47. Haigused ja vaktsineerimine

Lugeja kiri: „Antud keskkonnas meeldib mulle see, et jutt on mõistetav ja ladus. Mitte nii, et kui olen terve raamatu või mitmed artiklid läbi lugenud, jõuan tundmuseni, nagu poleks ma võimeline eriti midagi aru saama — kõik on nii salapärane. Mõistan, et vaimset ei saagi väga täpselt kirjeldada, peab kogema, aga kasvades üles ratsionaalses ühiskonnas, on mul ikkagi vaja mingit mentaalset arusaamist nähtuste toimimisest, et leida üles endas entusiasm puhastada oma psüühikat ja saada kogemusi. Tänan.

Tänu väikestele lastele ja ühele veel kõhus olevale, on minu jaoks teemaks olnud laste vaktsineerimine. Tunnistan, et praeguse arengutaseme juures ei suuda ma mingit vastust iseendas leida. Arvan, et mõlemad variandid, nii poolt kui vastu, on minu emotsioonide poolt hägustatud. Võib-olla on see tõesti kaval manipuleerimine, et laste immuunsüsteemi kahjustada ja haigusi tingivad ikka väärad emotsioonid ja mõtted, mida vaktsineerimine ei kaitse. Võib-olla on aga vandenõuteoreetikud liiga äärmuslikuks läinud, ma ei tunne nii hästi universumi seadusi — ehk vaktsineerimine siiski kaitseb teatud haiguste eest?“


Vastus:

Selleks, et kujundada oma suhtumist vaktsineerimisse, tuleb meil esmalt vaadata haiguste tekkepõhjuseid — alles neid teades oleme relvastatud teadmisega, millest võib haiguste ärahoidmisel ja ravimisel kasu olla. Kuid selleks, et näha haigusi teise pilguga, oleks meil vaja teada elu põhireaalsust.

Elu põhireaalsus

  • Meelel on võime moodustada mõttekujundeid.
  • Inimestele on antud vaba tahe moodustada mistahes neile meeldivaid mõttekujundeid.
  • Universum on tehtud ühest substantsist, mida nimetatakse Ma-ter valgus (ka eeter). See substants võib võtta mistahes vormi.
  • Ma-ter valgus toimib nagu kosmiline peegel. Mistahes mõttekujund, mida eneseteadlik olend hoiab oma meeles — isegi kui see jääb allapoole tema teadikkuse piire (ehk alateadvuse tasandile) — projekteerub Ma-ter valguse peale, mis võtab füüsilise kuju vastavalt meeles olevale kujundile.
  • Mistahes kujund, mida me hoiame oma meeles, saab väljenduse materiaalsete tingimuste näol meie elus.
  • Võti oma elu materiaalsete aspektide muutmiseks peitub meeles, mis tähendab meele kõiki nelja tasandit.

Selline maailmavaade on teravas kontrastis religiooni või teaduse poolt antud maailmavaatega. Me oleme üles kasvanud maailmavaatega, mille toel me lepime sellega, et meil ei ole oma saatuse ja füüsiliste asjaolude üle kontrolli.

Kui inimene haigestub ja küsib abi preestrilt, siis preester soovitab palvetada ning kui see ei aita, siis ei ole midagi enamat võimalik teha. Kui aga minna arsti juurde, siis ta soovitab kasutada moodsat meditsiini ja kui see ei toimi, ka siis ei ole midagi muud võimalik teha. Mõlemad süsteemid panevad meid eitama seda, et me oleme vastutavad oma haiguse eest, et meie haigus on meie meeleseisundi manifestatsioon ja et me saame ebasobivaid füüsilisi tingimusi muuta, kui me muudame piisavalt selle aluseks olevaid sisemisi tingimusi ehk meeleseisundit.

Suurimaks probleemiks on see, et mõlemad filosoofiad õpetavad, et inimesed ei ole täielikult vastutavad oma elude eest ning just seda sõnumit tahab meie ego kõige rohkem kuulda. Olen nõus, et enamikule lugejatest võib see väide olla ebameeldiv või kutsuda esile lausa ärrituse. Ei ole kerge ümberlülituda arusaamisele, et KÕIK meie elus olevad materiaalsed tingimused on meie eneste meelte loodud ning on seetõttu ka ära-loodavad, muutes oma meelt.

