15. Miks lapsed on niisugused nagu nad on?

Kui me esitame endile selle küsimuse, või laiemalt “Miks inimesed on niisugused nagu nad on?”, siis paljud meist oskavad anda sellele mitmeid seletusi, näiteks:

  • vanemate geneetiline mõju

  • keskkonna ja kasvatuse mõju

Sageli on meie lastel aga omadusi, mida on nende faktoritega keeruline seletada. Senini oleme eeldanud, et küllap on geenides midagi, mida me veel ei tea ning see aitab ära seletada, miks meie lapsed just iseloomuomaduste poolest meist nii väga erinevad, kuigi sageli on ka nende füüsilised erinevused piisavalt suured, et meis imestust tekitada.

Antud teema mõistmisel on abiks, kui eelnevalt lugeda seotud artiklit1. Hing .


Mida DNA salvestab?

Teadlased on kindlaks teinud, et DNA sisaldab kolme tüüpi juhtnööre:

  1. Instruktsioonid valkude koostamise kohta.
  2. Ajalised päästikud selle kohta, millal valmistada teatud valke.
  3. Instruktsioonid, kuidas muuta ja kombineerida valke.

DNA ei sisalda muud informatsiooni. Teiste sõnadega, DNA ülesandeks on võimaldada rakkudel koostada valke, mis on raku koostisosadeks ehk ehitusplokkideks. DNA-l ei ole leitud muud funktsiooni.

DNA töötab ainult raku sees, sest valkude koostamine ei välju raku tasandilt. Arvamus, et DNA määrab ära inimese kehakuju, silmade värvi või iseloomuomadused, on spekulatiivne arvamus. See baseerub inimeste, sealhulgas paljude teadlaste soovmõtlemisel ning usul, et eksisteerib ainult füüsiline reaalsus...

DNA on võrreldav müürsepaga, kes oskab kive laduda ja neid omavahel mördiga siduda, kuid ta ei suuda luua ehituse arhitektuurset plaani ega teha inseneriarvutusi, vaid jälgib arhitekti etteantud jooniseid. Ka DNA täidab oma kindlat rolli suuremas plaanis, kuid ta ise ei kanna infot suurema plaani kohta.

Teadvustamata soovmõtlemine

Meie kollektiivne teadvustamatus, teatavat laadi uskumus või soovmõtlemine, on takistanud selle küsimuse teadvustamist. Üks levinud vaidlustamata uskumustest on, et (loomulik) areng toimub juhuslike geneetiliste mutatsioonide tulemusena. Ehkki see ei ole päris vale, on see võrreldav olukorraga, kus viga arvuti või selle tarkvara töös teeks selle paremaks. Me kõik teame, kui arvutis või selle tarkavaras tekib viga, siis ei muuda see arvutit paremaks, vaid muudab selle tavaliselt osaliselt või täielikult töövõimetuks. Arvestades DNA struktuuri, mis olemuslikult on tunduvalt komplekssem, on juhuslike mutatsioonide tulemuseks pea alati tasakaalust väljasolek või töökõlbmatus. Seega peab inimese isikupärase välimuse ja iseloomu taga olema midagi muud.

Ehkki alljärgnev seletus võib tunduda konventsionaalse maailmavaatega inimese jaoks ülimalt „ketserlik”, heitkem võimaluse korral kõrvale kõik eelarvamused ning avagem ennast teistsugusele lähenemisele.

Kuidas inimene saab oma kuju ja isikuomadused?

Igat inimest ümbritseb nõrk energiaväli, mida on õpitud ka mõõtma ja pildistama. Kirliani ja aura fotograafia on selle nähtuse tuntumateks näideteks. See, mida fotodele suudetakse jäädvustada, on inimese energiavälja erinevad sagedused värvidena ning väljatugevus valgustugevusena. Oleme harjunud uskuma, et selle energiavälja tekitajaks on keha, kuid paraku ei ole see väide õige. Hoopis inimese füüsiline keha luuakse tema energiakeha poolt. Vaatame, kuidas see protsess toimub.

Inimese energiaväli moodustub tema emotsionaal-, mentaal- ja identiteedikehast ning vaimsest kehast ega ole otseselt füüsiliste meelte või nende pikenduseks olevate seadmetega tajutav. See energiaväli, mida sageli kutsutakse auraks, on elektromagnetilise iseloomuga ning seda energiavälja omadust on võimalik mõõta füüsiliste seadmetega, mis reageerivad elektromagnetväljale.

Inimese väline kuju, iseloomuomadused ja individuaalsus on määratud tema energiavälja poolt, kus on salvestatud see info, mida teadlased täna geenidest otsivad. Kui tulla tagasi müürsepa analoogia juurde, siis arhitektuurne joonis ning tehnilised joonised inimese kohta asuvad inimese energiaväljas, mida võime nimetada ka energiakehaks. Ehitusplokkide tehnilise paigaldamise õpetus asub aga geenides.

Kuidas energiaväli mõjutab keha ja geene?

