7. Kristuse teine tulemine ja jõulud

Maailmas on miljoneid inimesi, kes tõsimeeli usuvad, et varem või hiljem tuleb Jeesus ning päästab meid ära ja avab meile taevaväravad. Kuid päästetud ei saa mitte kõik inimesed, vaid ainult need, kes Jeesusesse usuvad...

Antud teema mõistmisel on abiks kui, eelnevalt lugeda seotud artiklit: 6: Alguses oli Sõna.

65. Miks ma tsiteerin piiblit ja kirjutan Jeesusest


Kas pole mitte arrogantne lähenemisviis? Meie teod, emotsioonid, mõtted ja kavatsused on kõik teisejärgulised –- piisab lihtsalt korrutamisest, et Jeesus on meie päästja!

Kas tõesti „Kristuse teine tulemine” tähendab ülalmainitut või tuleneb selline uskumus piibli sõnasõnalisest tõlgendamisest. Tsiteerin: „Seda kõike rääkis Jeesus rahvahulkadele tähendamissõnades ja ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi” (Mt 13:34). Selles tsitaadis on selgelt ja üheselt öeldud, et rahvahulkadele mõeldud õpetused on tähendussõnadega ehk mõistukõnes. Seega Kristuse teine tulemine peab tähendama midagi muud.

Mis on Kristus

Selleks, et üldse oleks võimalik mõista „Kristuse teist tulemist”, peame defineerima sõna „Kristus”. Ehkki esmaselt seostub selle sõnaga Jeesus, täpsemalt Jeesus Kristus, siis asja lähemal uurimisel võime mõista, et Kristus ei ole mitte nimi vaid tiitel. Näiteks arsti nime ette lisatakse tiitel „doktor” ja ülikooli õppejõu tiitliks on „professor”. Laiemas tähenduses võib sellist tiitlit nimetada ka ametikohaks või positsiooniks. Kuid missuguse tiitli või positsiooniga on siin tegemist? Piibli järgi oli Kristus Jumala ainuke poeg ning ilmselgelt kõik talle antud omadused ei saa kuidagi olla isikupõhised.

Kuna inimese vaimse arengu üheks keskseks küsimuseks on teadvuse seisundi ehk eneseteadvuse areng, siis on loogiline oletada, et sõna „Kristus” puudutab seda valdkonda. Olles veidi julgem, võime ehk väita, et Kristus on tiitel, mida kannab inimene, kes on saavutanud oma vaimses arengus teatud taseme ehk meeleseisundi –- antud juhul siis Kristus-teadvuse. Seega võime öelda, et Jeesus on inimene, kes on saavutanud Kristus-teadvusega üksolemise ehk teiste sõnadega kehastab seda teadvust Maa peal.

Esimene tulemine

2000 aastat tagasi, kui Jeesus oma missiooni tülidest lõhestatud Iisraelis toimetas, oli tema eesmärgiks näidata inimkonnale, et saab ka teisiti, õpetades oma eeskujuga. Katolik kirik on 1700 aastat harrastanud agressiivset isikukultust, et näidata Jeesust iidolina –- erilise inimesena, Jumala ainukese pojana, kelle teod ja saavutused on tavalisele inimesele kättesaamatud –- lausa võimatud. Ometigi sündis Jeesus tavalise inimesena tavalistes tingimustes, isegi pisut kehvemates, kui tol ajal tavaline. Ka tema vanemad ei olnud abielus, mis oli siis suureks häbiks. Endast rääkides nimetas Jeesus ennast tavaliselt „Inimese Pojaks”. Siiski, sageli olles täielikult samastunud Kristus-teadvusega, oli Jeesuse esinemine teistsugune: Jh 14:6: „Jeesus ütles talle: „Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.”” Lahtiseletatuna tähendab see: Kristus-teadvuse saavutamine on tee Jumala juurde, annab meile „tõe” tunnetuse ning paneb meid arenema ja kasvama ehk „elama””. Keegi ei pääse taevariiki (vaimsesse sfääri) ilma Kristus-teadvuseta.

Jeesus alustas oma elu tavalise lapsena, siirdus 12-aastasena vaimsetele õpingutele (enamjaolt Indiasse, kuid mitte ainult) ning saavutas oma nn erilised võimed ja Kristus-meele tänu vaimsele praktikale –- pidevale enesevaatlusele ja enesepuhastamisele. Kristuse esimene tulemine tähendas seda, et üks inimene näitas, mida on inimesel võimalik saavutada. Mida suudab üks, seda suudavad kõik. Samuti valmistas ta ette „pinnase” Kristuse teiseks tulemiseks.