Niisiis, nii religioon kui ka teadus räägivad meile sama juttu — meie haigused on põhjustatud välistest asjaoludest ning kui palve või meditsiin ei aita, siis meil rohkem valikuid ei ole. See võib halvata meie tegutsemise ning tuua kaasa kannatuse. Selleks, et vabaneda või vähemalt oluliselt vähendada kannatusi, tuleb meil mõista, et mistahes kannatus kannab endas võimalust olulise elu õppetunni omandamiseks, kusjuures selle õppetunni omandamine on kasulik ja teenib meid kaugelt enam, kui ainult selles elus või sellest konkreetsest kannatusest vabanemisel. Loomulikult hind, mida selle eest maksta tuleb, on see, et me peame võtma oma elu eest täieliku vastutuse. Kuid olles seda korra teinud, ei tunne me ennast edaspidi enam kunagi halvatuna. Seega, meie kannatus kas väheneb oluliselt või asendub rõõmsa tähelepanuga vaimsel kasvul.

Veelgi enam, olles pühendunud välise nähtuse (haiguse) taga olevale varjatud õppetüki omandamisele, on täiesti võimalik ületada haiguse taga olev energeetiline põhjus. Ning see võib ükskõik kui raske haiguse panna kaduma nagu imeväel. Siiski, imesid pole olemas, tegemist on lihtsalt nende loomulike seaduste rakendumisega, mis ei ole veel teadusele ega religioonile tuntud.

Haiguste põhjused

Sügavamal tasandil on kõikide haiguste põhjused alati vaimset laadi, s.t füüsiline haigus on meie energiakehas oleva teatud laadi madalsagedusliku energiablokeeringu füüsiline väljendus. Erinevad vaimuhaigused on aga nende energiablokeeringute avaldumine käitumuslikul tasandil, mis võib väljenduda muutunud minatundes (identiteedis), mõtlemishäiretes kuni täieliku dementsuseni ning võimetuseni oma emotsioonidega hakkama saada. Nii nagu seisev vesi läheb halvaks, nii rikneb uue eluenergia pealevoolu olulisel vähenemisel ka meie energiakeha ja füüsiline ihu.

Elustiilist tulenevad haigused

Enamik inimesi sünnib potentsiaaliga elada enam-vähem tervena ning nende füüsiline tervis on mõjutatud paljuski elustiili poolt. Inimese tervist ning osaliselt ka meeleselgust mõjutavad mitmed elustiili faktorid, aga eelkõige füüsiliste vajaduste tasakaalukas ja mõõdukas rahuldamine ning keha ja meelt saastavate ainete (alkohol, meelemürgid, tubakatooted ja rämpstoit) vältimine. Ehkki ebaterve elustiil ja toitumisharjumused on sügavamal tasandil seotud meie energiakeha olukorraga, on meil siiski alati vaba valik — kas anda kiusatusele järele või öelda ei tervist kahjustavale käitumisele. Just see määrab pikas perspektiivis inimeste keskmise tervisliku seisukorra ja vastuvõtlikkuse nakkushaigustele.

Me võime siiski kohata ka neid, kes sellesse mudelisse justkui ei mahu. On inimesi, kes vaatamata hoolimatule suhtumisele oma tervisesse elavad suhteliselt kaua ja väheste haigustega, samuti on skaala teises otsas indiviide, kes on tervisliku eluviisi etaloniks, kuid ei ole suutnud oma tervist korda saada.

Tavaliselt on inimese tervis kõige paremas olukorras siis, kui tema väline elustiil on terve ja tasakaalus ning paralleelselt sellega on ta ka isiklikus sisemises vaimses arengus. Iga eluvool, tehes oma järgneva kehastumise eluplaani, näeb selles ette ka mõnest negatiivsest emotsioonist või piiravast uskumusest vabanemist. Kui me aga kehastuses olles hoiame kinni oma olemasolevast minast — ei püüa vabaneda oma allasurutud negatiivsetest emotsioonidest või ületada piiravaid uskumusi, siis need alateadvuses olevad negatiivsed energiad hakkavad järjest enam mõjutama meie füüsilist keha ja seda just elu teises pooles. Näiteks hästi varjatud ja teadvustamata hirm võib väljenduda keha kaitsva polstrina ning selle asukoht võib sageli viidata sellele, millega hirm on seotud. Kui üleliigne polster koguneb näiteks puusade ümber, siis võib see viidata seksuaalse ärakasutamise hirmule ning keha reageerib vastavalt ennast polstriga kaitstes. Teadvustama kontrollivajadus ja sellest tulenev viha võivad põhjustada meie kehas vähki, mis viha kombel hävitab kõik teele ettejääva. Küüru tekkimine aga võib viidata meie alateadlikule uskumusele, et (elu)koorem, mida kanname, on liiga raske.

