57. Hingedevahelised kokkulepped

Lugeja küsimus hingedevaheliste kokkulepete kohta: „Olen viimasel ajal palju vihjeid saanud selle kohta, et hinged teevad kokkuleppeid inkarnatsioonide vahelisel ajal. Kuidas need kokkulepped täpsemalt sünnivad? Kui suur on meie vabast tahtest tulenev õigus neid kokkuleppeid ignoreerida? Mulle on seni tundunud, et need on nagu „ette määratud", et kui peab juhtuma, siis õigel ajal juhtub see niikuinii ja kokkuleppe teinud hinged kohtuvad. Kas need kokkulepped on vaid õppimise ja vaimse arengu eesmärgil või võib neist oodata ka muud tulemit?

Kõike kaunist!“


Et aru saada hingedevaheliste kokkulepete olemusest, on vaja esmalt mõista, mis on hing ja kuidas see suhestub inimese kui tervikuga. Detailsema kirjelduse saab, kui lugeda artikleid: 1. Hing, 18. Eluvool ja 20. MINA ja ego. Lühidalt kokku võttes võib aga inimese tervikut vaadelda mitmeosalisena:

  1. Vaimne Mina ehk MINA OLEN Kohalolek (Brahman), kus „asub” meie vaimne aspekt ja mis on surematu.
  2. Teadlik Mina (atman) ehk meie puhas teadlikkus, mis on võimeline võtma endale mingit identiteeti ehk rolli. Teadlik Mina on Vaimse Mina pikendus ning oma loomise hetkel see ei ole surematu, kuid omab surematuks saamise potentsiaali.
  3. Hing, mille loob Teadlik Mina, et saada kogemusi ja õppetunde materiaalses maailmas ning tuua siia oma unikaalset annet/kingitust. Hing koosneb kolmest eri tihedusega energiakehast, milleks on identiteedikeha, mentaalkeha ja emotsionaalkeha. Hing on nagu sõiduk ning on loodud ajutise eesmärgiga saada kogemusi materiaalses maailmas ega ole surematu. Siiski, füüsilise keha vaatevinklist võib hing tunduda surematuna, sest füüsilise keha surma puhul hing ei kao, vaid jääb tavaliselt ooteseisundisse seniks, kuni Teadlik Mina on lõpetanud eelmiste kehastuste kogemuste analüüsi ning teinud vajalikud ettevalmistused ja kokkulepped järgmise kehastuse jaoks.
  4. Füüsiline keha, mille võimalike variantide hulgast valib välja Teadlik Mina koos vaimsete õpetajatega. Füüsilise keha omadused on määratud selle keha vanemate ja Teadliku Mina poolt kasutatava hinge energiate poolt. Seega võib öelda, et sünnihetkel on inimese keha määratud olulises osas pärilike faktoritega (kuid mitte ainult) — edasises elus domineerib aga hinge mõju. Mida ebapuhtam on hing, seda suuremaks kipuvad füüsilise keha probleemid elu jooksul kasvama, kuid siin ei ole siiski tegemist sõltuvuse vaid korrelatsiooniga.

Sõna hing kasutatakse sageli väga erinevates tähendustes ja arusaadavuse parandamise huvides räägime siin Teadliku Mina või eluvoolu (sisaldab endas kõik inimese komponendid) tasandi kokkulepetest. Hing siinses kontekstis ei ole mitte kokkulepete, mida tehakse Teadliku Mina tasandil, subjekt vaid objekt. Edasise selguse huvides räägime lihtsalt eluvoolude poolt tehtud kokkulepetest. Kokkulepete eesmärgiks on tagada hinge areng ehk hingeenergiate puhastumine ja sublimeerimine kuni hinge „aurustumiseni” vaimsesse sfääri, mida me sageli nimetame ülestõusmiseks (kristlik kultuur) või valgustumiseks (budistlik kultuur).

