20. MINA ja ego

Pole vist olemas täiskasvanud inimest, kes ei kasutaks vahetevahel sõna „ego”. Kui intuitiivselt on meil mingi ähmane ettekujutus, mida see sõna tähendab, siis täpsemal uurimisel ootab meid ees määramatuse soo. Sageli on kombeks ego lahtiseletamiseks kasutada veelgi segasemaid ja ähmasemaid mõisted, kui seda on sõna ego.

Käesoleva essee eesmärgiks ei ole väita, et kellegi ego definitsioon on vale või puudulik, vaid püüda seletada seda teisest vaatenurgast, lootuses selle kaudu suurendada meie arusaamist egost kui nähtusest eelkõige meie endi psüühes.

Antud teema mõistmisel on abiks, kui eelnevalt lugeda seotud artikleid:  1. Hing ja  18. Eluvool.


Praktiliselt kõik püüded ego kirjeldada või defineerida, ei saa hakkama ilma sõnadeta „ise”, „mina” ja „identiteet”. Paljud kaasaegsed psühholoogid räägivad ego ületamisest – teekonnast egost MINAni. Selleks, et mõista, mis on ego, peame kõigepealt mõistma, mis on MINA.

MINA komponendid

1. Vaimne Mina

Paljud vaimsed inimesed tunnevad, et me oleme midagi enamat kui lihtsalt füüsilised kehad. Paljud usuvad, et me oleme tulnud vaimsest reaalsusest ja meil on potentsiaal sinna tagasi pöörduda. Just seda osa meie olemusest nimetamegi Vaimseks Minaks, Jumalikuks Minaks või Kõrgemaks Minaks. Alates 1930. aastatest on olnud kasutusel ka mõiste MINA OLEN Kohalolek (I AM Presence). Viimane mõiste kirjeldab kõige täpsemalt Vaimse Mina ühte omadust – ta annab meile olemasolu tunde – MINA OLEN. See tunne, et ma olen olemas, ei jäta meid hetkeksi, vähemalt senikaua kuni oleme teadvusel. Ehk MINA OLEN tunne on meiega alati kohal või kaasas.

MINA OLEN Kohalolek on ühtlasi ka meie ühenduslüliks Jumalaga. Kui vanas testamendis Mooses küsis Jumala nime, siis sai ta vastuseks YAHWEH, mille eestikeelseks vasteks võiks olla „Ma olen see, kes ma olen” ehk lühemalt MINA OLEN. Selle sügavamaks sisuks on, et Jumalat ei saa panna mingitesse piiridesse ega kasti – ta on pidevas muutumises – ainuke kindel väide, mida võib öelda, on see, et TA ON.

Vaimne Mina ehk MINA OLEN Kohalolek „asub” vaimses reaalsuses, mis on kõrgemate (energia võnke-) sageduste reaalsus. Meie „madalam” mina, mis asub materiaalses reaalsuses, on seotud MINA OLEN Kohalolekuga läbi hõbedase valgustoru või kristalse niidi, mille kaudu eluenergia meieni jõuab.

2. Teadlik Mina

MINA OLEN Kohalolek kannab endas eluvoolu (Loe ka: 18. Eluvool)  individuaalsete omaduste algkavandit – seda unikaalset osa, mis eristab meid kõigist teistest eluvooludest ning see on püsiv ja muutumatu.

Selleks, et seda jumalikku individuaalsust maa peal väljendada, lõi MINA OLEN Kohalolek meid, meie Teadliku Mina, mis peab toimima avatud uksena, mille kaudu Kohalolek saab oma andeid maa peal väljendada ja samuti kogeda maa peal toimuvat. Teiste sõnadega, meie kõrgeimaks potentsiaaliks on olla avatud ukseks, mille kaudu Kohalolekusse integreeritud individuaalsus saab vabalt ja takistusteta väljendatud.

Just seda kirjeldas Jeesus, öeldes alljärgnevat:

Joh. 5:30 „Mina ei saa iseenesest teha midagi...”
Joh. 14:10  „...vaid Isa, kes asub minus, teeb oma tegusid” .

