” (Mt 13:34). See lause tähendab otseselt, et Jeesuse (piiblis) kirjapandud õpetused ei ole sõnasõnaliseks tõlgendamiseks, vaid on mõistetavad intuitsiooni kaasabil. „Siis laskis Jeesus rahvahulgad ära minna ja tuli koju. Ja ta jüngrid astusid ta juurde ning ütlesid: „Seleta meile tähendamissõna...”” (Mt 13:36). Edasi järgnevad Jeesuse täpsemad selgitused oma jüngritele, mis on tänase päeva lugeja jaoks ikkagi tähendussõnades ehk mõistukõnes, mille lahtikodeerimine on sageli keerukas ja mitmetasandiline.

Lühidalt võime asja selgitada nii: mistahes asja või nähtuse kohta on võimalik kirja panna sõnaline kirjeldus ning seda kirjeldust võime tinglikult nimetada „sõna”, kuid kirjelduse lugemine või kuulamine ei pea meile veel arusaamist andma asja tegelikust olemusest  –- selleks on vaja vahetut kogemust, teadmist, mõistmist, mida lõppkokkuvõttes võime üldistatult nimetada (teatud) teadvusseisundiks. Sul on kas isiklik kogemus ja sa „tead” või sul ei ole isiklikku kogemust ja sa „ei tea”, ehkki võid teada „sõna”, omamata vastavat teadvusseisundit ehk gnosist. Seega piibli algses versioonis oli kasutuses sõna „logos”, millel oli hulk tähendusi, kuid mis pigem seostus keelelise väljendiga „sõna”.

Tänapäeval, mil vaimsed teadmised on enam levinud ning on tekkinud vastav sõnavara ja mõistete süsteem, nimetatakse seda teadvusseisundit mitmel erineval moel, näiteks:

  • Kosmiline teadvus
  • Jumalik teadvus
  • Kõrgem teadvus
  • Superteadvus
  • Kristus-teadvus
  • Kristus-meel

Johannese evangeeliumi sõnum

Et püsida kristliku kultuuri kontekstis, kasutame olukorra paremaks mõistmiseks sõna „Kristus-teadvus” (lugejad, kellele on see vastukarva, palun mõttes valida sobiv asendussõna ülaltoodud loetelust). Johannese evangeelium algab väljendiga „Alguses oli Sõna”. Seega uurime Johannese Evangeeliumi esimeste ridade baasil lähemalt, mis võis olla autori sõnum. Alumise tabeli vasakus veerus on eestikeelne originaaltekst, paremas veerus on sellega kohakuti kaasaegsem sõnastus, nähtuna käesoleva arvamuse avaldaja silmade (ja teadvuse) läbi:

 

Originaal

1. Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal.
 

2. Seesama oli alguses Jumala juures.
 

3. Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi. Mis on tekkinud
 

4. tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus.
 

5. Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud.
 

9. Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas.

10. Ta oli maailmas, ja maailm on tekkinud tema läbi, ja maailm ei tundnud teda ära.


11. Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu.

12. Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse,

 Tõlgendus

1. Alguses oli Kristus-teadvus ja see oli Jumala juures ja osa Jumalast (, sest Jumal on alati enamat kui tema mistahes osa).

2. Alguses (enne loomisakti algust) olid (ainult) Jumal ja Kristus-teadvus

3. Kõik on tehtud läbi Kristus-teadvuse ja ilma Kristus-teadvuseta ei ole tehtud midagi mis on tehtud (olemas).

4. Kristusteadvus oli elu (kasvu ja arengu tung) ja see oligi inimeste valgus (eluenergia).

5. Ja see valgus (eluenergia) on maailma ja inimeste sees (kõik on sellest tehtud). aga inimesed ei võta seda omaks.

9. Kristus-teadvus on tõeline valgus, mis annab eluenergia igale inimesele, kes siia maailma sünnib.

10. Kristus-teadvus oli maailmas ja maailm oli tehtud Kristus-teadvusest ja maailm (inimene) ei olnud teadlik Kristus-teadvusest.

11. Kristus-teadvus oli kõigile kättesaadav meeleseisund, aga inimesed ei võtnud seda vastu.

12. Aga neile kes võtsid selle meeleseisundi omaks andis see võimaluse muuta oma identiteeti ja olla tõeliselt teadlik oma Jumalikust olemusest.

Siinkohal tasub veelkord meelde tuletada, et sõnadega ei ole KUNAGI võimalik väljendada kogu tõde ja ainult tõde (ehk absoluutset tõde). Sõnu on võimalik interpreteerida ning seega antud tõlgenduse eesmärgiks pole  kirja panna ainuõiget selgitust, vaid lisada mõistmist  –- aidata inimestel saavutada kõrgemat sisemist teadvusseisundit.

