18. Eluvool

Selleks, et mõista inimese olemust ja tema erilisust võrreldes muu elavaga, peame vaatama inimest kui protsessi, mitte kui fikseeritud omadustega elusolendit, keda võib välise vaatluse abil uurida ning kellel on kindlad omadused, mida me võime uurimise käigus kirja panna.

Inimene, kogu oma psühho-spirituaalses tervikus, on nagu  voolav jõgi. Keegi meist ei ole kunagi seesama inimene, kes ta oli eelmisel hetkel, nii nagu ei ole võimalik kaks korda astuda (täpselt) samasse jõkke. Inimene osaleb elu voolus ning on ka ise elu vool, seega tinglikult võime inimest kogu tema terviklikkuses nimetada eluvooluks.

Antud teema mõistmisel on abiks kui eelnevalt lugeda seotud artiklit: 1. Hing


Inimterviku ehk eluvoolu kaks põhikomponenti

Inimene kui individuaalne eluvool saab alguse tema vaimsest komponendist, mida võime tinglikult nimetada ka vaimseks kehaks (nimetatakse ka Vaimne Mina, Jumalik Mina, Kõrgem Mina, MINA OLEN Kohalolek) ning mis asub vaimses reaalsuses. Iga eluvoolu unikaalseks omaduseks on teadvelolek ehk eneseteadvus teadmine oma olemasolust ning võime ennast kõrvalt vaadata. Eneseteadvusega kaasneb omakorda vaba valiku omamine ehk võime mistahes olukorras teha valikuid ning (kaas-) Looja võime, mis tähendab luua midagi täiesti uut ja kordumatut, lähtudes oma unikaalsest individuaalsusest.

Kõikidel eneseteadlikel eluvooludel on oma „loomise hetk”, mil nad on saanud sellisel määral kontsentreeritud teadvuse „omanikuks”, et neil on saanud tekkida minatunne.

Selleks, et arendada oma eneseteadvust, minatunnet ehk identiteeti (mis loomise hetkel on sümboolselt täpi- või punktisuurune) sfäärilise teadvuseni, mis suudab hõlmata ning mõista täna inimestele arusaamatuks jäävaid nähtusi ja osaleda täna võimatuna näivas loomisprotsessis, peab eluvool järk-järgult kasvatama oma eneseteadvust läbi vaba valiku ning kaaslooja võimetega eksperimenteerides. Parim ja ohutum koht selliste kogemuste saamiseks on materiaalne reaalsus. Selleks, et osaleda materiaalse reaalsusega eksperimenteerimisel, peab eluvool looma endale „vahendi”, millega siseneda materiaalsesse reaalsusesse. Ja otse loomulikult peab see olema samast materjalist, kui on ümbritsev reaalsus. Seega peab eluvool, täpsemini öeldes tema eneseteadlikkus, looma endale materiaalse keha.

Eluvoolu materiaalne keha

Eluvoolu materiaalne keha peab võimaldama tal osaleda kõigil materiaalse reaalsuse tasanditel, milleks on füüsiline, tunnete, mõtete ja identiteedi- reaalsus. Seega peab eluvool looma endale neli üksteisega tihedalt seotud keha:

  1. Füüsiline keha tegutsemaks füüsilises reaalsuses ning olemaks ainevahetuses ja vastasmõjus selle reaalsusega. Füüsilise keha komponentideks on rakud (mis koosnevad aatomitest ja molekulidest) ning rakkudest moodustuvad organid ja organite süsteemid.
  2. Emotsionaalkeha tegutsemaks tunnete reaalsuses ning olemaks „ainevahetuses” ja vastasmõjus selle reaalsusega. Emotsionaalkeha komponentideks on emotsioonid ja ihad.
  3. Mentaalkeha tegutsemaks mõtete reaalsuses ning olemaks „ainevahetuses” ja vastasmõjus selle reaalsusega. Mentaalkeha komponentideks on mõtted, ideed, kujutlused, uskumused, ootused jne.
  4. Identiteedikeha tegutsemaks identiteedireaalsuses ning olemaks „ainevahetuses” ja vastasmõjus selle reaalsusega. Identiteedikeha komponentideks on meie identiteet ehk minatunne, mälu, üldine maailmavaade ning meie suhtumine Jumalasse (ka ateism on suhe Jumalasse eitav suhe).

Meie vaimse keha unikaalne individuaalsus määrab ära meie identiteedikeha unikaalsuse. Meie identiteedikeha kannab ka meie füüsilise keha unikaalset ideaalmaatriksit ehk selle kavandit üldisel kujul.

Meie identiteedikeha on aluseks meie mentaalkehale, määrates ära, missugused mõtted, ideed, kujutlused, uskumused, ootused jne on üldse meie mentaalkehas võimalikud.

Meie mentaalkeha on omakorda aluseks meie emotsionaalkehale, määrates ära, missugused tunded ja ihad on meie emotsionaalkehas võimalikud ning domineerivad.

Ning lõpuks meie emotsionaalkehas olev „materjal” on aluseks sellele, missugune on meie füüsiline keha ning meie sõnad ja teod füüsilises reaalsuses.