Meie Teadlik Mina on meie puhas (enese)teadvus. Erinevad õpetused kasutavad siin erinevaid väljendeid. Tiibeti budismi rajaja Padma Sambhava nimetas seda „puhas teadlikkus” või „alasti teadlikkus” (naked awareness), zen budism nimetab seda „algaja meeleks” (beginners mind) ja Jeesus rääkis „väikeseks lapseks saamisest”, mis on tee taevariiki.

3. Kristus-Mina

Meie Teadlikul Minal on võime ennast projekteerida ehk samastuda mistahes rolli või energia võnkesagedusega, sarnaselt näitlejale, kes võib samastuda etenduse ajaks mingi rolliga ning riietuda vastavasse kostüümi. Kuid erinevalt näitlejast on Teadlikul Minal oht tihedas materiaalses maailmas sattuda illusioonide lõksu ning unustada oma tegelik olemus. Selle tulemusena jääb Teadlik Mina ehk meie eneseteadvus kinni materiaalse maailma mingisse illusiooni, võttes mingi ajutise rolli oma identiteediks, ning võib olla seal vangis väga pikka aega.

Vältimaks täielikku ühenduse katkemist Vaimse Minaga, on sellisel juhul inimese käsutuses ja ühendavaks lüliks meie Kristus-Mina, mis häälestub meie hetke teadvusseisundile vastavalt. Kui meil on soov teha pööre illusioonidest vabanemise suunas, siis pakub ta meile välja lahendusi, mis antud situatsioonis võiksid meil aidata just selle ühe sammu kõrgemale astuda. Kristus-Mina on nagu õngekork veepinnal – ükskõik kui madalale veepind (teadvusseisund) ka ei langeks – tuleb ta alati kaasa ning on veepinnal olles pidepunktiks õhuga (Vaimse Minaga). Piiblis kasutatakse selle asemel sõna „lohutaja”.

Joh. 16,7 „Kuid ma ütlen teile tõtt: teile on parem, et ma lahkun, sest kui ma ei lahkuks, ei tuleks Lohutaja teie juurde, aga kui ma ära lähen, siis ma saadan tema teie juurde.“

4. Madalam mina ehk hing

Loe ka: 1. Hing.

Selleks, et meie eneseteadlikkus ehk Teadlik Mina saaks ennast väljendada materiaalses maailmas ning anda Vaimsele Minale võimalust tajuda materiaalset maailma seestpoolt, peab Vaimne Mina „looma” omale keha, mis on võimeline aine-/energiavahetuseks materiaalses reaalsuses, säilitades seejuures ühenduse oma allikaga. See sarnaneb tuukri sukeldumisega sügavale ookeanipõhja, milleks on vajalik spetsiaalne tuukriülikond ning õhu- ja infoside veepinnal olijatega. Olles ookeani põhjas, saab tuuker (Teadlik Mina) teha seal, mida vaja ning jagada vahetut kogemust pinnal olijatele.

Kui tuukri näites on tegemist ühekihilise ookeaniga, siis materiaalne reaalsus koosneb neljast kihist, milleks on identiteedi-, mõtete,  tunnete  ja füüsiline reaalsus. Seega, ülesanne on üsna keerukas ja  arvestades materiaalse reaalsuse kihtide ebapuhtuse ning läbipaistmatusega, on suur tõenäosus, et kõik ei lähe plaanipäraselt.  Side „ülal” olijatega võib katkeda ja „õhu” pealevool väheneda minimaalseks.

Seda nelja-osalist „sukeldumisvahendit” või „sõidukit” nimetatakse hingeks. Sõltuvalt vaatenurgast jäetakse mõnikord füüsiline keha hinge kooslusest välja. Käesolevas kontekstis käsitleme hinge kui 4-osalist sõidukit.

