59. Kuidas rääkida Jumalast lapsele ja mittevaimsele inimesele?

Lapse ja mittevaimse inimese vahel on oluline vahe. Peamiseks erinevuseks on, et enamik lapsi on väga vaimsed ehk spirituaalsed – fakt, mis on kahjuks ignoreeritud enamiku täiskasvanute poolt. Paljud täiskasvanud arvavad, et kuna lapsed ei saa aru täiskasvanute kontseptsioonidest ja keeltest, siis nad ei saa olla ka vaimselt piisavalt arenenud.

Enamik lapsi on tegelikult olemuslikult vaimsed ja see võimaldab neil kergesti mõista ja aktsepteerida Jumalat kui Kohalolekut, mis on alati koos nendega. Seega üks võimalus lapsele Jumalast rääkida, võiks olla alljärgnev:

„Sule silmad ja sa tunned, et Jumal on sinuga sinu südames. Kui lähed oma südamesse, siis tunned sa seal alati Jumala kohalolekut. Jumal on koos sinuga selleks, et sind kaitsta. Jumal on koos sinuga selleks, et sind lohutada. Jumal on koos sinuga selleks, et öelda sulle, mida teha. Sa võid alati leida Jumala oma südamest ning ta on valmis sind alati juhendama. Jumal on nagu nähtamatu isik, kes on alati koos sinuga.”

Püüdes rääkida Jumalast inimesele, kel puuduvad vaimsed kalduvused, oleme me täiesti teistsuguse olukorra ees. Meie selgitus peab olema kohandatud inimese uskumustele või nende puudumisele. Siiski, abiks võiksid olla alljärgnevad selgitused.

Võtame aluseks teaduse saavutused. Albert Einstein tõestas, et kõik on tehtud energiast. Energia on võnkumine ehk vibratsioon ja teadus on näidanud meile, et on olemas palju erinevaid vibratsioonivahemikke. Näiteks teame, et on olemas nähtav valgus, aga on olemas ka palju erinevaid valguskiirgusi, mida meie silmad ei ole võimelised nägema. Einstein näitas meile, et universum on

energiasageduste kontiinum, kuid mõned neist sagedustest ei ole tuvastatavad meie meelte või teaduslike instrumentide abil.

Võib olla huvitav teada, et selline maailmavaade on paralleelne sellega, mida vaimsed inimesed on juba tuhandeid aastaid öelnud, nimelt on olemas midagi enamat kui ainult materiaalne universum. Nad kutsuvad seda vaimseks maailmaks või vaimseks reaalsuseks, kuid me võime seda samuti nimetada lihtsalt sagedusspektriks, kus on kõrgemad sagedused kui need, mida me leiame materiaalses maailmas.

Võime öelda, et isegi kaasaegne teadus on näidanud, et võib olla olemas midagi enamat peale materiaalse universumi. Seetõttu on teadus avanud võimaluse, et on olemas ka intelligentsed olendid, kes eksisteerivad selles kõrgemas reaalsuses. Need olendid võivad olla näiteks Jumal ja inglid, nagu vaimsed inimesed on neid läbi aegade nimetanud.

Vaadates kvantmehaanika õpetust, saame minna siit veel sammu edasi. See füüsikaharu on tõestanud, et millal iganes me vaatleme midagi, näiteks subatomaarset osakest, siis see, mida me näeme, on põhimõtteliselt mõjutatud meie oma teadvuse poolt. Teiste sõnadega, teadlased on tõestanud, mida iganes me ka ei vaatleks, on see alati mõjutatud vaatleja teadvuse poolt.

On isegi teadlasi, kes usuvad, et meie teadvus aitab luua füüsilist reaalsust. Näiteks mõned teadlased spekuleerivad, et kui keegi ei vaata, siis Kuu lihtsalt ei ole seal, kus me teda näeme. Seega teadlased on nüüdseks hakanud aru saama, et inimese teadvus suudab tegelikult materiaalset reaalsust mõjutada. Selle põhjuseks on see, et teadvus on energia ja aine on energia. Aga mis siis, kui energia on tõepoolest teadvuse vorm?

Seda kõike on lihtne aru saada, kui me mõistame, et kõik on energia. Teadmine, et kõik on energia, on kaotanud (ettekujuteldava) barjääri aine ja meele vahel. See tähendab, vana kontseptsioon meel üle aine (mind over matter) on nüüd saanud uue tähenduse, mis on tõepoolest toetatud kaasaegse füüsika kõige eesrindlikuma haru poolt.

Enamiku inimeste jaoks on see idee siiski vastuvõtmatu, sest neile ei ole aktsepteeritav mõte, et kogu universum on loodud inimteadvuse poolt. Sel põhjusel suurem osa inimesi ignoreerivad füüsika avastuste filosoofilisi tagajärgi. Siiski, tagasilükkamise asemel on olemas ka muid alternatiive. Üheks võimaluseks on tunnistada, et teadvus on lihtsalt energiavorm ning seetõttu peab teadvus mängima olulist rolli materiaalse universumi loomisel.

On ilmselge, et kogu universum ei saanud olla loodud inimeste teadvuse poolt. Kuidas oleksid võinud inimesed luua planeedi, mis oli olemas miljardeid aastaid varem, kui esimesed inimolendid ilmusid? Üheks võimalikuks selgituseks oleks, et universum loodi olendite poolt, kes ei olnud füüsilise kehaga piiratud. Need olendid asuvad kõrgemas reaalsuses, kõrgemas sagedusspektris. Need on vaimsed olendid, keda osad inimesed nimetavad Jumalaks.

Need intelligentsed olendid võisid kasutada oma teadvust, et luua materiaalne universum, kaasa arvatud inimolendite füüsilised kehad. Seejärel meie eluvoolud „laskusid” meie kehadesse ning kasutasid neid nagu sõidukeid, et kogeda elu selles universumis ning õppida rohkem iseendi kohta ja oma ühenduse kohta vaimse allikaga.

Niisiis, Jumal on kõrgem intelligentsi vorm, kõrgema teadvuse vorm, kuid Jumala teadvus ei ole põhimõtteliselt inimeste omast erinev. Siiski, Jumalal on mõõtmatult suurem loomisvõime, kui inimestel see täna on.