Elustiilist tulenevate haiguste raviks piisab tavaliselt põhjuste kõrvaldamisest. Naasmine tervisliku elustiili juurde võib sageli olla täiesti piisav. Kui aga on tegemist energiakeha blokeeringute avaldumisega füüsilisel tasandil, mis väljendub tavaliselt krooniliste ja ravimatute haigustena, siis enamasti ei õnnestu neist haigustest muidu vabaneda, kui ainult vastava blokeeringu kõrvaldamisega energiakehast. Praktilises mõttes tähendab see näiteks allasurutud emotsioonide teadvustamist ja neist vabanemist või oma teatud piiravast uskumusest väljakasvamist.

Kui harilikus ravimisviisis on patsient passiivses rollis, siis tõelise tervenemise puhul, mis kaasab ka energiakeha tervendamist, peab inimene tegema teadlikke, vabal tahtel põhinevaid valikuid — eelkõige võtma vastutuse oma elu ja tervise eest, teadvustama, et ta on ise (teadvustamatult) oma haiguse põhjustanud, mis omakorda annab talle väe ka neid põhjuseid likvideerida, valides sarnastes olukordades teistsuguse ehk kõrgema tegutsemise. Ma ei eita, et tänapäeva meditsiin võib anda olulist ajapikendust, kuid sageli ei ole võimalik paljudest haigustest vabaneda, ilma selle aluseks olevat teadvusseisundit ületamata.

Karmalised haigused

Karmalisi haigusi on tinglikult kolme tüüpi:

I . Akumuleerunud karma manifesteerumine

On inimesi, kelle karma on kasvanud nii suureks, et see avaldub kurnava haigusena, mis võib olla kaasasündinud või ilmneda mingid elu etapil. Sellisel juhul on haiguse eesmärgiks suunata inimese tähelepanu haiguse põhjuseks olevale kivinenud uskumuste süsteemile või käitumismudelile, mis on saanud inimesele läbi erinevate kehastuste niivõrd omaseks, et asjaosalisel endal ei ole võimalik neid ilma välise surveta kahtluse alla seada ja ületada. Sellised haigused üldiselt meditsiinilisele ravile oluliselt ei allu ning reeglina on neist vabanemiseks vaja ületada haiguse aluseks olev teadvuseseisund - vabaneda teatud käitumismudelist või uskumusest.

II. Takistuste ületamine

Igaühel meist on eluplaan. Osa sellest plaanist hõlmab teatud takistuste ja väljakutsete ületamist, mille teostamiseks on meil olemas potentsiaal. Osal inimestel on selleks potentsiaaliks teatud füüsilise haiguse ületamine. Selleks „võtavad“ nad endale vabatahtlikult haiguse, et sundida ennast selle all oleva karma ehk teadvusseisundiga tegelema. Selleks, et manifesteerida head tervist, tuleb kõigepealt ületada teadvusseisund, mis on haiguse aluseks ning alles siis saab haigusest vabanemine võimalikuks.