Materiaalses reaalsuses kehastumise eesmärk

Materiaalses reaalsuses kehastumise eesmärk on anda eneseteadlikele ja ennastületavatele (self transcending) olevustele ehk eluvooludele võimalus alustada lahusolevate, enesekesksete olenditena ja kasvada eneseteadlikkuses, kuni nad saavad kasvada osaks kõiksusest, kaotamata oma kõiksusest väiksemana olemise kogemust. Elu on loov protsess, kus eneseteadlikud olevused saavad unikaalse võimaluse teadlikkuses kasvada, kuni nad jõuavad samale teadlikkuse tasemele nagu Looja ise. Me oleme n-ö Jumal(ad) selleks saamise protsessis: „Te olete Jumalad.” (Joh 10:34).

Planeet Maa on üks vähestest planeetidest meie universumis, mis pakub duaalsuse ja eraldatuse illusiooni kogemust ning mis on oluliselt madalamal kollektiivse teadvuse tasandil, kui ta oli loomise hetkel. Seega eluvoolude ülesanded Maal kehastumisel erinevad mõnevõrra ülesannetest teistel (mitte langenud) planeetidel kehastumisest.

Planeedil Maa kehastuvatel eluvooludel seisavad ees muuhulgas alljärgnevad ülesanded:

  • Loodud karma tasakaalustamine, milleks on kaks võimalust:
    • - läbi kannatuste,
    • - kõrgsagedusliku energia abil selle transformeerimine esialgse sageduse juurde.
  • Oma iskliku kingituse/ande väljendamine Maal kõikide hüvanguks.
  • Oma loovate võimete arendamine — loomise õppimine kaasloojana, mis toimub mentaalsete kujundite meeles hoidmise ning neile tähelepanu ehk eluenergia suunamise abil.
  • Kõikide energiate, millest inimese hing koosneb, sublimeerimine sellisele sagedusele, et eluvoolul ei jää mitte ühtegi energiat allapoole vaimse sfääri võnkesagedust. Teadlik Mina lõi hinge vaid selleks, et materiaalses maailmas osaleda. Siit on võimalik jäädavalt lahkuda (üles tõusta), loobudes oma hingest ehk maistest emotsioonidest, mõtetest ja identiteedist. Hing ei ole pärit vaimsest sfäärist ja ei saa järelikult ka vaimsesse sfääri pääseda.

Viimase ülesande täitmine eeldab eelnevate ülesannete täitmist ja toob endaga kaasa ülestõusmise ehk valgustumise.

Karmaline võrk

Olles kehastuses, on meie taju isiklike ja kollektiivsete emotsioonide ja mõtete poolt nii saastatud, et meil ei ole võimalik neutraalselt näha ja mõista seda kolossaalset karmasidemete võrku, mida me oleme eelnevate elude jooksul loonud. Pildi muudavad veel keerukamaks meie kehasse salvestunud negatiivsed energiad — emotsioonid, mõtted ja minatunne, millest on vaja vabaneda ning lisaks vajadus oma andeid väljendada. Siiski, kehastuse vahelisel ajal, kui meie fookus ei ole enam füüsilises oktaavis, vaid materiaalse sfääri ülemises osas — eeterlikus ehk identiteedireaalsuses, on meie taju vaba emotsioonidest ja mõtetest, olles võimeline vaatama tagasi oma eelmistele kehastustele neutraalselt ning nägema tervikpilti enda psüühest ja karmalistest seostest. Teiste sõnadega, kuna kehastuste vahelisel ajal on (ideaaljuhul) meie teadlikkus (Teadlik Mina) eraldunud hingest ja ei taju toimunud sündmusi läbi tajufiltri, mida nimetame hingeks, siis saame me ilma emotsioonide ja eelarvamusteta olukorda hinnata ja valida sobiva tegevusplaani.

Teisiti öeldes on eluplaan ehk jumalik plaan (divine plan) tehtud teadvusseisundis, mis on väljaspool meile — inimestele — iseloomulikke omadusi ja piiranguid. Meil puudub see mina, mis on loodud paljude elude jooksul — me ei vaata elule väikese maise mina seest, kui me koostame koos oma vaimsete juhendajatega oma eluplaani. Teadlik Mina astub kehastuste välisel ajal välja selle mina vangist, mille ta on loonud paljude elude jooksul. Sel põhjusel on ka selgelt näha maise mina piirangud. On selgelt näha, kus seda mina tuleks parandada, samuti, missuguseid uskumusi tuleks endale teadvustada ja kuidas neid uskumusi ületada, et saada kõrgemaid kogemusi, eriti enne tõeliseks kaasloojaks saamist, kes aitab luua „Jumala kuningriiki” Maal, selle asemel, et luua madalamaid manifestatsioone.