Inimese keha ideaalne algkavand (blueprint) ja „tehnilised joonised” asuvad tema energiaväljas. Et transformeerida algkavand füüsiliseks reaalsuseks, on vaja teatud abistava teadvuse olemasolu, milleks on meie keha intellekt ehk keha elementaal. Keha elementaal vahendab info voogu inimese energiavälja ning tema keha vahel, kus keha tasandil on keha elementaali otsese juhtimise all geenid, närvisüsteem ning hormonaalsüsteem. Geenid on oma olemuselt nagu digitaalne andmeladu, mis saab tähenduse ning muutub kasutatavaks informatsiooniks alles läbi intelligentse tõlgendusprotsessi, mille eest vastutab keha elementaal.

Miks meie kehad ei ole ideaalsed, kuigi meil on ideaalne algkavand?

Meie madalam energiakeha koosneb põhiliselt emotsioonidest ja mõtetest ning viimase analoogidest – kujutlustest, ideedest, ootustest ja uskumustest, kuid pole sellega piiratud. Kui meie madalam energiakeha on täidetud negatiivsete emotsioonidega (need võivad olla allasurutud, teadvustamata kujul) ning negatiivsete mõtetega (millest me pole ka sageli teadlikud), siis meie kõrgemas energiakehas paiknev ideaalkavand jääb nende negatiivsete energiate varju. Pilt, mis on kättesaadav keha elementaalile, võib muundunud „signaali” tõttu moonduda väga palju. Negatiivsed emotsioonid ja mõtted tekitavad keha elementaali jaoks ülekoormuse ega võimalda tal saada korralikult puhtale algkavandile ligi ning seda füüsilisele kehale üle kanda. Selle tulemuseks on disproportsioonid ja haigused meie füüsilises kehas ning selle olukorra pidev süvenemine elu jooksul. Seda nähtust oleme harjunud (loomulikuks) vananemiseks nimetama. Energiakehas paiknevate negatiivsete energiate mõju meie füüsilisele kehale on sarnane gammakiirgusele – mida pikema aja vältel kiirgust saame, seda suurem on negatiivne mõju.

Energiakehas oleva negatiivse energia mõju on mingil määral võimalik kompenseerida näiteks kehaliste harjutuste ja mõõduka elustiiliga, kuid sellel kompenseerimisel on omad piirid. Kui me seda negatiivset energiat likvideerima ja transformeerima ei hakka, siis võib juhtuda, et ühel hetkel meie kompensatoorsed tegevused enam ei aita või mingi asjaolu (näiteks vigastus või rasedus) ei lase neid enam kasutada ning meie füüsiline keha asub kiirele allakäigule, näidates meile selgelt, et meie energiakeha vajab suurpuhastust. Tugevalt ülekaaluliste inimeste probleemi peamiseks põhjuseks on suur kogus allasurutud negatiivseid emotsioone (põhiliselt hirm). Alateadlikult (ise seda tunnistamata) on selle taustaks uskumus, et suur „polster” on turvaline. Keha elementaal opereerib alateadvuses oleva informatsiooniga ning annab vastavad korraldused geenidele, närvisüsteemile ja hormonaalsüsteemile. See aitab ka seletada, miks dieedid ja muud füüsilised kaalualandamise vahendid on sageli nii ajutise iseloomuga.

Mis määrab inimese energiakeha ehk aura „kvaliteedi”?

Selleks, et mõista inimese energiakeha kvaliteedi tekkepõhjusi, peame olema nõus aktsepteerima reinkarnatsiooni ehk inimeste korduvat kehastust. Inimese esimene kehastus on alati puhta energiaväljaga ning edasine hakkab sõltuma inimese enda valikutest ehk tegudest, emotsioonidest, mõtetest ning minatundest ehk identiteedist. Kui meie teod, emotsioonid, mõtted või identiteet on negatiivsed, st ennast või teisi kahjustavad, siis me transformeerime sellega meie käsutuses olevat eluenergiat madalamasse vormi. Osa sellest negatiivsest energiast akumuleerub meie isiklikus energiaväljas (alateadvuses) ja risustab seda. See negatiivne energia ei lahku meie juurest kunagi ning hakkab edaspidi läbi elude meie saatust ja enesetunnet mõjutama, põhjustades isevõimenduva allakäiguspiraali. Seda negatiivset energiat meie energiakehas nimetatakse sageli ka negatiivseks karmaks, mis tõmbab meie ellu üha uusi ebameeldivaid sündmusi, mida on vahel kombeks nimetada ka piitsakooliks. Enamikul planeedil Maa elavatest inimestest on seljataga kümneid, sadu või tuhandeid elusid, mille jooksul paljud meist on kogunud olulise negatiivse energiakoorma ehk karma.

Teiseks oluliseks energiakeha kvaliteedi määrajaks on meie vanemad. Kui laps sünnib, siis osa tema energiakehast moodustub tema vanemate energiakehast, mis tähendab seda, et kui vanemate energiakeha kvaliteet halveneb (näiteks nad tülitsevad pidevalt), siis halveneb ka lapse energiakeha kvaliteet ning laps on tihti haige. Kui aga vanemad parandavad oma energiakeha kvaliteeti, siis on üldiselt märgata paranemist ka lapse tervise seisukorras.