III. Tükike inimkonna karmat

Oma arengus kaugemale jõudnud ja küpsemad eluvoolud, kes soovivad vähendada ja aidata kanda inimkonna kollektiivset karmat, võtavad vabatahtlikult osa sellest energiast (karmast) oma kehastusse kaasa. Sarnaselt matkaseltskonnale, kus kõige tugevam ja kogenum võib aidata ka teiste matkajate koormat kanda. Sellisel moel avaldunud haiguse taga ei ole allasurutud emotsioonid, piiravad uskumused või vale identiteet. Sellest tulenevalt ei ole sellised haigused ravitavad ei füüsiliste ega ka psühholoogiliste vahenditega ega ka teadvusseisundi tõstmisega. Kuna tegemist on vabatahtlikult võetud madalasagedusliku energiakogusega, siis ainuke viis terveneda, on selle karma transformeerimine. See toimub läbi kõrgsagedusliku vaimse energia kutsumise Violetse leegi rituaali kaudu. Tinglikult võib seda võrrelda olukorraga, kus meil on (väga) suur kogus vett seljakotis ning ainuke võimalus seljakotti kergendada, on vesi ära aurustada, milleks kulub teatud kogus energiat ja aega. Sõltuvalt võetud karma hulgast, on sellise karma kandjal vaja oma haigusest vabanemiseks sooritada Violetse leegi rituaali senikaua, kuni kogu vabatahtlikult kehastusse võetud karma on „aurustunud” ehk transformeerunud. Aeg, mis sellise karma kandjal kulub karma transformeerimiseks, on väga individuaalne ja sõltub võetud karma kogusest ning pühendumusest. Kuid tõenäoliselt on siin tegemist tuhande või enama tunniga, mis tähendab, et vastavat rituaali tuleb sooritada pea igapäevaselt võib-olla mitmeid aastaid.

Ehkki selliste inimeste hulk ei ole protsentuaalselt väga suur, on siiski igas ühiskonnas piisavalt inimesi, kes jooksevad aastaid abi otsides arstide ja loodusravijate vahet, teadvustamata, et ainus ravivõimalus on Violetse leegi rituaali sooritamine.

Usutav võimalus eitada (Plausible deniability)

Olles juba kord kehastuses, ei ole kerge mõista oma terviseprobleemide põhjuseid, kuid olles piisavalt avatud, on siiski võimalik saada intuitiivset juhendamist ning vabaneda haigusest, mida tegelikult pole vaja kanda terve elu. Siiski, sageli testitakse selliseid inimesi veel ühe initsiatsiooniga — kui nad on oma teadvusseisundit tõstnud või karma transformeerinud, siis tuleb neil intuitiivselt üles leida arst, ravitseja, ravim, toidulisand või mingi mu väline mõjur, mis justkui tervenemise füüsilisele tasandile tooks. Selline asjaolu on seotud Vaba Tahte seadusest tuleneva nõudega — inimestel peab olema alati usutav võimalus eitada imesid ja elu vaimset aspekti — seda eriti tänapäeva materiaalses maailmas. Nii ongi sageli psühholoogilise ja vaimse tegeliku ravi kõrval vaja teha midagi veel füüsilisel tasandil, et uskmatutel kaaskodanikel oleks võimalik püsida oma uskmatuse juures edasi. Vaba Tahte seadus näeb ette, et igaüks meist peab saama muuta oma maailmavaadet vabatahtlikult, omades mõlemat suunda toetavaid argumente. Meie areng peab baseeruma rohkem intuitsioonil kui välistel argumentidel ja seletustel.

Mis aga puudutab Violetse leegi rituaali, siis selle kasutamisest saaksid olulist abi kõik vaimset arengut taotlevad inimesed. On selline vaimne seadus, et me ei saa vaimsesse sfääri edasi liikuda enne, kui kogu meie karma (ehk eluenergia) on tagasi transformeeritud vähemalt algse sageduse juurde. Mida vähem negatiivset energiat (karmat) meie energiakehas on, seda kergem on meil elada, seda parem on meie tervis ning seda vähem me endale ebameeldivusi ligi tõmbame. Karma on see, mis inimesi Maal kinni hoiab — sellel planeedil ei ole võimalik elada, ilma karmat (ehk madalsageduslikku energiat, mis meid siia ankurdab) omamata.

