82. Spirituaalne toitumine

Meie tänane suhtumine tervisesse ja toitumisse peegeldab seda eraldatuse illusiooni, mille lõksu peaaegu kõik inimesed on vähem või rohkem langenud. Et jõuda uuele arusaamisele toitumise küsimustes, peame jätma kõrvale senise eraldatusel ja osadeks jagamisel põhineva paradigma, mille puhul me arvame, et kui meie kehas on mingi probleem, siis meil on vaja leida ravi, mis sobib just selle probleemi puhul. See sunnib meid otsima mingit kindlat toitu, toitainet, ravimit või looduslikku vahendit, mis peaks probleemi likvideerima.

Palju mõistlikum oleks võtta omaks lähtekoht, et meil on vaja muuta oma teadvusseisundit tervikuna, eraldatuse teadvusest ühtsus-teadvusesse (Kristus-teadvusesse), mille puhul me näeme ühtsust enda kui vaimse olendi ning oma füüsilise keha ja igapäevaste tegude vahel.

Kalade ajastul (lõppes 2010 märtsis) oli tavaline, et inimeste elu eri osad olid omavahelise seose kaotanud. Näiteks paljud inimesed käisid kogu oma elu pühapäeviti kirikus ja arvasid, et sellest piisab, et olla Jumala juures heas kirjas. Ülejäänud aja võisid nad teha, mis iganes pähe tuli. Selline suhtumine ei ole kooskõlas Veevalaja ajastuga, mil vaimsus peab olema integreeritud igasse elu aspekti, kaasa arvatud äritegevus, tervis või toitumine.

Kui nüüd spirituaalsusele läheneda sellisel moel, siis me näeme, et keha on vahend, mis toetab vaimu ning selle väljendumisvõimalusi materiaalses reaalsuses, mille hulka kuulub ka igaühe eluplaan. Seetõttu on toitumise eesmärgiks pakkuda kehale seda, mida ta vajab, et olla parim võimalik vahend vaimule oma eluplaani täideviimiseks. Seetõttu, kui meie keha manifesteerib mingi probleemi, siis ei ole eesmärgiks leida maagilist valemit, mis aitab probleemist vabaneda. Selle asemel tuleb vaadata peeglisse ning küsida: „Kus on ebapuhtus ja tasakaalutus minu teadvuses?“ Ma soovin esmalt lahendada probleemi oma teadvuses ning seejärel kõik muu loksub iseenesest paika.

Siin me ei räägi siiski toitumise ignoreerimisest, vaid sellest, et tervislik toitumine peab olema vaimsuse tagajärg, mitte aga vahend vaimsuse saavutamiseks, nagu paljud uusvaimsuse esindajad täna seda näevad. Võib ju teha läbi kõikvõimalikud dieedid, osaleda erinevatel puhastustel, paastuda palju tahad, kuid see ei tee kedagi vaimsemaks (spirituaalsemaks), kui me ei soovi näha palki oma silmas ning muuta oma teadvusseisundit.

Sellisel juhul me vaid esitame näitemängu — sedasama mängu, mida religioossed inimesed on mänginud juba aastatuhandeid, käies kirikus ning arvates, et see on piisav „taevariiki” pääsemiseks ja oma teadvuse seisundit pole vaja muuta.

Eelöeldu mõte seisneb selles, et ei ole olemas maagilist toitu. Me võime näha, eriti uusvaimsete inimeste hulgas, kuidas aetakse taga ühte või teist rasva, püütakse leida mingit supertoitu, olgu selleks siis mis iganes. Või siis usutakse, et kui vältida mingit ühte, teist või kolmandat tüüpi rasva, siis me kuidagimoodi pääseme tõotatud maale.

Kuid see tõotatud maa on teadvusseisund. Kuigi keha võib toetada vaimset kasvu ehk kõrgema teadvusseisundi saavutamist (või takistada seda), ei ole keha see, mis on vaimse kasvu liikumapanevaks jõuks, sest asjad on ikka vastupidi — vaim peab juhtima keha.

Keha on sarnane sõiduvahendile, autole — ükskõik kui head kütust me talle ka ei tangiks, saab ta ikkagi sõita ainult sinna, kuhu juht otsustab. Kütus ei mõjuta juhi „isikuomadusi”. Kui auto on rikkis näiteks kehvast kütusest või hoolduse puudumisest, siis tema remonti investeerimine ja korraliku kütuse ostmine võib olla tark otsus — korras auto suudab jälle oma „eluplaani” täita ehk meid punktist A punkti B sõidutada. Kuid teatud tasemest edasi on kõik autole kulutatud aeg, energia ja vahendid vaid raiskamine, mis pigem viib meid kaugemale meie oma eluplaani elluviimisest — me jõuame küll sõita punktist A punkti B, kuid paljud järgnevad vajalikud punktid jäävad läbimata, sest juht on hõivatud „pimp my car” tüüpi tegevusega. Saranane on olukord ka toitumise ja oma keha eest hoolitsemisega.

Lõpetaksin, kasutades Gautama Buddha mõtet — vältigem äärmusi ja püsigem keskteel!