4. Vitruviuse mehe lugu

Vitruviuse mees on meile tuntud kui ideaalsete inimproportsioonide parim väljendus. Tunduvalt vähem aga on teada, et kui Leonardo da Vinci seda joonist tegi, siis soovis ta väljendada mikrokosmose kosmograafiat – tal oli kindel veendumus, et inimese ja universumi ehitus ning toimimismehhanismid on analoogilised. Ning ilmselgelt ei väljendu mikro- ja makrokosmose analoogia mitte otseselt nendes füüsilistes suhtarvudes (näiteks pea on kaheksandik inimese pikkusest), vaid see on varjatum.

Antud teema mõistmisel on abiks, kui eelnevalt lugeda seotud artikleid1. Hing  ja 3. Tuli, vesi, õhk ja maa 


Uurides Vitruviuse meest eesmärgiga leida sealt mikro- ja makrokosmose varjatud suhteid, siis peame vaatama seda joonist avatud meelega. Joonis koosneb kolmest osast:

  1. Mehe kujutis
  2. Ruut
  3. Ring

Esmapilgul tundub, et ruut ja ring omavad joonisel ainult abistavat iseloomu. Võttes arvesse, et keskajal oli paljude (eriti esoteeriliste) teadmiste avalikustamine suurim patt ning selle eest lõpetasid paljud tuleriidal, on üsna loogiline oletada, et autor tõi mustkunstniku kombel tavainimese fookusesse ainult selle, mida ta tahtis avalikustada. Ülejäänud, olulisem informatsioon, aga oli mõeldud jääma esmase info varju ning seda oskasid märgata ainult need, kel selleks valmidus.

Inimese olemuses on eneseväljenduse tung, mis sunnib teda oma teadmisi ja arusaamisi väljendama erineval moel. Tänapäeval oleme harjunud, et meil on suhteliselt suur eneseväljenduse vabadus, mille tuntuimad vormid on kunst, muusika ja kirjandus. Keskajal oli olukord hoopis teistsugune ja arenenumad inimesed pidid kõrgemaid teadmisi väljendama varjatult – sümbolite kujul.

Tuntuim sümbolite taha varjatud kõrge teadmiste vorm oli alkeemia, mille olemuseks oli tegeleda inimese psüühika ja vaimuga, kuid vastavad teadmised sõnastati nagu oleks tegemist füüsiliste ainete ümberkujundamisega (mis siiski oli osaliselt ka tõene). Teisalt oli inimkeel tol ajal palju vaesem ning puudus üldse vastav sõnavara kirjeldamaks näiteks energeetilisi, lainelisi või psüühilisi protsesse.

Seega, kui soovime näha, kuidas Leonardo da Vinci soovis oma joonisega nädata mikro- ja makrokosmose analoogiat, siis peame kõrvale jätma selle, mis pilku püüab ning vaatama pealtnäha teisejärgulist. Viies oma tähelepanu mehe kujutiselt ruudule ja ringile ning võttes appi alkeemiaalased teadmised, saame väita alljärgnevat:

1. Joonisel olev ruut kujutab materiaalset sfääri oma nelja alkeemilise elemendiga, milleks on maa (all), vesi (vasakul), õhk (paremal) ja tuli (ülal).

2. Joonisel olev ring kujutab endast alkeemilist elementi eetrit, mis on materiaalsest sfäärist kõrgemal ning ühtlasi hõlmab seda (ruut on ringi all ja samas ka sees).

3. Tõlkides alkeemilised sümbolid tänapäeva keelde, saame:

  • maa – füüsiline reaalsus (tunneme kui füüsilist maailma)
  • vesi – emotsionaalne reaalsus (emotsioonide ja ihade maailm)
  • õhk – mentaalne reaalsus (mõtete, ideede, uskumuste, ootuste jne maailm)
  • tuli – identiteedi reaalsus (identiteedi ehk minatunde maailm)
  • eeter – vaimne ehk jumalik reaalsus (mitteduaalne, eraldusteta maailm)

4. Inimene on esmalt piiratud ruuduga ehk materiaalsete piirangutega, mida on nelja tüüpi: füüsilised, emotsionaalsed, mentaalsed ning identiteeti puudutavad piirangud. Kui inimene suudab need piirangud ületada, neist vabaneda, siis muutub ta lõplikult vaimse sfääri osaks ehk sooritab ülestõusmise. Ehkki inimene oli ka enne vaimse sfääri osa, siis tema piiratud identiteet ei võimalda tal seda tunda ning ennast sellisena realiseerida ja ka vastavalt ennast väljendada.

5. Elades materiaalses maailmas (ruut), peame olema siiski kontaktis maa, vee, õhu ja tulega, samuti omama sidet eetriga. Seda kajastab joonisel mehe kontakt kõikide ruudu külgede ning ringiga.

6. Inimese ideaalsed proportsioonid säilivad (on saavutatavad) ainult juhul ja sedavõrd, kuivõrd tal on kontakt kõikide 4+1 elementidega. Vaadates meie ümber, märkame, et kõikidel inimestel on vähemal või enamal määral keha proportsioonid moondunud, mis viitab sellele, et inimestel puudub osaliselt või täielikult kontakt mingi oma olemuse osaga – mingi elemendiga. (Inimese keha proportsionaalsus on siiski mõnevõrra mitmetahulisem, muutudes ajas ning sõltudes ka teistest teguritest).

7. Ruudu ja ringi pindalad on samad, millega autor soovib öelda, et materiaalne ja vaimne reaalsus asuvad samas „ruumis" ja on sama „suured" ehk kus on materiaalne reaalsus, seal on (silmale) nähtamatul kujul ka vaimne reaalsus ning kus on vaimne reaalsus, on olemas ka selle materiaalne väljendus.

Leonardo da Vinci soovis meile jätta sõnumi, et makrokosmos ehk universum koosneb mateeriast ja vaimust (ehk maast ja taevast) ning analoogiline on ka mikrokosmos ehk inimese ehitus. Inimese materiaalseks osaks on tema ihu ja hing ning vaimseks osaks tema Vaimne Mina (tänapäeval ka Kõrgem Mina, Jumalik Mina, MINA OLEN Kohalolek).

Samuti soovis ta öelda, et kõik siin universumis on allutatud ilule ja harmooniale. Tõeline ilu ja harmoonia hõlmab alati praktilisuse ja efektiivsuse. Unustades ilu ja harmoonia taotlemise, ei saavuta me kunagi ka tõelist praktilisust ja efektiivsust.

Vitruviuse mees on nii täiuslik joonis, et kogu sellesse kätketud sõnumit on tegelikult võimatu sõnadega edasi anda. Kõik, mis on sõnadesse pandud, on tõlgendatav ning tõlgendus sõltub juba konkreetse inimese teadvusseisundist. Seega olemuslikul tasandil on sõnastatud teadmine alati puudulik ning (veidi) vastuoluline, kuid see ei tähenda, et sõnadega tõde ei saaks väljendada. Küll aga ei saa sõnadega väljendada absoluutset tõde.