Haigus eluplaani osana

Peale ülalmainitud põhjuste on olemas veel üks haiguste põhjus, mida kannavad küpsemad ja arenenumad eluvoolud, kes on orienteeritud teiste teenimisele. Nimelt võtavad sellised eluvoolud mõnikord endale haiguse või vigastuse/invaliidsuse kujul olulised füüsilised piirangud, et siis olla eeskujuks ja inspireerida teisi — vaim on tugevam kui keha, mis tähendab, et meie meeleseisund ei sõltu meie keha olukorrast. Need inimesed on elavaks näiteks, et meie meeleseisund ja õnn on meie endi „kätes” ning sõltub meie igapäevastest valikutest ja otsustest. Sealhulgas ka sellest, keda me peame vastutavaks oma meeleolu eest — kas väliseid asjaolusid või sisemist eneseteadlikkust ning enesekindlust — teadmist sellest, kes me tegelikult oleme.

Üks näide:

Kui sellised inimesed saaksid terveks, siis nad ei saaks teostada oma eluplaani (olla füüsilisi piiranguid ületavaks inspireerivaks eeskujuks) ning seetõttu on nende haigused või invaliidsus ka praktiliselt alati ravimatud. Kuid nagu videolt näha, ei takista füüsilised piirangud täisväärtuslikku ja eneseteostuslikku elu elamast.

Haiguse aktsepteerimine

Olles kord haiguse omaks võtnud, ning teinud otsuse võtta sellest olukorrast välja parim, saame me sel viisil suures osas oma kannatusi vähendada. Mõnikord on tõesti vältimatu füüsilise haiguse aktsepteerimine enne, kui me saame seda haigust ravida. Teiste sõnadega — on inimesi, kes võitlevad haigusega kogu oma tahte ja väliste vahenditega, olgu nendeks siis loodusravi või traditsiooniline meditsiin, sest nad ei ole tegelikult aktsepteerinud olukorda, et nende endi teadvuse seisund on põhjustanud selle olukorra.

Seetõttu ei ole nad ka teinud algust oma elu ja uskumuste ülevaatamise ja ümberhindamisega. Nad ei ole tõeliselt peeglisse vaadanud, vaid püüavad vabaneda välistest sümptomitest, selle asemel, et otsida haiguse vaimset põhjust. Kui haiguse põhjuseks on karma, siis tuleb kõigepealt omandada õppetükk, mida see karma kannab, enne ei ole võimalik haigust ravida.

Nagu eespool mainitud, on ka neid, kes on võtnud endale haiguse selleks, et sundida ennast omandama mingit õppetükki. Ning jällegi on need inimesed olukorras, kus nende väline teadvus mässab haiguse vastu ning püüab seda ravida kõikide võimalike vahenditega, samal ajal, kui meie Vaimne Mina ei soovi haigusest terveneda enne, kui väline teadvus on õppetüki omandanud.

Mida tugevamini haiguse vastu võidelda, seda südikamalt see vastu hakkab. Samas kui võiks lihtsalt öelda: „Mida on mul sellest haigusest õppida? Ülestõusnud meistrid (võib nimetada nimeliselt või pöörduda Kristus-Mina poole), näidake mulle, mida ma pean sellest haigusest õppima? Näidake mulle, mida ma pean muutma, et ületada see teadvusseisund, mis põhjustas selle haiguse.”

Kokkuvõte haigustest

Raskemast või kroonilisest haigusest edukas vabanemine on sageli kaheastmeline protsess, milles esimese astme läbimiseks on enamasti vajalik:

A. ületada selle aluseks olev teadvusseisund

või

B. transformeerida karma vastava vaimse rituaali abil.

Teise astme sisuks on leida intuitiivselt ravi või abivahend, mis vormistab tervenemise.

Selleks, et meie intuitsioon saaks meid aidata, peavad tavaliselt olema täidetud alljärgnevad tingimused:

  • Tuleb uurida oma haiguse KÕIKI kättesaadavaid ravimisviise.
  • Vastust tuleb otsida iseenda seest ning tuleb omada soovi teha oma otsused ise.
  • Tuleb olla avatud mistahes seest tulevale vastusele. Ei tohi olla suletud ühelegi võimalusele, otsustades, et mingi ravivorm ei ole sobiv.
  • Hoides oma meele avatuna, tuleb küsida vastust ning olla valmis seda vastust järgima, isegi kui see vastus tuleb välisest allikast, nagu näiteks arstilt, telesaatest või raamatust.