Vaimsed õpetajad

Igal eluvoolul on oma vaimsed õpetajad — ülestõusnud meistrid — kes on sama tee kunagi ise läbinud. Vaimsete õpetajate ülesandeks on pakkuda eluvoolule välja võimalikud eluplaanid, mis potentsiaalselt aitaksid eluvoolul oma arengus edasi jõuda — tasakaalustada karmat, väljendada oma andeid ja õppida kaaslooma. Samuti aidata nähtavale tuua lahendamata psühholoogia, et viimane sunniks eluvoolu oma psühholoogiat tervendama. Vaimsete nõuandjate ülesandeks ei ole eluvoolu eest otsuste tegemine, vaid vastupidi — õpetada neid vastuseid enda „seest” leidma ning ise otsuseid tegema. Nõuandjad seega annavad meile vaid taustinformatsiooni, mille alusel me saame otsuseid teha ning ühtegi otsust ei loeta õppimise seisukohast valeks, sest otsusega kaasnevad alati tagajärjed ja tagajärgede kaudu on meil võimalik õppida uusi (ja paremaid) otsuseid ja valikuid tegema. Erinevalt inimestest on ülestõusnud meistrid täiesti vabad sildistamisest ja väärtushinnangutest.

Valikuta eluplaanid

Eluplaani oluliste osade hulka kuuluvad näiteks vanemad ja keskkond, kuhu sünnitakse, inimesed, kellega kohtutakse, olulisemad väljakutsed elus ja ka teatud anded, mida planeeritakse väljendada. Eluvoolul on siiski täielik vabadus teha valik pakutud võimaluste vahel ja vaimsed õpetajad ei sekku siin eluvoolude valikusse. Siiski, kuna väga suur osa Maaga seotud eluvooludest on langenud duaalsusteadvusesse, siis need eluvoolud tavaliselt keelduvad juhendamisest ja eelmise kehastuse analüüsist, mistõttu juhendajad teevad sellisel juhul eluplaani ilma viimase osaluse ja valikuvõimaluseta. Seega võime öelda, et rohkem kui 50% inimestest Maal ei osale oma järgneva elu planeerimises, vaid seda teeb ainuisikuliselt nende juhendaja, kaasates vajadusel teisi juhendajaid. Olukord on siin veidi sarnane laste kasvatamisega — väga väikeste laste eest otsustavad vanemad praktiliselt kõik nende elu aspektid ja lapsele antakse valikuvõimalusi sedamööda, kuidas ta tahab ja suudab otsustada.

Niisiis, enamik Maal kehastuvatest inimestest ei osale oma eluplaani koostamisel ning seega ei tee ka kokkuleppeid teiste eluvooludega õppetundide osas. Kogu selle töö teeb ära nende juhendaja.

Hingesugulane

Tulles aga tagasi oma elu eest vastutust võtvate eluvoolude juurde, siis on neil õigus ise kaasa rääkida ka oma elu sõlmsündmuste kujundamisel. Kui näiteks mingil eluvoolul on eelnevate kehastuste jooksul välja kujunenud ohvri mentaliteet, siis sellest vabanemiseks on tal vajalik teha kriitilises olukorras teistsugune otsus. Seega otsib ta endale ellu partneriks (näiteks elukaaslase, lapsevanema või ülemuse) eluvoolu, kellel on välja kujunenud vägivalla tarvitamise harjumus. Et täita mitut eesmärki korraga, püüavad eluvoolud leida endale partneri, kellega neil on juba karmaline side. Kui eluvoolu A eluplaanis on ette nähtud vabaneda ohvrimentaliteedist partnerlussuhtes eluvooluga B, kelle eluplaanis on ette nähtud vabaneda vägivaldsuse mustrist koostöös A-ga, siis füüsilises plaanis avaldub see sageli tugeva armumisena ning arvamusega, et nüüd ollakse leitud hingesugulane. Viimane väide ei pruugi üldse vale olla — meid tõmbab tõepoolest inimeste juurde, kellega meil on kehastuste välisel ajal tehtud teatud kokkulepped. Segadust tekitav on ehk vaid see, et enamikul inimestest on vale arusaam hingesugulasest — tegemist ei ole mitte inimesega, kellega on mugav koos olla, vaid hoopis sellega, kellega meil oleks potentsiaal mingit osa oma lahendamata psühholoogiast märgata ning siis selle lahendamise nimel midagi ette võtta.