Kristuse teine tulemine

Jeesuse elu üks ülesannetest oli teadvustada inimestele nende Jumalikku olemust ning innustada neid käima sama rada ning rüütama ennast Kristus-teadvusega.

Näitamaks, kui keeruline oli olukord Maa peal Jeesuse eluajal (ülestõusnud sfäärist vaadatuna), kodeerime lahti väikese lõigu Matteuse evangeeliumist:

Originaal

22.1 Ja Jeesus hakkas taas neile mõistu kõnelema:

22.2 „Taevariik on kuninga sarnane, kes oma pojale pulmad tegi.
 

22.3 Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulma kutsuma. Ja need ei tahtnud tulla.

22.4 Taas läkitas ta teisi sulaseid ja ütles: Ütelge kutsutuile: Vaata, oma söömaaja ma olen valmistanud, mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis, tulge pulma!” 

Tõlgendus 

22.1 Ja Jeesus hakkas taas neile mõistu kõnelema:

22.2 Jeesus võrdleb vaimset sfääri (Jumalariiki) pulmapeoga. Kuningas sümboliseerib siin Jumalat .

22.3 Jumal saatis oma inglid inimesi enda "juurde” kutsuma. Ja need ei tahtnud tulla.

22.4 Inglid said ülesandeks innustada inimesi pulmapeole (taevariiki) tulema läbi taevariigi kui külluseriigi kirjelduse.

22.5 Aga nad ei hoolinud sellest, vaid läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale;
 

22.6 veel teised võtsid tema sulased kinni, kohtlesid neid ülbesti ja tapsid nad ära.

22.7 Aga kuningas vihastus ja läkitas oma sõjaväed välja, hukkas need tapjad ja süütas nende linna põlema.

22.5 Aga inimesed ei hoolinud vaimsest arenemisest ning pidasid olulisemaks igpäevaseid asjatoimetusi.

22.6 See sümboliseerib täielikku ja resoluutset keeldumist vaimsest kasvust.

22.7 Jumala seadused ei luba inimesel arengust lõpmatult keelduda, - selle tulemusena tekivad nende elus suured raskused. Füüsilises reaalsuses nimetab tänapäeva teadus seda termodünaamika teiseks seaduseks - isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Kui süsteem püsib suletuna, st. ei saa energiat juurde, siis ta võtab minimaalse energiaga oleku (ja hävineb).

22.8 Siis ta ütles oma sulastele: "Pulmad on küll valmis, aga need, kes olid kutsutud, ei olnud seda väärt.

22.8 Jumalik plaan nägi ette inimeste teadvuse pidevat tõusu kuni Kristusteadvuse tasemeni, kuid inimesed olid teinud teise valiku.

22.9 Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!"

22.10 Ja need sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda nad leidsid, kurjad ja head. Ja pulmakoda sai täis lauasistujaid.

22.11 Siis kuningas läks sisse lauavõõraid vaatama ja nägi seal inimest, kellel ei olnud pulmariiet seljas.

22.9 Inglid saadeti otsima - kas on üldse kedagi, kes sooviks "taevasse” pääseda.

22.10. Inglid said lõpuks kokku inimesed, kes tahtsid "taeva” pääseda.
 

22.11 Pulmariie sümboliseerib siin Kristus-meelt - teadvusseisundit. Jumal nägi, et lauasistuja meel oli puhastamata.

22.12 Ja ta ütles temale: "Sõber, kuidas sa siia oled sisse tulnud, ilma et sul pulmariiet oleks?" Aga too ei saanud sõnagi suust.
 

22.13 Siis kuningas ütles teenijaile: "Siduge tema jalad ja käed ja heitke ta kõige äärmisemasse pimedusse, seal on ulumine ja hammastekiristamine!

22.14 Sest paljud on kutsutud, kuid vähesed on valitud!”

 

22.12 "Pulma saab ainult pulmariietuses" tähendab siin, et Jumalariiki on võimalik pääseda ainult siis, kui oled ennast rüütanud Kristus-meelega (teadvusega).

