54. Armastuse seadus. Vaimsed seadused II.

Järg artiklile: 53. Vaimsed seadused I

Miks Looja lõi selle universumi?

Need, kes on üles kasvanud religioosses kultuuris, on ehk tuttavad väljaspool materiaalset maailma eksisteeriva parema maailma kontseptsiooniga. Paljude jaoks on see võib-olla kui mingi paradiisi vorm mitmesuguste positiivsete omadustega. Kui võtta need positiivsed aspektid ja paljundada neid miljard korda, siis saame mingi idee sellest, milline Kõiksus on. Teiste sõnadega, Looja on Kõiksuses täiesti õnnelik ja rahul.

Kuid Loojal oli soov kogeda olekut ka väljaspool Kõiksust. See ei olnud enesekeskne soov, sest Looja ei saa kogeda olemist väljaspool Kõiksust — Looja saab kogeda seda vaid siis, kui ta projitseerib ennast individuaalsete, lahusolevate olevustena. Looja soov oli tegelikult fokuseeritud sellele, et anda kõigile eneseteadlikele olevustele võimalus kasvada eneseteadlikkuses, kuni saadakse Kõiksusega üheks. Selleks, et see saaks juhtuda, peab üks Kohalolek Kõiksusest pühendama ennast Kõiksusest lahkuseadmisele. Ta peab siis looma maailma enda Olemusest väljaspool, mis tähendab seda, et Looja lõpmatu olemus on n-ö vangistatud piiratud vormimaailmas. Looja lubab siis oma eneseteadlikel pikendustel teha, mida nad tahavad, selle oma Olemuse osaga, mille üle neile võim on antud.

Võib öelda, et Looja tõi mingis mõttes ohvri, luues eneseteadlikke olendeid. Sellega seadis ta ennast Kõiksusest lahku ja andis eneseteadlikele olenditele väe teha oma Olemusega seda, mida nad soovivad. Aga Looja ei näe seda kui ohvrit, vaid kui elu teenimist. Soov teenida elu saab tulla ainult ühest allikast, nimelt tingimusteta armastusest. Nii et vormimaailma loomise taga olev motivatsioon on tingimusteta armastus. Sellepärast on Armastuse seadus universumi põhiseadus.

Kõik

Kõik vormimaailmas moodustab vastastikku seotud terviku, mida võime nimetada Kõigeks. Kõik on loodud samal eesmärgil ja järgib samu põhilisi kavandi printsiipe. Seega saab öelda, et Kõik on see tervik, mis liigub teatud kindla eesmärgi suunas. Võime võrrelda seda jõega, milles individuaalsed veepiisad liiguvad ookeaniga ühinemise eesmärgi suunas. Kõik, mis on loomingu põhieesmärgiga kooskõlas, moodustab selle, mida saab nimetada Elu Jõeks. See on kokkukuuluv tervik, mis liigub täielikus kooskõlas — järgides Looja poolt määratletud seadusi — ühise Kõiksusega ühtesulamise eesmärgi poole, Kõiksuseks saamise eesmärgi poole.

ENAMAKS saamise tee

Individuaalse olevusena on võimalus valida kas ENAMAKSsaamise tee või vähemaks saamise tee. Kui keegi valib ENAMAKSsaamise tee, siis ta ühineb Elu Jõega ja liigub kooskõlas igaühega, kes on valinud loomingu eesmärgiga ühinemise. See ei tähenda, et ta kaotab oma vaba tahte või loovuse. See tähendab seda, et ta väljendab oma loovust kooskõlas loomingu eesmärgiga ja seega kõik, mida ta loob — suureneb. See on külluslik elu, milles toimub muutumine pidevalt ENAMAKS ja saadakse ROHKEM küllust. Suurem osa ennastületavaid olevusi vormimaailmas on valinud — armastusest — Elu Jõega ühinemise. Seega on see tohutu liikumishulk ehk impulss, mille on loonud need individuaaalsed olevused, kes on lisanud oma loovad jõud Kõige suunas edasiminevale liikumisele.