Nn taevas sõlmitud abielu eesmärgiks on ALATI tagada kokkuleppe osaliste võimalikult suur areng. Abielude ja partnerlussuhete eesmärgiks ei ole kunagi „õnnesadama” loomine. Siiski, eluvoolud, kes suudavad olla pidevas arengus ning endale võetud õppetükid antud elu jooksul omandada, võivad tõepoolest tunda oma suhtest rõõmu ja olla sellega ka sügavamalt rahul.

Kuna enamik inimestest ei näe nende isiklikel draamadel sügavamat tagamaad, siis kahjuks vajavad paljud eluvoolud sageli korduvalt sarnast kogemust, enne kui neil tuleb pähe mõte, et ainuke ühisnimetaja kõikides nendes elusituatsioonides olen ma ise, mis tähendab, et nii probleem kui  ka lahendus peituvad minus (psüühes). Just seda pidas silmas Jeesus, kui rääkis mõistukõnes oma silmast palgi otsimisest, selle asemel, et teiste silmast pindu otsida.

On võimalik ja lausa tõenäoline, et mõni eluvool suudab õppetüki omandada juba esimesest suhtest ning ei vaja järgmist „õpetajat”, tema partner võib aga vajada mitut õpetajat või lausa mitut elu, et teatud (sama) käitumismustrit (energiat) ületada. Seega, ehkki koos juhendajaga planeeritakse eluplaan, arvestades eluvoolu olemasolevat teadvusseisundit, on võimalik, et kõik ei lähe nii nagu planeeritud ning selleks on igal olulisel hetkel olemas plaan B. Inimese eluplaan ei ole staatiline, vaid on pigem puu- või põõsakujuline, kus paralleelselt lahendatakse mitmeid ülesandeid ja käimas on mitu samaaegset tegevusliini, mis toimivad justkui sõltumatult, võides siiski olla omavahel põimunud. Võib olla, et eluvool suudab väga edukalt oma teatud loovaid võimeid ilmutada, kuid samas ei suuda teatud mustrit ületada paljudes järjestikustes partnerlussuhetes.

Mida ja kuidas?

Rääkides eluplaanidest peame tegema vahet, et kehastuste vahelisel ajal n-ö lukustatakse vaid teatud põhiparameetrid, mis vastavad küsimusele „mida?”. Mida soovitakse antud kehastusega saavutada, missuguseid õppetunde omandada, kellega karmat tasakaalustada, missugust annet väljendada. „Mida?” küsimused kirjutatakse eluvoolu enese osalusel eluplaani jäigalt sisse ning nende muutmine elu jooksul on üldiselt välistatud. Küll aga jäetakse meile vabad käed selles osas „kuidas?” oma eluplaani ellu viia. Kui meil on ette nähtud kellegagi partenerlussuhet luua, siis viis, kuidas partnerid oma suhet arendavad, kuhu kodu rajavad jne, on suures osas nende vaba valik ning ei ole ette määratud. Sama puudutab ka oma erialaste võimete teostamist — olgu selleks siis kunst, muusika, teadus või midagi muud. Viis, kuidas me oma eluplaani teostame, on suures osas meie endi otsustada meie kehastuses olemise ajal.

Kommentaarid küsimustele:

Kui suur on meie vabast tahtest tulenev õigus neid kokkuleppeid ignoreerida?