Õige intuitiivse vastuse saamiseks tasub teada:

  • Meditsiinilise abi saamine, isegi selle tänases primitiivses vormis, võib olla osa abivajaja eluplaanist. Näiteks selle läbi võimaldame arstil heastada oma karmat meie kaudu või võimaldame rakendada kõrgemat kohtumõistmist, kas siis selle arsti või laiemalt meditsiinisüsteemi üle. Samuti võib meie haiguslugu aidata edasi meditsiiniteadust või aidata tuua teadlikkust mingist haigusest ja selle ravimisvõimalustest.
  • Mõned inimesed võtavad omale haiguse, et aidata teistel õppetükke omandada, kaastunnet arendada või karmat tasakaalustada. Senikaua, kuni teised inimesed ei ole seda põhjust, miks me haigust kanname, ammendanud, ei ole seda võimalik ravida. Vaimsed seadused ei nõua kannatusi kompenseerimaks patte või karmat. Seetõttu ei ole vaja olla haige, et tasakaalustada maailma karmat. Kuid fakt on see, et rikutud energiat tuleb kuidagi tasakaalustada ning selleks on kaks võimalust. Seda saab teha kas läbi füüsiliste vahendite, nagu näiteks õnnetused ja haigused või läbi vaimsete vahendite, nagu näiteks palved, paastumine, dikriid või muud vaimsed tehnikad. Seetõttu ei ole õige arvata, et karma tasakaalustamiseks peab olema haige. Paljudel juhtudel on võimalik karmat tasakaalustada ilma füüsiliste kannatusteta. Siiski, mõnikord valib eluvool enne kehastumist õppimiskogemuse eesmärgil haiguse kogemise. Sellisel juhul ei ole abi ka palvetest ega muust vaimsest praktikast, sest need ei toimi eluvoolu kõrgema tahte vastu.

Vaktsineerimine

Minu teadmised allopaatilisest ravist, inimese biokeemiast ja vaktsineerimisest ei ole piisavad, et vaktsineerimist puudutavatel teemadel ammendavat vastust anda. Püüan siiski allpool lühidalt oma arvamust avaldada.

Ideaaljuhul on inimese füüsiline keha autoimmuunne ning iseparanev. Lähtudes eelöeldust, ei ole inimese immuunsüsteemi võimalik kunstlikult (oluliselt) tugevdada — pigem on oht viia süsteem tasakaalust välja, mis hiljem võib väljenduda erinevate krooniliste haigustena või ka väikelaste justkui põhjuseta surmaga.

Ma ei usu, et inimesed kehastuksid Maale eluplaaniga, mille osaks on nakkushaigusesse haigestumine. Ka keskajal ei haigestunud kõik inimesed katku või muudesse nakkushaigustesse. Nii on see ka täna. Seepärast peaksime omale esitama küsimuse — kui mingi haigus on nii nakkav, et vajab vaktsiini, siis kuidas inimkond üldse tänase päevani elus on püsinud? Ka grippi nakatuvad pigem stressis ja ebaterve eluviisiga inimesed. Tasakaaluka ja tervisliku eluviisiga inimesed põevad mistahes haigusi statistiliselt tunduvalt vähem ja seda tõenäoliselt sõltumata vaktsineeritusest.

Kui aga meie karma või eluplaan nõuab mingi haiguse manifesteerumist, siis ei aita meid mitte ükski vaktsiin. Vaktsineerimise taga peitub sama eespool mainitud uskumus, et mingeid väliseid automatisme sooritades (näiteks vaktsiini saades) võime tulevikus vältida enese muutmist — võime lõpmatult püsida sellistena nagu me oleme, ilma vajaduseta saada enamaks — ületada oma piiratud identiteeti ja uskumusi ning vabaneda negatiivsetest emotsioonidest.

Ka mul endal on aastane laps, kelle suhtes lapsevanematena oleme pidanud tegema vaktsineerimist puudutavaid otsuseid. Senini oleme otsustanud oma last mitte vaktsineerida, kuid selle otsusega on kaasas käinud tublisti kõhklusi, vaktsineerimisalaste kirjutiste lugemist avatud meelega ning arutelusid. Lapsevanematena hoiame ennast avatuna võimalusele, et võib-olla ei ole me kõiki aspekte läbi näinud ja mingil juhul või kellegi jaoks võib vaktsineerimine olla pikas perspektiivis kasulik.