46. Kuidas me ennast näeme?

Vastus küsimusele:

„Miks on vahel nii, et inimese identiteedikeha tajub füüsilist keha teistsugusena, kui see paistab läbi nägemismeele? Ehk siis, miks tundub keha (väline pilt) seestpoolt vaadatuna iseendale teistsugune, kui see paistab peeglist?

Juba varasest noorusest mäletan ennast peeglist vaadates, et näen seal võõrast inimest. Aastatega on see tunne pigem süvenenud. Siiski selline „vales kehas" olek pole mu igapäevast elu seganud. Enamasti ma lihtsalt ei mõtle sellele.“

Tänan!


Vastust aitab paremini mõista, kui lugeda sõnastikust: Materiaalse reaalsuse neli tasandit ja artiklit 1. Hing.

Käesolevat küsimust võivad selgitada mõned alljärgnevad mõtted:

Mõte 1

Meie taju sõltub meie vaatenurgast ehk teadvuse seisundist. Kui meie eneseteadlikkus (Teadlik Mina) on samastunud (olulises osas) füüsilise kehaga, siis see, mida me tajume oma keha vaadates, võib olla erinev sellest, mida Teadlik Mina tajub, kui ta on häälestunud identiteedikehale.

Veidi lihtsustatuna, kuid sobiva analoogiana, võib öelda, et ka meie kodu/maja paistab seestpoolt (või väga lähedalt) hoopis teistsugusena, kui ta paistab eemalt või kõrgemalt.

Mõte 2

Identiteedikehas asub inimese hingetasandi mälu, kus on ka säilitatud identiteet, kelleks me ennast eelnevate elude põhjal peame. Näiteks, kui keegi on kehastunud palju kordi järjest mehena, siis on ta kogunud endale tugeva ja suhteliselt püsiva meheidentiteedi. Kehastudes nüüd naisena, tunneb see hing ennast justkui vales kehas ning tal võib olla raske sellega kohaneda. Just see on üks homoseksuaalsuse põhjuseid (loe ka: 31. Homoseksuaalsus).

Mitte kõik ümberkehastumised ei pea olema nii suure kontrastiga, kuid võivad siiski tekitada mõnikord tunde, et midagi peaks olema teisiti. Võib näiteks ette kujutada olukorda, kus kehastused mõnedes viimastes eludes on toimunud kultuuris, kus inimliku ilu etalonid erinevad oluliselt käesoleva kultuuri omadest — ka see võib põhjustada tunnet, et midagi on valesti.

Väliste tingimuste vahetamise mõte on see, et me vabaneksime samastumisest mistahes väliste tingimustega, olgu selleks siis sugu, keha kuju, rikkus, positsioon või midagi muud.

Mõte 3

Identiteedikehas (selle ülemistel sagedustel) on salvestatud meie füüsilise keha ideaalkujund/ideaalmaatriks. Kui meie identiteedi-, mentaal- ja emotsionaalkehad ei ole puhtad, siis läbides neid energiakehasid, saab ideaalmaatriks neis olevate energiate poolt moonutatud. Selle tulemusena ei ole meie käsutuses olev füüsiline keha enam ideaalne, vaid kannab moonutusi, mis kajastavad meie identiteedikehas olevaid kõrvalekaldeid tegelikust minast, mentaalkehas olevaid valeuskumusi ja negatiivseid mõtteid ning emotsionaalkehas olevaid negatiivseid emotsioone (näiteks hirm manifesteerub „kaitsva” polstrina naha all). Lisaks mõjutab meie keha ka kõik füüsilises reaalsuses toimuv — ka see, mida ja kuidas me sööme või missugused on meie liikumisharjumused.

Võimalik, et meie teadlikkus, olles võimeline häälestuma erinevatele sagedustele, suudab füüsilisele tasandile kaasa tuua mingit informatsiooni keha ideaalmaatriksist, mis tekitabki tunde, et midagi on viltu.