70. Kuidas tervendada energiakeha ehk hinge psühhotraumast?

Esimeseks sammuks tervenemise suunas on reaalse olukorra endale teadvustamine — omaksvõtmine, et me vajame tervendamist. Meie ümber ja ühiskonnas on palju inimesi, kes on emotsionaalselt haiget saanud, kuid kellel puudub igasugune ettekujutus nii oma seisukorrast kui ka sellest, kuidas ennast tervendada. See on üks suurtest vajakajäämistest lääne kultuuris, inimesed on üles kasvanud ilma igasuguse arusaamiseta, kuidas tervendada oma energiakeha ja psüühikat. Loodetavasti see kõik muutub lähimate aastakümnete jooksul, kuid kahjuks ei aita see teadmine meid täna. Niisiis, alustada tuleks endale tunnistamisest, et nii nagu meie füüsiline keha võib saada viga, võib ka meie energiakeha (emotsionaal- ja mentaalkeha) viga saada (loe ka: 1. Hing).

Kui keegi murrab jalaluu, siis ei ole kahtlustki, et tal tuleb minna haiglasse. Samuti on vaja anda jalale mõnda aega rahu, enne kui on võimalik tagasi pöörduda normaalse elurütmi juurde. Probleem on aga selles, et paljud inimesed ei saa aru, et nende energiakeha võib samuti viga saada nagu nende füüsiline keha. Ja kui energiakeha on viga saanud, siis tuleb tavaline päevarutiin katkestada, enda eest hoolt kanda ning tervendada oma mentaal- ja emotsionaalkeha, just nii, nagu me oleks ravinud ka oma füüsilist keha. Paraku aga enamik inimesi arvab, et kui nad saavad emotsionaalselt vigastatud, siis peavad nad olema võimelised oma igapäevase rutiiniga jätkama, nagu poleks midagi juhtunud. Kui me murrame jala, siis me ei eelda, et me suudame enne joosta, kui jalg on ravitud. Ka siis, kui meie energiakeha on tõsiselt viga saanud (seoses traumeeriva kogemuse läbielamisega), ei ole meil mõistlik jätkata igapäevase rutiiniga enne, kui oleme ennast tervendanud.

Kui meie energiakeha on viga saanud, võib olla väga raske paljude tavapäraste tegevustega tegeleda, sealhulgas ka näiteks meditatsiooni ja palvega, mis aitavad olla ühenduses oma kõrgema aspektiga ja vaimse reaalsusega. Selline olukord avab meie energiavälja väljaspool asuvatele negatiivsetele energiatele, mis saavad võimaluse siseneda (hingehaavade kaudu) meie energiavälja ehk hinge. Meie mõtted ja tunded on ülekoormatud ning isegi mediteerimine ja palvetamine on väga raske. Seega on oluline olla väga teadlik sellest, et energiakeha tervendamine vajab teatud aega, nagu ka füüsilise keha tervendamine võtab aega. Ning see, mida me vajame, on puhkus ja rituaalid.

Kui me murrame jala, siis me teeme koheselt otsuse loobuda teatud tavapärastest tegevustest ning teeme kõik vajaliku, et jalg terveks ravida. Ka psüühilise haava tervendamiseks peame alustama sarnase otsuse tegemisest — on vaja loobuda paljudest tavalistest tegevustest ning asuda ennast tervendama.

Energiakeha tervendamiseks on vaja puhkust, mis aga ei pea tähendama tegevusetust. Murdunud jalga on vaja hoida rahus, kuid selle vältimatuks kõrvalnähuks on jalalihaste nõrgenemine. Et oma energiakeha tervendada, on meil vaja lõpetada tegevused, mis meis stressi tekitavad loobudes mõnest osast meie igapäevases rutiinis, kuid me ei peaks muutuma lihtsalt passiivseks.

Otstarbekas oleks kõrvale panna nii palju tavategevusi kui võimalik ning seejärel pühenduda igapäevastele tervendavatele rituaalidele. Kui me oleksime haiged ja peaksime võtma ravimit, siis poleks erilist kahtlust, et me võtaksime seda ravimit näiteks 2 korda päevas, nagu arst on ette näinud. Mis puudutab energiakeha tervendamist, siis selleks on vaja vaimset ravimit. Seetõttu on oluline teha otsus kasutada mingit kindlat rituaali ning teha seda teatud aja vältel iga päev, näiteks 2—3 nädalat.