Vähemaks saamise tee

Kui keegi valib vähema tee, siis asetab ta ennast väljapoole Elu Jõge. Seega läheb ta loomingu põhieesmärgi vastu ja läheb ka selle impulsi vastu, mille on genereerinud need, kes on Elu Jões. Tema vaba tahe ei ületa ega tühista teiste olendite tahet. Tal on õigus astuda Elu Jõest välja, aga tal ei ole õigust nõuda, et jõe vool aeglustuks ja ootaks teda järele. Teiste sõnadega, Elu Jõgi voolab edasi ja kuna kogu elu on loodud samast allikast ja on vastastikku seotud, siis Elu Jõe edasiminev impulss tõmbab teda koos endaga edasi liikuma. Selle tulemusena on võimalik jääda Elu Jõest väljapoole ainult siis, kui sa sellele tõmbele vastu seista. Vastuseisja elu muutub pidevaks võitluseks — nagu vastuvoolu ujumine. Kuna Elu Jõgi liigub pidevalt edasi, siis voolust väljaastumine ei tähenda mitte paigalseisu ega Elu Jõest väljapoole minekut, vaid maha jäämist sellest kohast Jões, kus vastuseisja oleks olnud, kui ta oleks jäänud ENAMAKSsaamise TEELE. Kokkuvõttes võib öelda, et

Armastuse seadus väidab, et elu eesmärk on ENAMAKSsaamine.

Nagu eelnevalt öeldud, kõik on loodud samast allikast ja on vastastikku seotud. Lahusolek on illusioon ja see eksisteerib ainult individuaalsete olevuste meeles. Kui keegi selle illusiooni valib, siis ei ole ta tegelikult Elu Jõest lahutatud, ta on sellest lahutatud ainult oma meeles. Ja sellepärast peab ta võitlema, et säilitada seda illusiooni.

Elu Jõega kaasaminemine ei tähenda seda, et tuleb järgida pimesi massi. Need olevused, kes on Elu Jões, on kõik ENAMAKSsaamise teel, mis tähendab, et nad ületavad ennast pidevalt ja laiendavad oma identsustunnet. Seda kõrget loovat protsessi ei saa sooritada passiivselt teistele järgnedes. Eesmärgiks on laiendada oma unikaalset individuaalsust ja seda ei saa kedagi teist, imiteerides või järgides teha.

Armastuse seaduse kaks aspekti

Enama seadus

Armastuse seadusel on Alfa aspekt, mis vastab laienevale jõule ja Oomega aspekt, mis vastab kokkutõmbavale jõule. Alfa aspektiks on ENAMA seadus, eneseületamise seadus. See seadus väidab, et elu eesmärk on kasvamine. Eesmärk on, et nii meie maailm kui meie eneseteadlikkus ületaksid piirangud, kuni nad jõuavad Kõiksuse täiusse.

Ühe seadus

Armastuse seaduse Omega aspekt on Ühe seadus, mis väidab, et kuna kogu elu tuleb samast allikast, siis on ta sügavaimal tasandil seotud. Kogu elul on ette nähtud edasi minna vastastikku seotud tervikuna, nimelt Elu Jõena.

Armastuse seaduse ja Ühe seaduse koostoimeks on säilitada tasakaalustatud kasv loomise ülima eesmärgi poole. ENAMAKSsaamise seadus hoiab üleval elu edasiminevat liikumist, kusjuures Ühe seadus teeb selle liikumise järk-järguliseks ja tasakaalustatuks. Need kaks seadust teevad igal olevusel kergemaks jääda tasakaalu nii laieneva kui kokkutõmbava jõu kasutamises. Need seadused tõmbavad keskuse poole, tagasi tasakaalu, aga nad ei piira kellegi loovat vabadust. Nad ainult juhivad loovuse sellesse suunda, mis kindlustab igaühe individuaalse kasvu ja Kõige kasvu.

Mida täendab, et Jumala armastus on tingimusteta?

See tähendab, et selles maailmas ei ole olemas selliseid tingimusi, mis teeksid kellegi Jumala armastust mitte väärivaks. Siiski, on olemas tingimused, mis võivad meid panna ennast tundma Jumala armastust mitteväärivatena ning just need tingimused võivad meid takistada aktsepteerimast ja vastu võtmast Jumala armastust: „Tema laseb ju oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale!“ (Mat. 5:45)

Mida tähendab, et Jumala armastus ei ole pime?