Olles kehastunud planeedil Maa, peame arvestama tõsiasjaga, et igal eluvoolul on kaks tasandit või mina. (Loe ka: 20. MINA ja ego). Kokkulepped sõlmitakse meie Teadliku Mina poolt sellisel moel, mis potentsiaalselt annab meile maksimaalse vaimse kasvu. Olles aga kehastuses, on enamik inimestest andnud oma vaba tahte vähemal või enamal määral oma ego kätte ning ego huvid on täpselt vastupidised meie kõrgemate ehk MINA huvidega. Kui meil õnnestub oma vaimne tee lõpuni käia, siis ego „sureb” — ta lakkab eksisteerimast ning seetõttu on see egole sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus kallutada meid kõrvale oma eluplaanist või nurjata selle täitmine. Seetõttu on eluplaan oma teatud sõlmpunktides vältimatu, mida ego tasandil ignoreerida ei ole võimalik. Teatud sõlmsündmused on meie jaoks eluplaani jäigalt sisse kirjutatud ja neid ei ole võimalik muuta ega vältida.

Mulle on seni tundunud, et need on nagu „ette määratud", et kui peab juhtuma, siis õigel ajal juhtub see niikuinii ja kokkuleppe teinud hinged kohtuvad.

Minu tänase arusaamise kohaselt ei ole tõepoolest võimalik vältida eluplaaniga seotud sõlmsündmusi, mille hulka kuuluvad ka teatud eluplaanis olevad kohtumised. Kuid tuleb arvestada, et mitte kohtumine kui niisugune ei ole määrava tähtsusega, vaid eesmärgiks on õppetund, mida kohtunud eluvoolud üksteisele pakuvad. Kui ohver ja kiusaja kohtuvad, siis ei ole tegelikult mingit garantiid, et ohver mõistab, et tema lahendamata psühholoogia — tema minapilt ning alateadvuses olevad uskumused ja emotsioonid on need, mis tema ellu kiusajaid ja vägivalla tarvitajaid toovad. Ning sellise eluvoolu ego püüab teha kõik, et panna vastutus partneri kaela. Kui nii juhtub ja tal õnnestub kiusajast vabaneda ilma oma teadvuse seisundit tõstmata (ohvrimentaliteedist vabanemata), siis tõmbab tema karma ja lahendamata psühholoogia ligi järgmise „hingesugulasest” partneri, kes on sageli veel „hullem” kui esimene. Selline muster võib kesta rohkem kui ühe elu, jätkudes ka järgmistes eludes, seni, kuni eluvool soovib midagi enamat ning on nõus oma uskumused ja mõttemustrid üle vaatama ning asendama parematega.

Kas need kokkulepped on vaid õppimise ja vaimse arengu eesmärgil või võib neist oodata ka muud tulemit?

Ehkki kogu tegevus planetaarses koolis nimega Maa käib õppimise ja vaimse arengu eesmärgil, ei tähenda see seda, et inimesed peaksid 24/7 ainult vaimset arengut taotlema ja pingutama. On täiesti vaimsete seadustega kooskõlas teha eluplaane ja kehastuda eesmärgiga tunda rõõmu duaalsuse illusioonist ja füüsilise maailma rõõmudest — spordist, seksist, ehitamisest või millest iganes siin maailmas, mis ei kahjusta teiste inimeste vaba tahet. Kosmiliste seaduste kohaselt on täiesti aktsepteeritav, kui grupp noori eluvoolusid soovivad saada teada, mis tunne on sõdida, tappa ja saada tapetud. Selleks moodustavad eluvoolud vastava grupi, mis võib olla küllaltki suur ning kehastuvad seotud eluplaanidega, olles juba ette kokku leppinud omavahel sõjategevust arendada. Ning senikaua, kuni nad oma hingegrupi piires sõdivad ja üksteist vigastavad ning tapavad, ei loo nad omale negatiivset karmat. Kuid kui nende sõdimishimu läheb tasakaalust välja ning nad kaasavad oma sõjategevusse inimesi, kelle eluplaanis seda polnud, siis rikuvad nad teiste inimeste vaba tahet ning loovad omale karmat, mis sunnib neid uuesti sarnasesse situatsiooni kehastuma ning tegema teadliku otsuse vägivallast loobumise kohta.