22.13 Püüd leida otseteed “taevasse”, loobudes raskest enesevaatluse ja psüühe puhastamise tööst, viib lõpuks suurte kannatusteni.

22.14. Kõikidel inimestel on potentsiaal pääseda jäädavalt vaimsesse sfääri (taevariiki), kuid vähesed teevad ära raske töö ning läbivad vajalikud initsiatsioonid.

Kristuse teine tulemine on olukord, kus „pulmakutsele” vastavad paljud ning neil on seljas korralik „pulmarüü”. Tänases keelepruugis tähendab see, et mitte Jeesus ei kehastu teist korda Maa peale, vaid suur hulk inimesi on teinud ära vajaliku töö (korrastanud oma psüühe ning loonud kontakti oma olemuse kõrgemate aspektidega), et korrata Jeesuse tehtut. Kordamise all ei ole mõeldud füüsiliste imetegude tegemist. Need olid vajalikud 2000 aastat tagasi, et inimesi tuimusest äratada ning näidata, et vaim on mateeriast üle (mind over matter). Kordamine tähendab siin oma Jumaliku olemuse äratundmist, sellega kontakti saavutamist ning Kristus-teadvuse kehastamist.

Täna on maal tuhandeid inimesi, kes on sisemiselt valmis ilmutama täielikku Kristus-teadvust ning miljoneid, kes on valmis ilmutama osalist Kristus-teadvust. Kui kas või osagi nendest inimestest suudab ennast lahti haakida massiteadvusest ning nn viimased sammud astuda, siis muutub elu planeedil Maa tundmatuseni ning väga lühikese ajaga. Sest Maa on kosmiline peegel, mis lihtsalt on kohustatud peegeldama inimeste (kollektiivset) teadvusseisundit. Kõik maapealsed probleemid lahenevad kergelt, kui keskenduda teadvusseisundi tõstmisele. Kui aga püüda Maad „päästa” ainult füüsilises reaalsuses tööd tehes, siis see ei anna olulist tulemust.

Seega –- Kristuse teine tulemine –- see võime olla meie. Ka inimesed, kes seda lugu loevad. Siiski, meil on õigus vabale valikule –- meil on õigus keelduda „pulmarüüst” ja „pulmas” osalemisest. Kuid valikuvabadusega kaasneb alati ka vastutus kogeda ise oma valikute tagajärgi ehk termodünaamika teist seadust (entroopia kasvu seadust) oma elus (vaata Mt. 22.13).

Jõulud

Jõulupühad on inimestele tähendanud Jeesuse sünnipäeva tähistamist ning on kujunenud kõige suuremaks pühaks kristlikus kultuuris. Siiski, peame meeles pidama, et Jeesus sündis samasuguse inimesena nagu kõik teised inimesed, lihtsalt tema sisemine valmisolek vaimseks „hüppeks” oli oluliselt suurem kui enamik inimestel oli 2000 aastat tagasi ja ka täna. Nähtus, mis teeb Jeesuse elu „eriliseks”, on see, et ta suutis ilmutada maapealses kehastuses Kristus-teadvust. Ja just see sündmus (mitte Jeesuses sünd) on imetlusväärne ning meile eeskujuks. Seega jõulude tõeline tähendus ei ole mitte minevikusündmuse tähistamine (iseenesest ei ole sellest midagi halba, kui aasta kõige pimedama aja lõppemise järel seda tähistatakse), vaid jõulude tähistamisel on tegelikult olulisem varjatud tähendus –- rõhuasetusega tulevikul. Jõulud –- inglise keeles Christmas, tuleneb kahe sõna ühendist: Christ-Mass, mida võiks eesti keeles sõnastada kui massi Kristus või massiline Kristus-teadvuse ilmutamine/kehastamine. Jõuludega tähistatakse potentsiaalset tulevikus asetleidvat „Kristuse teist tulemist” läbi tuhandete ja miljonite inimeste individuaalse teadvuse tõusu.

Mitte ükski väline jõud –- ei Jumal, inglid, kuningas ega tulnukad –- ei tee meie eest seda tööd ära. Ainult meil endil on volitused oma teadvusseisundit ja energiavälja muuta. Seega, kuigi inimkonnal on täna reaalne potentsiaal Kristuse teiseks tulekuks ning Kuldajastu manifesteerimiseks, ei teostu see ilma üksikindiviidide raske eneseületamise ning psüühika transformeerimise „alkeemilise” tööta.