Kuidas iseloomustada Kristus-teadvust?

 

On keeruline kirjeldada universaalset Kristus-teadvust ehk Sõna, millest Johannese evangeelium rääkis, küll aga on meil mõnevõrra kergem mõista seda meeleseisundit, milles täieliku universaalse Kristus-teadvuse kehastajad (näiteks Jeesus) on. Seda võiks iseloomustada nii:

  • Usk, et oled spirituaalne olend, Jumala poeg, osake Jumalast, on asendunud teadmise, sisemise veendumuse ja kogemusega sellest.
  • Sa ei mõista kohut inimese standardite järgi, vaid Jumala standardi ehk selle järgi, kas mingi nähtus teenib elu ja arengut või ei teeni.
  • Sa püüad tõsta (aidata kasvada ja areneda) kõiki, mitte ennast teiste arvel.
  • Sa mõistad oma (kaas)looja olemust ja oled teadlik oma potentsiaalist saada täieõiguslikuks Loojaks.

Kristus-teadvuse vastandpoolus

Kristus-teadvusel ei ole vastandpoolust. See, mida peetakse tema vastandiks  –- saatanaks, antikristuseks jne, ei ole mitte polaarne vastand, vaid Kristus-teadvuse puudumine. Nii nagu pimedusel ei ole iseseisvat substantsi (ei ole võimalik pimedust ruumist välja viia), nii ei ole ka antikristusel iseseisvat püsivat substantsi  –- see on lihtsalt Kristus-teadvuse puudus. Tänapäeva psühholoogia kasutab antikristuse asemel sõna „ego”, defineerides seda siiski mõnevõrra piiratud moel. Oma olemuselt on ego (ehk antikristus) teadvusseisund, kus me tajume ennast eraldatuna Jumalast (või eitame üldse Jumala olemasolu) ja kogu elust, mis praktilises elus väljendub vaenulike tegude, negatiivsete emotsioonide, piiravate mõtete ning piiratud identiteedina (inimene on mõtlemisvõime omandanud ahv). Egoteadvuse omaksvõtmise tulemusena on inimese elu kannatus ja selle suurus sõltub vaid sellest, kui kaugele oleme eemaldunud Kristus-teadvusest.

Antikristus(teadvus)t ehk ego äärmuslikumat väljendumist individuaalsel tasandil võiks iseloomustada näiteks nii:

  • Eraldatustunne Jumalast, Jumala täielik eitamine või enda Jumalast targemaks pidamine.
  • Sa ei mõista kohut Jumala standardite järgi, vaid inimese suvaliselt omakehtestatud (duaalse) standardi järgi. Soov kehtestada neid standardeid.
  • Sa püüad tõsta ennast teiste arvel.
  • Pidev eepilises hea ja kurja vahelises võitluses olek põhimõttel „eesmärk pühendab abinõu”.
  • Oma elu eest vastutuse mittevõtmine ning pidev süüdlaste otsimine ja „leidmine”.

„Sõna” ehk Kristus-teadvus kolmainsuses - nii läänes kui idas.

Kristlik kolmainsus

  • Isa  –- Jumal, Looja;
  • Poeg  –- Jumala (Isa) ainusündinud pojaks on Kristus-teadvus, mida iga inimene on sündinud kehastama ning seeläbi tundma ennast Jumala pojana;
  • Püha Vaim  –- eneseteadlike olendite vaimsest kasvust ja arengust tekkinud (energia sageduse tõusu) inerts, mis purustab kõik arengu takistused ning kaasab kõik arengusse.

Hinduistlik kolmainsus

  • Brahman  –- Looja, Jumal;
  • Vishnu  –- Poeg, Logos, Elav Sõna. Kristus-teadvus;
  • Shiva  –- Püha Vaim, kes/mis hävitab kõik takistused arengu ja kasvu teel.

Budistlik kolmainsus (Trikaya)

  • Dharmakaya  –- Jumal, Looja;
  • Nirmanakaya ­- Jumal kui Poeg, Logos, Elav Sõna. Kristus-teadvus;
  • Sambhogakaya - Jumal kui Püha Vaim.

Antud teema võimaldab tuua välja lõputult detaile ja nüansse ning leida uusi, üha sügavamaid tõlgendusi. Käesoleva käsitluse eesmärgiks on püüda leida tuntud väljendile „värskem” käsitlus tänase päeva teadmiste, mõistete ja sõnavara kontekstis.