50. Sümpaatia, empaatia ja kaastunne

Sümpaatia, empaatia ja kaastunne on mõisted, mida paljud allikad defineerivad erinevalt. Tunne, mida üks autor kirjeldab sõnaga sümpaatia, võib teise jaoks olla empaatia ning kolmandale kaastunne, mistõttu võib öelda, et teatud määral võivad need sõnad argikasutuses olla sünonüümid. Käesoleva artikli eesmärgiks ei ole anda neile mõistetele õigeid definitsioone, vaid vaadata neid psüühiliste nähtuste komplekse, mida nende kolme mõistega püütakse kirjeldada.


Eestikeelne Vikipeedia:

Sümpaatia

(kreeka k. sõnadest sym „koos" ja pathos „tunne") all mõistetakse meeldivust — kui keegi või miski tundub sümpaatne, siis see tähendab, et see keegi või miski meeldib.

Empaatia

on võime tajuda teiste emotsioone (tundmusi, tundeid) ja vajadusi. Tugeva empaatiavõimega inimest nimetatakse empaadiks. Empaatia ei ole sama, mis kaastunne, kuid teatud määral empaatiavõimet peetakse kaastunde eeltingimuseks.

Empaatial on arvukalt definitsioone. Tavakasutuses on sõnal empaatia kaks tähendust. Esimene neist tähistab seda, kui inimene tajub ja tunneb ära teiste inimeste emotsioonid. Sõna empaatia teises tähenduses tähistab seda, kui emotsionaalselt ülitundlik inimene tajub kaasinimeste emotsioone ja tunnetab neid enda omadena (muutudes näiteks kurbade seas kurvaks ja konflikti tajudes ärritunuks). Esimeses tähenduses empaatiline võib olla ka psühhopaat, kes tajub teiste tundeid ja manipuleerib nendega. Empaatiaga teises tähenduses arvatakse kaasnevat ka soov teisi inimesi aidata.

Empaatiaga vastanduvad sadism (nauding kaasinimeste kannatustest) ja kahjurõõm (rõõm teiste ebaõnnest).

Kaastunne

on emotsioon.

Kaastunne budismis

Kaastunne ehk karuna on positiivne suhtumine kõikidesse olenditesse, nende kannatuste märkamine ning tegutsemine kannatuste leevendamiseks. Kaastunne on üks neljast Brahmaseisundist ehk brahma viharast. Mahajana budismi järgi on kaastunne üks tähtsamaid vahendeid vaimseks arenguks. Ilma kaastundeta on nirvaanani jõudmine võimatu.

Seega on meil tegemist nelja erineva inimpsüühikat puudutava nähtusega, millele nimetuse andmisel valitseb mõningane segadus. Alljärgnevalt püüan oma vaatenurgast sõnastada need psüühe seisundid ja leida neile nimetused. Siiski, kuna nimetuste andmine nähtustele on alati kokkuleppe küsimus, siis ei taha ma sellega teisi definitsioone valeks kuulutada. Alljärgnevad seletused on mõeldud definitsioonidena vaid käesoleva artikli piires.


Neli segadust tekitavat emotsiooni

Alljärgnevalt püüan kirjeldada mõned emotsioonid ning leida nende väljendamiseks sobivad mõisted. Esitatud emotsioonide ja mõistete vastavus on mõeldud kasutamiseks ainult käesoleva artikli piires ega oma laiemat jõudu.

Sümpaatia — meeldivustunne teise inimese vastu. On sageli aluseks sõprusele. „Sinuga on tore koos olla.”

Emotsionaalne empaatia — võime sünkroniseerida oma emotsioonid teise (kannatava) inimese emotsioonidega — olla kaaskannataja. „Ma tunnen, mida sa tunned ja mul on sinust kahju.”

Mõistev empaatia — võime mõista (olla teadlik) teise inimese kannatusi, kuid siiski kaasa minemata kannataja emotsioonidega. „Ma mõistan, mida sa tunned.”

Kaastunne — soov aidata neid, kes kannatavad. Kaastunne motiveerib meid tegutsema teiste inimeste kannatuste leevendamise nimel. „Ma mõistan su kannatuste põhjusi, ning soovin sul aidata kannatustest vabaneda.”


