17. Loovus

Mistahes ühiskonnas on olemas massiteadvus, mis koormab inimeste psüühet, luues sellele teatud raamid. Need raamid suruvad inimeste mõtted kindlatesse piiridesse, mida me võime nimetada mentaalseks kastiks (mental box). Seega võime loovust defineerida kui võimet ja tahet avada oma meel millelegi, mis asub väljaspool antud ühiskonna mentaalset kasti, nii et oleks võimalik esitada uusi ideesid, mida massiteadvusega koormatud inimesed ei suuda iseseisvalt vastu võtta.

Mõistmata mentaalse kasti tekkepõhjuseid, olemust ja ületamisviise on meie pingutused loovuse suurendamiseks suuremalt jaolt määratud liiva jooksma. Selleks aga, et aru saada mentaalse kasti olemusest, peame omama mõningaid algteadmisi inimese psüühest ehk hingest.

Materiaalne reaalsus ja hing

Loe ka: 1. Mis on hing

Meie universum, mis on lihtsustatult vaadates erinevate sagedustega võnkuv energia, on tinglikult jaotatav kaheks reaalsuseks  materiaalseks ja vaimseks. Materiaalne reaalsus omakorda jaguneb neljaks alamreaalsuseks:

  1. füüsiline reaalsus meie viie füüsilise meelega tajutav maailm
  2. tunnete reaalsus emotsioonide ja ihade maailm
  3. mõtete reaalsus mõtete, ideede, kujutluste, ootuste ja uskumuste maailm
  4. identiteedi reaalsus minatunde ehk identiteedi ja mälu maailm

Need neli reaalsust moodustavad ühe kontiinumi ega ole üksteisest eraldatud, sarnaselt neljale aastaajale, millede vahel puuduvad selged üleminekud.

Inimene oma terviklikkuses on „multidimensionaalne” olend, kes asub samaaegselt nendes neljas reaalsuses:

  1. füüsiline keha füüsilises reaalsuses
  2. emotsionaalne keha tunnete reaalsuses
  3. mentaalkeha mõtete reaalsuses
  4. identiteedikeha identiteedi reaalsuses

Viimased kolm keha, emotsionaal-, mentaal- ja identiteedikeha, moodustavad kokku hinge ehk meie madalama energiakeha, mis sisaldab muu hulgas meie emotsioone, ihasid, mõtteid, ideid, kujutlusi, ootusi, uskumusi, identiteeti ja mälu ning ka meie üldist maailmavaadet, mida võime nimetada ka psüühe koostisosadeks.

Vaimne reaalsus ja kõrgem energiakeha

Materiaalsest reaalsusest kõrgemad energia võnkesagedused moodustavad vaimse reaalsuse, millel on omakorda hulk alajaotusi analoogiliselt materiaalse reaalsusega. Kuid materiaalsest reaalsusest eristab seda paljude muude asjaolude hulgas ka see, et siin puudub dualistlik illusioon ning võitlus. Inimese tervikolemus hõlmab lisaks füüsilisele kehale ja hingele ka tema vaimset keha, mida sageli nimetatakse ka Kõrgem Mina, Jumalik Mina, Vaimne Mina või MINA OLEN Kohalolek. Inimese Vaimne Mina hõlmab muuhulgas tema unikaalse individuaalsuse ja kausaalkeha, kuhu on salvestatud kõik tema positiivsed õppetunnid. Lisaks sellele on Vaimne Mina „otseühenduses” universaalse andmebaasiga ning inimene, kes on ühenduses oma vaimse aspektiga ehk Vaimse Minaga saab seeläbi intuitiivse ligipääsu universumi lõpmatule andmebaasile.

Ka materiaalne ja vaimne reaalsus moodustavad ühe kontiinumi ega ole üksteisest läbistamatu barjääriga eraldatud.

Teadlik Mina ehk eneseteadvus

Inimesel on võime oma teadlikkus häälestada mistahes võnkesagedusele materiaalses või vaimses reaalsuses. Häälestudes vaimsele reaalsusele, on meil võimalus saada kontakti oma Vaimse Minaga ning lõpmatu loovuse allikaga.

Milles seisneb loovus?

Vastavalt vaimsetele seadustele on meil õigus saada „infot” universaalsest andmebaasist võimenduse või lisana sellele, mida me juba omame. Kui me mingi valdkonna kohta midagi ei tea, siis me ei saa ka selles valdkonnas loovust ilmutada. Kui me teame keskpäraselt, siis saame loovust ilmutada keskpäraselt. Aga kui oleme pühendunud mingile valdkonnale ja saanud  tõeliseks asjatundjaks, siis on meil suur võimalus loovust ilmutada. Ei saa paljundada olematut!

Väljavõte piiblist:

Kui jüngrid küsivad Jeesuselt, miks ta räägib rahvale mõistujuttudega, millest nemadki ei saa aru, vastab Jeesus: «Teile on antud taibata taevariigi saladusi, neile aga ei ole antud, sest kellel on, sellele antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on» (Mt 13:10–12).