On mõistetav, et peale psühhotraumat tunneb iga inimene ennast kurnatuna, mistõttu juba mõte mingi rituaali sooritamisest võib tunduda ülejõukäivana. Tegelikult aga meie vigastatud emotsionaalkeha tunneb ennast neid rituaale sooritades väga hästi, sest need aitavad taastada meie energiakeha terviklikkuse ja korra. Eelkõige oli negatiivse kogemuse kaos ja korrastamatus see, mis põhjustas trauma. Seega tervenemise võtmeks on mitte kõikidest tegevustest loobumine, vaid korrapärasuse taastamine ja rituaal on parim viis seda teha.

Mis võib tunduda ülejõukäivana, on otsuse tegemine ning rituaali igapäevane sooritamine. Just seetõttu võib olla otstarbekas läheneda sellele nagu arsti kirjutatud retseptile füüsilise haiguse raviks. Kui (häda)vajadus sunnib meid valikuid tegema ja me oleme oma otsuse teinud, siis ei ole otsustamise pärast vaja enam hiljem stressi tunda. Edasi on vaja lihtsalt rituaali igapäevaselt sooritada. Selle tulemusena tekib positiivne spiraal, mis tervendab energiakeha ja sulgeb selle negatiivsete energiate eest, mis muidu teevad meditatsiooni või palve äärmiselt raskeks kogemuseks.

Rituaali all ei ole siin silmas peetud midagi, mis nõuab mõtlemist või isegi kontsentratsiooni. Tegemist on rituaali(de)ga, mida on võimalik sooritada peaaegu mehaaniliselt, kuni tervenemine on aset leidnud ning me oleme võimelised tavaellu tagasi pöörduma ja soovi korral enama pühendumisega rituaali sooritamist jätkama.

Alljärgnevalt minu kogemus psühhotraumast vabanemisel:

Esimese rituaalina olen kasutanud pöördumist peaingel Miikaeli poole oma energiavälja kaitseks, mis tahes negatiivsete energiate või jõudude vastu. Soovitav on seda sooritada vähemalt 15 minutit päevas kindlal kellaajal, parem hommikuti.

Teiseks rituaaliks olen kasutanud pöördumist Elohim Astrea poole, mis aitab meil vabaneda seostest negatiivsete energiatega. See vabastab meie energiakeha juba seal olevatest negatiivsetest energiatest, samuti kaasneb sellega ka meie ümbruses olevate negatiivsete inimeste vähenemine.

Kolmanda rituaalina olen kasutanud Violetse Leegi kutsumist ehk pöördumist Elohim Arcturuse ja Victoria poole. See rituaal aitab meil vabaneda negatiivsest karmast, mida oleme oma energiakehasse kogunud. Violetse Leegi kutsumine piisavalt pika ajavahemiku jooksul toob kaasa füüsiliste õnnetuste, haiguste ja lihtsalt ebaõnne olulise vähenemise. Vähem karmat — vähem ebaõnne, õnnetusi ja haigusi.

Kahte viimast rituaali võib teha näiteks õhtupoole.

Kokkuvõttes võib öelda, et esimene rituaal ei lase uusi „vaenlasi” ligi, teine lõikab läbi juba olemasolevate sise- ja välisvaenlaste ligipääsu meile („tapab” nad) ning kolmas rituaal puhastab meie energiakeha tekkinud energiajääkidest („koristab laibad”).

Olen ise neid rituaale sooritanud juba üle kolme aasta ja ameerika mäed minu elus on asendunud stabiilsuse ja tasakaaluga.

Inimesed, kelle energiakeha on aga tõsisemalt viga saanud, nii et selle tükid on ajas ja/või ruumis rohkem laiali paisatud, vajavad lisaks eelnevatele rituaalidele ka hingeosade tagasitoomise rituaali, mida on aga mõnevõrra keerukam sooritada. See vajab teatud kogemust, mida annab näiteks eelnevate harjutuste tegemine.

Hingeosade kaotsiminekust ja tagasitoomisest olen kirjutanud artiklis: 32. Kadunud hingeosad.