See tähendab, et ta ei lase kellelgi jääda püsima piiratud identiteeditundesse — Jumala armastus ei aktsepteeri mingeid tingimusi, mis takistavad meid olemast need, kes me tegelikult oleme. Jumal soovib, et me oleksime need, kelleks me oleme loodud olema, nimelt kaasloojad. Ta ei soovi, et keegi meist dualistlikku identiteeditundesse kinni jääks. Mida tähendab järgnev ütlus? „Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest, mis poeg see on, keda isa ei kasvata?” (Hb 12:7). Selle tõeliseks tähenduseks on, et Jumala tingimusteta armastus ei jäta kedagi rahule, ta ei jäta kedagi piiratud identsustundesse. Kuna Jumal armastab kõiki tingimusteta, siis ta ajab kõiki taga nagu taeva hagijas, mis kunagi ei lase kellelgi ennast dualistlikus meeleseisundis täiesti mugavalt tunda. Me tunneme ennast alati nagu serva peal seismas, kuni me lõpuks pöördume ümber, näoga oma MINA OLEN Kohaloleku poole ja lubame Jumala täiuslikul armastusel ajada välja kõik hirmud, mis takistavad meil piiratud identsustundest loobuda, mille me oleme loonud dulaistlikus meeleseisundis. „Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses.” (1. Joh 4:18).

Kokkuvõtteks

Armastuse seadus on loodud selleks, et vältida eneseteadlike olendite arengu seiskumist ja taandarengut ning sundida neid pidevalt liikuma ENAMAKS ehk Jumalaks saamise poole. Nähtus, mida me täna nimetame armastuseks või romantiliseks armastuseks, on pigem omistav või olemasolevat olukorda kindlustada püüdev (kaas)sõltuvus. Seega ka vastuolus Armastuse seaduse eesmärgiga. Kui me vabatahtlikult ei vali arengut, siis Armastuse seadus vastutab selle eest, et meile äratus tuleks.

Paarisuhte armastuse sügavam mõte on aidata teineteisel kasvada eneseteadlikkuses vanade ja ebatervete mustrite ületamise ning enamaks saamise kaudu. Paarisuhte eesmärk ei ole tunda ennast hästi, vaid tekitada arengut — kas või läbi tülide. Siiski, kui paarisuhte osapooled on arengus, eriti teadlikus arengus, siis nende suhe võib mõlemale osapoolele olla tõeliselt rahuldust pakkuv, mis kaugelt ületab romantilise armastuse poolt pakutava.

Romantilisele armastusele rajatud heaolu ei saa olla püsiv, sest selle eesmärgiks on hetkelise rahuldustunde pakkumine - püüd olemasolevat olukorda kinnistada. Just see on põhjus, miks suhte hoidmine romantilises faasis tavaliselt ei õnnestu ja miks ei ole mõtet keskenduda romantika säilitamisele. Viimasega ei taha ma siiski öelda, et paarisuhte romantikas midagi valesti on. See on nauditav periood suhte loomise alguses ja on täiesti eluterve tunda sellest rõõmu. Mõistlik kogus romantikat suhtes ainult rikastab seda, kuid ei tasu ära unustada, et see faas on tavaliselt mööduv ja seda ei ole võimalik välise atribuutikaga (küünlad, õhtu kahele jne) igavesti pikendada. Romantilise suhte eesmärk on siduda kaks partnerit nii tugevasti, et kui asutakse tõelisi ülesandeid lahendama, siis oleks suhte katkestamine väga keeruline. Siiski, järjest enam partnereid, kes on oma suhtes pidevas arengus ja jõuavad nn küpse romantika faasi, kus romantilisus ei takista arengut vaid on meeldivaks kaunistuseks ühisel teekonnal. Küpse romantika aluseks on alati isiklik kasv ning seda ei ole võimalik saavutada väliste tegevuste ja vahenditega.

Sarnane on olukord ka teise tuntud armastusega — vanemliku armastusega oma laste vastu. Vanemate armastus laste vastu ei tähenda mitte laste elu mugavaks tegemist, vaid lastele maksimaalselt arendava keskkonna loomist, mis hõlmab lisaks hoolitsusele ja turvalisusele (Oomega apsekt) ka armastuse karmimat poolt — piiride seadmist, distsipliini ja korra pidamist (Alfa aspekt). Kui vanemad jätavad mingil põhjusel ühe või mõlemad armastuse aspektid laste kasvatamisel väljendamata, siis Armastuse seadus ei saa jätta kedagi sellisesse seisu — uinunud olekusse.

Armastuse seadus hoolitseb selle eest, et me ärkaks ignorantsusest. Kui me ei tee seda vabatahtlikult ja ise, siis võib Armastuse seaduse toime meie eludes olla väga valus. Paljudel on väga raske mõista, et mistahes tervise-, suhte- või majandusprobleemide taga nende elus on tegelikult Armastuse seadus toimimas ja neid ignorantsusest äratamas.