Hing kui materiaalse maailma tajumise ja selles eneseväljendamise vahend ei oma vaba tahet ega suuda teha ise otsuseid. Ideaalis peab hing olema pidevas intuitiivses ühenduses Vaimse Minaga ning tegutsema materiaalses reaalsuses vastavalt „ülalt” tulnud juhtnööridele. Hing on oma olemuselt eluvoolu nais- ehk Oomega-aspekt, mis peab alluma eluvoolu mees- ehk Alfa-aspekti juhtimisele, milleks, nagu eelpool öeldud, on Vaimne Mina.

Ühenduse pidamine Vaimse Minaga läbi nelja materiaalse reaalsuse kihi on väga keerukas, ning praktiliselt kõik eluvoolud, kes planeedil Maa kehastuvad, kaotavad vähemalt osaliselt ühenduse Vaimse Minaga. Kuna hing kui Omega- aspekt ei saa eksisteerida ilma juhendamise ja Alfa-aspektita, siis peab ta leidma endale uue „juhendaja” ja Alfa-aspekti, mille tulemusena ta „loob” enda vale-mina ehk ego.

Vale-mina ehk ego

Vale-mina ehk ego on keerukas energeetiline nähtuste kompleks, mis võib koosneda hinge nelja tasandi väärastunud energiatest:

  • füüsilise keha tasandil - lihalikust meelest (kontrollimatu soov rahuldada keha füüsilisi vajadusi, milleks on enamasti toit, turvalisus ja seks),
  • emotsionaalse keha tasandil - negatiivsetest emotsioonidest (hirm, viha, ahnus, uhkus jne),
  • mentaalse keha tasandil - negatiivsetest mõtetest, uskumustest, ideedest, valedest ootustest,
  • identiteedi keha tasandil - ebaõigest minatundest ehk identiteedist, väärastunud suhtumisest Jumalasse ning ebaadekvaatsest maailmavaatest.

Seega inimese vale-mina koosneb paljudest komponentidest, mis kõik on ükshaaval „omaks” võetud - sageli eluvoolu enda poolt teadvustamata, mida see endaga kaasa toob.

Ego on nagu umbrohutihnik, kus igast taimest vabanemiseks tuleb leiutada uus viis ning kui see on leitud ja taim välja juuritud, siis alustada kohe järgmise taimega. Kahjuks tundub enda umbrohutihnik enamikule inimestele imeilusa roosiaiana või vähemalt hädavajaliku viljaaiana ning seetõttu on väga suurel osal inimestest oma ego erinevatest aspektidest (umbrohtudest) äärmiselt raske vabaneda.

Segadust tekitab ka asjaolu, et kui ego jämedakoelisemate ilmingute osas ollakse ühiskonnas üldiselt üksmeelel (välja arvatud inimene, kelle egost parasjagu juttu on), et tegemist on ego aspektidega ja neist tuleb vabaneda, siis ego peenemakoelised aspektid (näiteks vaimne uhkus) võivad olla nii varjatud, et nende äratundmine on väljakutseks ka kõige suurematele meistritele. Tasub siiski arvestada, et kosmilises klassiruumis nimega Maa ei ole võimalik ilma egota elada. Kui ollakse vabanenud oma ego viimasest aspektist, siis on see ka märgiks ülestõusmisest ehk valgustumisest ning sellele järgeb üldiselt kohene või kiire lahkumine.

Paulus 1:15 Ma suren iga päev…

Kui inimesed on oma isiklikus arengus jõudnud väljapoole Maslow` püramiidi - nn kuuendale tasandile, mida võiks eesti keeles nimetada „pidev eneseületamisvajadus”, siis muutuvad nad teadlikuks inimelu eesmärgist ning selle saavutamise loogikast ning asuvad teadlikult ja süstemaatiliselt oma ego umbrohutihnikut välja kitkuma. „Ma suren iga päev” tähendab käesoleva artikli kontekstis, et piltlikult öeldes vabanes Paulus iga päev ühest ego aspektist. Tõenäoliselt ei olnud siiski tegemist 24-tunnise ööpäevaga, vaid see iseloomustab tema igapäevaseid püüdlusi vabaneda egost ning olla iga järgmine päev enamat (ja vabam egost) kui enne.

Niisiis, et leida oma MINA, peame laskma surra oma mina’del!