Sünnihetkel moodustab lapse energiakehast tinglikult 50% tema enda eelmise elu energiakeha ning 25% ja 25% tema vanemate energiakeha. Lapse kasvades lapse energiakeha eraldub vanemate energiakehast üha enam ning kui laps peaks täielikult iseseisvuma, siis vanemate tegevus ja energiakeha teda enam ei mõjuta. Sageli jäävad lapsed ja vanemad siiski mõningasse emotsionaalsesse või mentaalsesse kaassõltuvussuhtesse, mille tulemusena vanemate käekäik mõjutab laste meeleseisundit mingil määral ka edaspidi.

Tavaliselt, kuid mitte alati, valib laps (oma eluplaanis) sündimiseks vanemad, kelle energiakehad on mingis mõttes sarnasel tasandil kui lapse oma või kelle teadvusseisund on sarnane tema viimasele elu teadvusseisundile, mis tugevdab illusiooni, et meie saatus on määratud ainult meie vanemate (geenide) ja kasvatuse poolt.

Kolmandaks energiakeha kvaliteedi mõjutajaks on kollektiivne alateadvus, mis planeedil Maa, eriti enamikus selle suurlinnades, on ülimalt reostatud negatiivsete emotsioonidega. Kui me elame nende kollektiivsete negatiivsete energiakeeriste asukohas, siis meie oma alateadvuses olevad negatiivsed emotsioonid saavad võimendatud ning ühtlasi anname me oma osa kollektiivse energiakeerise võimendamiseks. See on põhjuseks, miks paljud inimesed tunnevad linnast väljas ennast palju paremini ning Tallinnale lähenedes lausa tajuvad energia muutust.

Kuidas nõiaringist välja pääseda? Mida me saame teha laste heaks?

Nagu eelnevast selgub, on meie füüsilistel tegudel tunduvalt väiksem mõju meie heaolule, kui me senini oleme osanud arvata. Tunduvalt olulisemad on meie tegude motiivid ning meie tunded, mõtted ja identiteet ehk kelleks me ennast peame – arenenud ahviks või vaimseks olendiks. Läbi oma tähelepanu määrame ära oma eluenergia kasutamise ning selle, kas selle sagedus tõuseb või langeb, kas oleme arengus või hoopis akumuleerime oma energiavälja negatiivset energiat ning taandareneme.

Kui me soovime oma lapsi sellest nõiaringist välja aidata, siis peame rakendama sama põhimõtet, mis kehtib lennukis hapnikumaskiga – kõigepealt peab lapsevanem selle endale pähe panema ning alles siis lapsele. Meie pingutused lapsi aidata ei kanna suurt vilja, kui me enda lahendamata psühholoogiaga tööd ei tee. Kui aga oleme nõus võtma vastutuse ning keskenduma enda, mitte teiste (sh laste) muutmisele, siis vastavalt sellele, kuidas vanemad suudavad oma energiavälja puhastada, puhastub ka lapse energiväli. Noore lapse puhul võib vanemate siiras ja järjekindel töö enda kallal anda üllatavalt positiivseid tulemusi. Laste vanuse kasvades mõju väheneb, kuid ei kao.

Mida teha?

Lähtudes meile antud vabast tahtest, mida me oleme ise tõenäoliselt oluliselt piiranud oma karmaga, on meil alati võimalus võtta suund oma energikeha kvaliteedi tõstmisele. Saame teha analoogilistes situatsioonides teistsugused valikud – muutuda reaktiivsest proaktiivseks. Tänapäeva psühholoogide käsutuses on hulk täiesti toimivaid tehnikaid, mis aitavad allasurutud emotsioonidest vabaneda, pääseda kinnisideedest, painavatest mõttemustritest ja uskumustest. Miks mitte neid proovida. Samuti on olemas toimivaid alternatiivseid tehnikaid samade eesmärkide saavutamiseks erinevates eneseabi ja New Age`i õpetustes või religioonides. Siiski tasub vältida illusiooni, et oma kümnete või sadade elude jooksul kogutud negatiivse energia koormast on võimalik ühe nädalavahetusega vabaneda. Tõenäoliselt on tegemist vähemalt mõne aasta pikkuse ettevõtmisega, mis vajab sihikindlat tööd ja eneseanalüüsi. Kõik sõltub siiski individuaalsest olukorrast ning pühendumuse astmest.

Keerukamad olukorrad – näiteks skisofreenia ehk lõhestunud isiksus – võivad vajada juba teist tüüpi lähenemist, sest peavoolu psühholoogia pole veel päris hästi mõistnud inimese psühho-spirituaalset olemust ning seega ei suuda pakkuda püsivaid lahendusi keerukamatele psüühe seisunditele.

Et lõpetada positiivses võtmes, soovin teadvustada käesoleva loo lugejatele, et kuitahes pikk teekond algab alati esimesest sammust, alles seejärel on võimalik teha teine, kolmas jne, kuni lõpuks oleme jõudnud sihtmärgini. Loodame, et see lugu aitab kellelgi teha otsuse sammuks edasi – olgu see siis esimene või teab juba mitmes...