Meil on õigus esitada küsimus (kas või mõttes) ning meie eneseteadvus ehk Teadlik Mina püüab häälestuda vastusele. Kui meie teadvuses on, „mida paljundada”, siis on see meie jaoks intuitsiooni kaudu kättesaadav. Kõik uued ja suured epohhiloovad ideed saadakse sellisel moel, samuti ka kõik väiksemad, elu edasiviivad leiutised, avastused ja praktilised lahendused on saadud sarnasel viisil, ehkki tavaliselt on see protsess loova inimese enda poolt teadvustama.

Arvamus, et me ise midagi välja mõtleme, on materiaalsest maailmavaatest tulenev valeuskumus. Korrektsem oleks öelda, et meie Teadlik Mina loob kontakti vaimsest reaalsusest pärit idee või lahendusega, mis ootab vaimse ja materiaalse reaalsuse piiril, et keegi saaks sellele häälestuda ning oma teadvuse osaks teha. Võib öelda, et me pigem leiame või avastame selle idee, kui me seda otsime ja selleks valmis oleme. Protsess on analoogiline internetist info otsimisega sisestame otsingumootorisse (Teadlik Mina) otsisõna või küsimuse ning saame tohutu valiku vastuseid, millest me peame intuitiivselt õige ära tundma ning vastava faili siis alla laadima, ehk endale loetavaks tegema. Hästisõnastatud küsimus ja hea otsingumootor viib meid kiirelt sihile. Sama ka loovusega meie kontakt Teadliku Minaga (ehk meie teadlikkus) kombineerituna rikkaliku teadmistepagasiga garanteerib loovate ideede ja lahenduste leidmise.

Kui me esitame päringu, siis antakse vastus alati, mis baseerub vaimsel seadusel: „Küsi ja sulle vastatakse”. Kui vastus aga asub väljaspool meie mentaalset kasti, siis me tavaliselt ei ole nõus seda vastu võtma me ei märka, ei „näe” ega „kuule” seda.

Miks on nii vähe tõeliselt loovaid inimesi?

Kõikidel inimestel on potentsiaal ilmutada loovust oma Teadliku Minaga ühenduse kaudu. Siiski, enamikul see ei õnnestu. Miks on see nii?

Et olukorda paremini mõista, kujutame inimese nelja materiaalset keha aknaklaasidena ning Vaimset Mina (päikese) valgusena. Selleks, et uued ideed jõuaksid meie teadvusse, peavad nad läbima neli klaasi. Kui need klaasid on puhtad ja läbipaistvad, siis paistab valgus neist läbi ning jõuab kadudeta ja moonutamata sihtkohta. Kui aga klaasid on määrdunud, siis osa valgusest neeldub ebapuhastes kohtades ning muutub soojusenergiaks, mis on madalaim võimalik energiavorm. Kui klaasid on väga määrdunud, siis (päikesevalgus) neeldub täielikult ning sihtkohta valgust ei jõua.

Mil moel võivad inimese neli materiaalset keha olla „määrdunud”?

Füüsilise keha ebapuhtus

Meie ebaterve toitumise ja elustiili (muu hulgas alkoholi tarbimine ja suitsetamine aga ka stress) tulemusena ladestub kehasse aja jooksul järjest enam mürke, mille tõttu meie ajusse ja närvisüsteemi kogunevad toksiinid, mis ei võimalda neil organitel töötada esialgse plaani kohaselt. Selle tulemusena võib meie taju olla häiritud, mõtlemine ebaselge ning arusaamine puudulik.

Emotsionaalse keha ebapuhtus

Toksiinideks meie emotsionaalkehas on allasurutud negatiivsed emotsioonid  hirm, viha, kadedus, armukadedus, õelus, uhkus jne, mida võime ka nimetada emotsionaalseteks mürkideks. Alati, kui me tunneme negatiivset emotsiooni, salvestub osa sellest meie emotsionaalkehas negatiivse energiana, muutes selle määrdunumaks ja vähendades selle läbipaistvust. Aja jooksul moodustub sellest oluline ja pidev emotsionaalne müra, mis ei jäta meid hetkekski ning piltlikult öeldes summutab intuitsiooni õrna hääle.

Mentaalse keha ebapuhtus

Toksiinideks meie mentaalkehas on negatiivsed või piiravad mõtted, ideed, uskumused ja ootused, mida võime nimetada mentaalseteks mürkideks. Osa neist uskumustest kattuvad massiteadvuses olevate uskumustega ning saavad võimendatud sellise määrani, et me oleme oma uskumuste adekvaatsuses ja õigsuses absoluutselt veendunud ning mistahes katse neid kahtluse alla seada põrkab vastu jäist müüri.

Osa meie mõttemustritest võivad moodustada sundmõtlemise ringi, millest on keeruline välja pääseda. Sundmõtlemine tekitab pideva mentaalse müra, mis ei võimalda meil kuulda intuitsiooni õrna häält.