Täna on Maal kehastuses palju eluvoolusid, kelle põhiolemuseks oli olla mitte kaaslooja vaid ingel, kelle ülesandeks oli kehastuses olevate kaasloojate teenimine ja aitamine. Nad nägid missugust rõõmu võib pakkuda seks ning osa neist soovisid seda ka ise kogeda. Selline soov on kooskõlas Vaba Tahte seadusega ja ka teiste vaimsete seadustega ning seksisoovi väljendanud inglid said võimaluse paari või grupikaupa kehastuda tingimusega, et nad ei tohi oma seksisoovi rahuldamisse kaasloojaid tõmmata.

Tänu Maal valitsevate energiate tihedusele ei ole siin lihtne ahvatlustele vastu astuda, mille tulemusena paljud inimesena kehastunud inglid eksisid selle põhimõtte vastu, jäädes seetõttu kehastuma planeedile Maa, et siin oma karmat tasakaalustada. Selliseid eluvoolusid tunneb ära kustutamatu seksivajaduse ning kõrge seksapiilsuse ja võrgutusvõime poolest. Seega, kui kohtate inimest, kelle elu tiirleb seksi ümber, siis on tõenäoline, et tegemist on kehastunud ingliga, kes ei pääse enam kehastuste tsüklist välja. Siiski, inglid võivad ka muudel asjaoludel mõnikord inimesena kehastuda, näiteks teiste inglite päästmise pärast või muudel põhjustel. Ka Neitsi Maarja ehk Ema Maria tegi ja teeb osa oma teenistusest inglina.

Ülaltoodud näited on ehk mõnevõrra šokeerivad — loomulikult teevad eluvoolud lõikuvaid eluplaane ka loovatel põhjustel, et aidata üksteisel oma andeid väljendada ja arendada, kuid minu eesmärk on juhtida lugejate tähelepanu asjaolule, et olles kehastuses planeedil Maa, on meie perspektiiv äärmiselt piiratud ning taju ebapuhas, mille tõttu on meil väga raske näha suuremat pilti. Ei ole vale väita, et Maa on nagu suur liivakast, mis on noortele vaimsetele olenditele katsetamiseks antud. Ja kui meie liivaga mängimine — uute vormide loomine — ei õnnestu vaimsete seaduste kohaselt, siis kosmilised seadused, eriti termodünaamika teise seaduse vaimne analoog, vastutavad selle eest, et loodud kujundid muutuksid tagasi puhtaks „liivaks”, millega siis jälle katsetada. Inimliku tavateadvuse (mille tuumaks on ego) seisukohast on meil sageli väga raske aru saada ja hinnata toimuvate sündmuste kooskõlalisust kõrgema plaaniga ning seetõttu oleks kasulik hoida oma meel avatuna seisukohale, et meie egod on loonud meile väärpildi reaalsusest, mis on vaid mentaalne kujund ja millel sageli pole tegelikkusega palju ühist.

Maine perspektiiv

Olles juba kord kehastuses planeedil Maa, ei ole mõtet liialt keskenduda elu väljakutsete mentaalsele mõistmisele ja arutelule, et kes ja kuidas selles või eelnevas kehastuses käitus. Need väljakutsed, mida võime nimetada initsiatsioonideks, on tavaliselt koostatud (meie endi kõrgema aspekti ja ülestõusnud meistrite poolt) selliselt, et senikaua, kuni me ei ole initsiatsiooni läbinud, on meil väga raske situatsiooni tegelikku olemust läbi näha. Alles siis, kui me lõpetame oma olukorras väliste tegurite süüdistamise ja hakkame otsima „palki“ oma silmas, tekib meil alus initsiatsiooni läbimiseks ning olukorra püsivaks muutuseks. Peaaegu kõik ebameeldivad inimesed ja sündmused meie elus on osa meie eluplaanist ning peavad tooma meis nähtavale selle osa lahendamata psühholoogiast meie alateadvuses, mida me keeldume teadvustamast.