Emotsionaalne empaatia

Käesolevas loos soovin ma keskenduda põhiliselt kolmele psüühe seisundile, mille hulka ei kuulu sümpaatia kui meeldivustunne teise isiku vastu. Vältimaks segadust käesoleva teksti lugemisel, olen ma siin inimeste võimekust häälestuda teise inimese emotsioone tundma, nimetanud emotsionaalseks empaatiaks. Paljud autorid kasutavad selle tähistamiseks ka sümpaatiat, empaatiat või kaastunnet, kuid siinses kontekstis soovin neid sõnu kasutada teises tähenduses.

Niisiis, mis juhtub, kui me näeme teist inimest kannatamas — näiteks hirmu tundmas, mil meis vallandub emotsionaalne empaatia ehk me tunneme sama, mida teine inimene? Esmalt peame mõistma, et mistahes emotsioon on vaadeldav energia liikumisena (emotion = energy in motion) — keerisena, mis toimib energiavälja kombel. Kui ühes inimeses on aktiveerunud tema emotsionaalkehas olev allasurutud hirm, siis selle (hirmu) energiavälja mõju laieneb ning see võib ulatuda oluliselt inimese kehast väljapoole, olles võimeline käivitama ka teiste inimeste hetkel passiivses olekus olevad energiakehad. Tavaliselt on selleks vajalik ka selle hirmu aluseks oleva mentaalse aspekti olemasolu. Kui kannataja partner häälestub kannataja negatiivsetele ootustele, siis sellega loob ta eeldused ka endal hirmu tekkeks, mille tulemusena on sageli kaks või enam inimest haaratud kannatust põhjustavast mõttemustrist ning emotsioonist. Selline olukord võib luua lumepalli efekti — kaks hirmu kütkes olevat inimest võimendavad teineteise hirme ja võivad omakorda kaasata kolmanda. Kui hirmu aluseks olev negatiivne ootus on piisavalt üldine, siis võib selline nähtus lõpuks kaasa haarata väga suured inimhulgad ning kaasa tuua konfliktid ühiskonna eri gruppide vahel või lausa riikidevahelise sõja.

Paljud ajaloost tuntud massipsühhoosid on vähemalt osaliselt seotud sarnase nähtusega — üha enam inimesi võtab üle sarnase emotsionaalse seisundi — „Ma tunnen, mida sa tunned” — ning emotsioonist tegudeni on ainult väga väike samm. Emotsionaalne empaatia mängis olulist rolli nii Hitleri võimulepääsul ning rahva toetusel tema edasistele tegudele kui ka tänastel Ukraina sündmustel. Just emotsionaalne samastumine Ukraina rahvaga on ohuks rahule nii Ukrainas, Baltikumis, Eestis kui ka laiemas kontekstis. Kui me laseme ennast kanda hirmu ja viha emotsioonidel, siis meie võimekus teha tasakaalukaid ning rahu säilitavaid otsuseid väheneb oluliselt. Emotsionaalsete inimestega on kerge manipuleerida, sest nad ei tegutse terve mõistuse vaid emotsioonide alusel. Emotsioonid on vaid mõtetele täidesaatvat energiat andev mehhanism, mis ei ole võimeline andma väärtushinnanguid ning otsustama, kas täitmisele minev mõte on hea või halb.

Niisiis, ehkki tundub, et ühiskonnas on domineerivaks arvamuseks, et teised inimesed vajavad kaastunnet ja empaatiat just emotsionaalses osas — seda, et me ennast nende tunnetele häälestaksime — soovin ma siiski väita, et see ei ole parim võimalik tegutsemisviis. Lisaks eelöeldule tahan samuti tähelepanu juhtida asjaolule, et emotsionaalne energia pärineb meie käsutusse antud, vaimsest reaalsusest pärit eluenergiast, mille mõistliku ja targa kasutamise eest me vastutame isiklikult.

Kui me meie käsutusse antud energiat rikume ja madaldame — näiteks häälestades ennast kellegi negatiivsetele emotsioonidele, siis me vaid võimendame teise inimese kannatusi ning vastav negatiivne emotsioon lisandub meie negatiivsele karmale, mida me peame „ära kandma” või transformeerima. Lisaks näevad vaimsed seadused ette, et kui me meile antud eluenergiat madaldame, siis meie käsutuses olev tuleviku eluenergia väheneb — meie eluenergia kanal muutub kitsamaks.