Nagu nimigi ütleb, paikneb meie mentaalne kast mentaalkehas ning annab meie tajule vastava värvingu. Mentaalse kasti üheks iseärasuseks on see, et ta hakkab meie jaoks informatiooni filtreerima, sõeludes tohutust infovoost, mis meid ümbritseb (internet, raamatud, TV jne) välja just sellise info, mis tugevdab meie mentaalset kasti meie olemasolevat uskumuste süsteemi. Seega senikaua, kuni me ei teadvusta, et meie mentaalne kast moodustab meie jaoks piirava „vangla”, on meil praktiliselt võimatu olla tõeliselt loov ning ilmutada loovust väljaspool oma mentaalset kasti ehk uskumuste süsteemi.

Identiteedikeha ebapuhtus

Toksiinideks meie identiteedikehas on meie negatiivne ja piiratud minatunne ehk identiteet, samuti meie piiratud üldine arusaam maailma toimimisest (näiteks teaduslik materialism), samuti meie ebaadekvaatne suhtumine Jumalasse (karistav ja ohvreid nõudev Jumal või Jumala olemasolu eitamine).

Kuna loovad ideed ja mõtted asuvad tavaliselt mentaalse reaalsuse ülemistel sagedustel või identiteedi reaalsuse sagedustel, siis identiteedikeha ebapuhtus otseselt suureks takistuseks loovusele ei ole. Identiteedikeha mõjutab otseselt meie mentaalkehas toimuvat, seetõttu mõjutab meid kaudselt ka identiteedikeha ebapuhtus.

Loovuse kaks faktorit

Seega, meie loovuse aluseks on kaks faktorit:

  1. Teadmised uuritava ainevaldkonna kohta.
  2. Meie võimekus häälestada oma teadlikkus uutele ideedele.

Viimase vältimatuks eelduseks on meie emotsionaal- ja mentaalkehade puhtus. Need ei tohi olla liiga saastatud ehk läbipaistmatud, vastasel korral mattub intuitsiooni nõrk signaal emotsionaalse ja mentaalse müra varju. Piltlikult öeldes: nõrk uue idee valgus ei ole nähtav läbi liiga määrdunud klaaside.

Hullu geeniuse fenomen

Paljud loovinimesed on sageli vähem või rohkem nn hullud geeniused. Nad ei ole tasakaalus ja ehkki mõned nende ideedest on geniaalsed, on paljud neist  ülimalt hädas oma iskliku, rahalise või sotsiaaleluga. See nähtus baseerub asjaolul, et ka psüühe madalamates sfäärides on omalaadne elutegevus. Sealt võib leida ideid, mis on mentaalsest kastist väljas. Need ideed ei teeni üldiselt selle loova inimese ega ka ühiskonna huve, vaid transformeerivad inimeste eluenergiat nende tähelepanu madalamaks energiaks. Häälestumine psüühe madalamates sfäärides olevatele loovideedele on tunduvalt lihtsam  selleks ei ole vaja puhastada oma emotsionaal- ja mentaalkeha. Piisab vaid põhimõtte  „eesmärk pühendab abinõu” või „kui meeldib, siis tee seda” aktsepteerimisest ning mingi ainevaldkonna korralikust tundmisest. Esitagem omale küsimus  kust on pärit loovus, mis on loonud kogu Maal asuva superrelvastuse, nuhkimissüsteemid, ideed reklaamide mõjuvamaks tegemisel jne...

Ehkki sellistele ideedele häälestujad võivad saada väga rikkaks ja kuulsaks, ei too see loovus neile ega ka ühiskonnale heaolu ega arengut. Kui me vaatame erinevaid loovuse väljendusi tänapäeval, siis enamik neist kuuluvad kahjuks viimasesse valdkonda. Veel ühe totruse, mis tõmbab hetkeks paljude tähelepanu, väljamõtlemine, ei ole tõeline loovus, mida me soovime ja vajame.  Kui sügavamalt järele mõelda, siis kuhu viib meid uute ja „paremate” relvade leiutajate „loovus”?

Kuidas suurendada positiivset loovust?

Lähtudes eelöeldust, ei saa me hakkama ilma teadmiste ja oskusteta meid huvitava ainevaldkonna kohta. Neid on võimalik saavutada ainult õppimise ning praktiseerimise kaudu. Kõik see on meile teada ning seda osa aitab meil saavutada klassikaline haridussüsteem, paljud töökohad annavad aga võimaluse õpitut praktiseerida.

Hoopis keerulisem on olukord psüühe  (emotsionaal- ja mentaalkeha) puhastamisega. Allasurutud emotsioonid ning erinevad sundmõtted blokeerivad pea täielikult tee positiivsele loovusele. Seega ei ole mõtet loopida kive tänase haridussüsteemi kapsaaeda ehkki see on ajast ja arust. Loovuse puudulikkuse probleemi lahendus ei seisne täna paremas õpetamises. Loovuse probleemi lahendus on töö iseenda lahendmata psühholoogiaga nii individuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil. Meie kõik (aga eriti loovad inimesed) peame puhastama oma psüühe alateadvuses olevast hiigelsuurest risuhunnikust, muutes selle kanaliks suurepärastele ideedele ja mõtetele.

Lõpetuseks veel piibli viide ideede ja teguda allikale:

Joh. 5:30 „Mina ei saa iseenesest teha midagi...”

Joh. 14:10  „...vaid Isa, kes asub minus, teeb oma tegusid.”