Energeetilis-sageduslik maailmapilt

Kuna lõppkokkuvõttes on kogu universum tehtud energiast ning energia on pidevas võnkumises, siis võime öelda, et iga eelpool mainitud reaalsus moodustab oma sagedusspektri. Kõige ülemiseks sagedusspektriks on vaimne reaalsus ning kõige alumiseks, madalama sagedusega võnkuva energia väljendusvormiks on füüsiline reaalsus. Häälestades oma teadvust erinevatele võnkesagedustele, on meil võimalus olla kontaktis erinevate reaalsustega ning saada ka teadlikuks oma vastavas reaalsuses olevat keha moodustavast materjalist.

Kõik reaalsused ja neile vastavad (eluvoolu) kehad moodustavad ühe kontiinumi ega ole üksteisest eraldatud, sarnaselt neljale aastaajale, millede vahel puuduvad selged üleminekud.

Klassikaline inimterviku pilt

Tinglikult võime jaotada eluvoolu kolmeks osaks:

  1. füüsiline keha, mis asub füüsilises reaalsuses;
  2. hing ehk psüühe (ka psüühiline keha) ehk madalam energiakeha, mille moodustavad emotsionaal-, mentaal- ja identiteedikeha, asub psüühilises reaalsuses;
  3. vaimne keha, mis asub vaimses reaalsuses.

Teiste sõnadega eluvool koosneb ihust, hingest ja vaimust.

Dualistlik illusioon

Vaimse ja materiaalse maailma üheks oluliseks erinevuseks on varjatuse ja illusioonide võimalus materiaalses maailmas. Vaimne maailm on „tehtud” kõrgsageduslikust energiast, mille puhul millegi varjamine ja illusioonide teke ei ole võimalik. Materiaalses maailmas, mis on oluliselt „raskemast” ja tihkemast energiast „valmistatud”, ei ole kõik asjad niisugused nagu nad pealtnäha paistavad s.t on võimalikud illusioonid ning eluvoolul on oht nende lõksu jääda. Selleks, et mitte illusioonide lõksu sattuda või sealt vabaneda, peab eluvool arendama oma eristamisvõimet (mis on tõeline ehk reaalne ja mis on mittetõeline ehk illusioon) ning intuitsiooni.

Eluvoolu Alfa ja Oomega ehk mees- ja naisaspekt

Kõik nähtused universumis koosnevad kahe täiendava vastandi koostoimest. Nii nagu igal magnetil peab olema 2 täiendavat vastandpoolust, milleks on + ja , nii on ka eluvool oma tänases kirjelduses täiendavate vastandpooluste summa. Eluvoolu puhul on Alfa ehk meesaspektiks tema vaimne keha ning Oomega ehk naisaspektiks tema materiaalne keha, mis koosneb füüsilisest kehast ja hingest.

Ideaalis allub hing ja füüsiline keha vaimse mina juhtimisele ning selle protsessi kandjaks on meie eneseteadvus ehk teadlikkus, mida võime tinglikult nimetada Teadlikuks Minaks.

Teadliku Mina ehk eneseteadvuse roll

Meie Teadliku Mina ülesandeks selles kontekstis on olla avatud ukseks, mille kaudu Vaimne Mina ennast (ja oma unikaalset individuaalsust) materiaalses maailmas väljendab.

Kui meie eneseteadlikkus ehk Teadlik Mina on kontaktis oma (eluvoolu) vaimse aspektiga, siis kõik, mis toimub materiaalse kehaga, on allutatud Vaimse Mina juhtimisele. Kui aga eluvool ignoreerib pidevalt Vaimse Mina juhtimist, siis kinnistub tema teadlikkus materiaalsesse reaalsusesse, Teadlik Mina samastub mingi materiaalse keha aspektiga ning kaotab tasapisi võime saada sealt juhtnööre.

Sedavõrd, kuidas eluvoolu Teadlik Mina kaotab võime saada juhtnööre Vaimselt Minalt (ehk ei ole enam avatud ukseks), tekib eluvoolul vajadus puuduva Alfa aspekti kompenseerimiseks, sest hing (ja keha) kui oma olemuselt materiaalsed (mater = ema, naine) aspektid ei saa eksisteerida ilma Alfa ehk meesaspekti juhendamiseta. Selle tulemusena loob eluvool endale Vaimse Mina asendaja, identiteedi, mis tunneb ennast eraldatuna vaimsest aspektist ja kogu elust. Seda „vale mina” oleme harjunud nimetama EGO’ks.

Sedamööda, kuidas eluvool kaotab kontakti oma Vaimse Minaga, muutub tema maailmataju ning identiteet, mõtted, emotsioonid ja teod aina madalamaks. Selle teekonna lõpus on meeleseisund, mida nimetatakse sageli põrguks. Eluvool tajub ümbritsevat kui vaenulikku, kurjust täis maailma ja ta on sellega eepilises võitluses loomulikul headuse poolel. Ning eluvoolule tundub, et eepilises võitluses on kõik lubatud, ehk eesmärk pühendab abinõu. Just ühenduse kaotamine oma vaimse aspektiga, elu tajumine eepilise võitlusena ning „eesmärk pühendab abinõu” rakendamine on kõikide sõdade põhjuseks Maa peal.

Eluvoolu üheks ülesandeks siin materiaalses maailmas on vabaneda piiratud identiteedist nimega EGO ja sellega seotud määratust hulgast kaasnähtustest; taastada ühendus oma Vaimse Minaga, puhastades oma neli materiaalset keha ning sünkroniseerides need oma Vaimse Minaga muutes seega (oma) elu Maa peal paradiisiks; olla avatud ukseks Vaimsele Minale, et saaks teoks:

„Nii nagu üleval nii ka all!“