Mõistev empaatia

Tunduvalt otstarbekam psüühiline reaktsioon teiste inimeste kannatustele on nende kannatuste mõistmine — nendest teadlik olemine, kuid mitte nendega emotsionaalne samastumine. Empaatia võtmeks on mõistmine — eriti kannatuste tekkepõhjuste mõistmine. Meil on võimalik tõelist empaatiat ilmutada vaid siis, kui me mõistame, et maailm meie ümber on meie psüühe peegeldus ajalises nihkes, mis tähendab, et enamik meie kannatustest on põhjustatud meie mineviku (sageli eelmise elu) negatiivsete mõtete, emotsioonide ja tegude poolt. Need omakorda on põhjustatud madalast teadvusseisundist, mis sunnib meid maailma tajuma moonutatult ning reageerima välistele nähtustele ebaadekvaatsete mõtete, emotsoonide ja tegudega.

Mõistes maailma toimimist kosmilise peeglina, on meil võimalik tuua püsivaid muudatusi oma ellu — me ei saa nõuda kosmiliselt peeglilt naeratust, kui me sinna vihaseid või hirmunud pilke saadame. Seega, empaatia teiste inimeste kannatuste suhtes tähendab mitte ainult teiste inimeste kannatuste mõistmist, vaid ka nende kannatuste tekkepõhjuste mõistmist. Tagajärgi saame muuta ainult siis, kui teame põhjusi. Lihtsalt koos kannatades me vaid võimendame ja pikendame kannatusi.

Kas arstid või psühholoogid saaksid oma patsiente tõeliselt abistada, kui nad patsientide emotsioonidega kaasa läheksid? Ilmselgelt ei! Mõlemad neist peavad säilitama rahu, mis tähendab — vältima emotsioone, et parimal võimalikul moel oma patsiente aidata. Selleks, et arst või psühholoog saaks oma tööd hästi teha, peab tal olema muuhulgas ka mõistev empaatiavõime — võime teada ja mõista teise inimese olukorda, ilma sellesse olukorda ise sisenemata.

Ka mistahes muude kannatusi sisaldavate olukordade lahendamisel tuleb asjaosalistel vältida emotsioonidesse minekut. Seda ka isegi ema-laps suhtes, kus ärev ja emotsioonidest juhitud ema ei ole lapsele parim abiline kriitilises olukorras.

Niisiis, mitte emotsioonid ei tohi meie eest otsuseid teha, vaid intuitsioon, terve mõistus ja tasakaalukus on meie abimehed kriitilises olukorras.

Kaastunne

Kaastunne oma kõrgemas tähenduses on puhas ja positiivne emotsioon, mis motiveerib selle emotsiooni kandjaid aitama kannatuses olijatel sellest püsivalt vabaneda elu sügavamate printsiipide mõistmise ja rakendamise kaudu. Kõrgemad ja puhtad emotsioonid — näiteks armastus, kaastunne ja kurbus — omavad oma duaalseid teisikuid — omastavat armastust, ahistavat kurbust ning emotsionaalset kaastunnet, mis on tõenäoliselt paljudele inimestele mingil määral omased. Nende emotsioonide väärastumata vormid — tingimusteta armastus, ilus kurbus ning mõistev ja vabastav kaastunne — on täiesti teistsugused tunded. Enamikul inimestel on ennast neile emotsioonidele raske või lausa võimatu häälestada, sest nende emotsionaal- ja mentaalkehad ei ole piisavalt puhtad. Tingimusteta armastuse, ilusa kurbuse ning mõistva ja vabastava kaastunde kogemiseks on eelnevalt vaja oma energiakeha piisavalt puhastada ja sellest saab lugeda ka artiklis 48. Kuidas puhastada oma emotsionaal-, mentaal- ja identiteedikeha.

Käesoleval ajahetkel on planeedile Maa kehastunud suhteliselt suur hulk eluvoolusid, kelle põhiliseks siinoleku põhjuseks on kaastunne oma vendade vastu Maal. Neil puudub karmaline põhjus Maale kehastumiseks. Peamine põhjus siinolekuks on nende soov aidata Maal püsivalt kehastuvatel eluvooludel tõsta oma teadvust ning väljuda kannatuste ahelast. Samuti aidata Maal tervikuna liikuda uude — Veevalaja ajastusse, koos vajalike initsiatsioonide sooritamisega. Budistlikus kultuuris nimetatakse selliseid inimesi bodhisatvateks.

Niisiis ei tohiks me endale lubada emotsionaalset empaatiat, sest see vaid võimendaks negatiivseid emotsioone. Kuid meil oleks hea häälestada ennast mõistvale empaatiale ja kaastundele teadvustades, et paljud inimesed elavad kannatustes ja ükskõik, kui rasked need (teiste inimeste) tingimused ka ei tunduks, on inimestel potentsiaal neist kõrgemale tõusta.

Kahjuks paljud metsikuste ja ülekohtu ohvrid ei ole nõus kõrgemat teed valima, vaid hoiavad kinni viha, süüdistamise, kahjutunde, enesehaletsuse või mõnest muust negatiivsest emotsioonist. Vaba tahte seadus annab igaühele selle õiguse, kuid need, kes siinöeldut loevad ja mõistavad, peaksid hoiduma sümpaatiast või emotsionaalsest empaatiast inimeste selliste valikute suhtes. On eluterve tunda mõistvat empaatiat ja teada, et paljudel inimestel ei ole kerge loobuda oma negatiivsetest emotsioonidest. Kuid teisest küljest — ei ole kerge tunda kaastunnet inimeste vastu, kes klammerduvad sendi külge, samal ajal kui neile pakutakse miljonäriks saamist. Isegi ülestõusnud meistritel ei ole kerge kaasa tunda neile, kes klammerduvad sendise väärtusega inimliku kahjutunde külge, kui neile pakutakse miljoneid väärt tingimusteta armastust ja andestust...

Mõned elusituatsioonid

I Partnersuhe ilma partnerluseta

Kui partnerlussuhe on arengu lõpuni käinud ning oma potentsiaali realiseerinud, siis on võimalik, et üks partner ei suuda sellest suhtest lahti lasta ning eluga edasi minna, samas kui teine sooviks suhte lõpetada. Kui suhe ise ei ole konfliktses faasis, siis võib teine partner emotsionaalsest empaatiast lähtudes jätkata kooselu, põhjendades suhte jätkamist sooviga partnerile mitte haiget teha.

Selline olukord toob tegelikult kaasa teatud arenguseisaku ja vangistuse mõlemale osapoolele ning ei teeni kummagi partneri huvisid. Seega emotsionaalsel kahjutundel baseeruv otsus vaid pikendab ebameeldivat olukorda.

Vaadates antud olukorda mõistva empaatia vaatenurgast ning vältides negatiivsetesse emotsioonidesse (kahjutunne teise pärast) laskumist, saab küpsem partner teha kõrgema otsuse, vabastades nii ennast kui ka partnerit elus edasiminekuks, sest nii intuitsioon kui ka terve mõistus saavad aru, et suhe on läbi ja vaid (negatiivsed) emotsioonid hoiavad seda veel aktiivsena.

II Lastele piiride seadmine

Lapsed tajuvad igasugust piiride seadmist kui oma vabaduse piiramist ning protesteerivad selle vastu sageli vanemate kõrvadele väljakannatamatu nutuga. Siiski, elus edukalt hakkama saamiseks vajab iga laps oskust piire tunnetada ning neid aktsepteerida. Kui me seda lastele ei õpeta, siis lapse elu võib täiskasvanuks saades väga keeruliseks osutuda — ta ei suuda ennast ise piisavalt hästi juhtida ja ühiskonna reeglitega kooskõlas toimida.

Kui lapsevanemad lasevad ennast juhtida emotsionaalsel empaatial ning võimaldavad lapse emotsioonidel oma otsuseid mõjutada ja loobuvad lapsele piiride seadmisest, siis loovad nad sellega oma perekonna ja lapse tuleviku jaoks olulise probleemi — laps ei õpi ennast ise distsiplineerima, vaid õpib hoopis teistega emotsionaalselt manipuleerima.

Mõistev empaatia aga lähtuks perekonna ning lapse pikemaajalistest huvidest ja püüaks aidata saavutada lapsel psüühilist terviklikkust ning oskust piirangutega hakkama saada ja reeglitest kinni pidada.