74. Kes Ma Olen?

Vastus lugeja küsimusele: „Kes sa oled?”

Millal iganes me ütleme sõnad „Ma olen…”, peaksime me korraks teadvustama ja pöörama tähelepanu sellele, mida me ütleme või kirjutame. Küsimus „Kes sa oled?” võib olla tunduvalt sügavama tähendusega, kui esmapilgul tundub. Tavatasandil peetakse sellise küsimuse all silmas midagi, mis ümbersõnastatult võiks kõlada umbes nii: „Missuguse oma (elu)rolliga sa oled kõige enam samastunud?”. Sõltuvalt inimesest võivad siin vastused olla väga erinevad. Paljud mehed samastavad ennast esmalt oma elukutsega. Kui mõtlemiseks aega ei anta, siis võib kohe vastuseks tulla, et olen näiteks insener, IT spetsialist või ehitaja. Kui on veidi aega järelemõtlemiseks, siis tuleb meelde, et ma olen ka näiteks isa või abikaasa või surfar. Naiste puhul on „mina olen” vastuse esimeseks variandiks sagedamini „ema” või “abikaasa”, kuid üleüldise emantsipeerumise käigus on üha enamate naiste esmane vastus seotud samuti elukutsega.

Toetudes eelöeldule, võime öelda, et igas inimeses on püsiv olemus, mis väljendub sõnadega „MINA OLEN” (I AM) ning muutuv ehk rollikomponent, mis määratleb ära meie hetkevaliku — missugusse rolli me oleme hetkel „sisse elanud”.

Senikaua kuni me oleme kehastuses, on meie eluplaani osaks täita mitmeid rolle. Mõnda rolli täites võib juhtuda, et me võime sellega samastuda ka olukorras, kus seda rolli pole vaja enam täita. See on sarnane olukorraga, kus näitleja, kes õnnestunud rolli esitamiseks peab suutma sellega samastuda (olgu selleks näiteks Don Quijote roll), kuid kes peale etenduse lõppu ei suuda rollist väljuda ning püüab ikka veel leida „tuuleveskeid“, kellega võidelda…

Kui õpetaja ametit pidav inimene võtab oma rolli liiga tõsiselt (mida ka sageli juhtub), siis selle tulemusena on ta veendunud, et tema teadmised ei ületa teiste teadmisi mitte ainult koolis vaid ka mistahes muus elusituatsioonis. Õpetaja rolliga liialt samastunud inimene võib olla näiteks kohati üsna tüütu ja ebameeldiv pereliige. Teiste sõnadega, kui meie minatunne tugineb välistele (füüsilistele, emotsionaalsetele või mentaalsetele) parameetritele ning on liialt tugevalt meie alateadvusesse kinnistunud, siis toob see kaasa endaga terve rea komplikatsioone.

Lisaks eelnevale on meil võimalik defineerida ennast ka oma erinevate saavutuste kaudu, muutes oma isikliku ajaloo osaks oma identiteedist. Olen maailmameister või Quinessi rekordi omanik…

Eelöelduga tahan ma öelda, et vastus küsimusele „Kes ma olen?” on mitmetasandiline. Kui rääkida rollidest, mida ma täidan, siis siia kuuluvad näiteks ettevõtja, tööandja, nõustaja, sportlane, kirjanik (blogipidaja), abikaasa, isa, vanaisa jne. On rollid, mida täidan hetkel rõõmuga, näiteks abikaasa, isa ja kirjanik, aga on ka mitmed rollid, mis on mind üsna ära tüüdanud — näiteks ettevõtja, tööandja ja sportlane. Kui aga soovida materiaalselt hästikindlustatud elu, siis on ettevõtjaks olemine selleks sageli ainuke võimalus. Niisiis, hetkel kaalub minu soov materiaalse kindlustatuse järele üles mõningase tüdimuse, mis mul on äritegevusega seoses tekkinud. Mulle on elu aeg äri ja sport meeldinud, kuid viimastel aastatel tundub, et põhiliseks motiiviks, mis mind nende tegevuste juures kinni hoiab, on rahakoti ja keha korrashoid.

Ma arvan, et ma ei ole liialt samastunud ühegi (ka eelmainitud) rolliga. Kuid väljastpoolt, teiste inimeste silmade läbi vaadatuna, võiks domineerivaks osutuda ärimehe roll. Ning viimane on ka üks põhjustest, miks visioonid.ee lood on avaldatud anonüümselt. Klientidel on sageli kombeks minu nime guugeldada ning katsetused psühhospirituaalsete tekstide kirjutamisel ja avaldamisel võiks neis asjatut segadust tekitada. Täna on mul lihtsam hoida materiaalsed ja vaimsed asjad, vähemalt nähtaval tasandil, lahus.

Mis puudutab vaimsust, siis ma ei pea ennast vaimseks, vähemalt mitte sellises mõttes, mida praegu vaimsuse nn peavool kannab. Ma ei jaga arvamust, et „kõik on armastus” — vaadake, mis maailmas toimub!!! Ka ei arva ma, et asjad maailmas muutuvad paremaks ainult sellepärast, et algas Veevalaja ajastu või keegi (Jumal, ülestõusnud meistrid, inglid, UFOd või kes muu iganes) tuleb ja päästab kõik head ära. Minu sõnum, kui seda võib nii nimetada, räägib täieliku vastutuse võtmisest oma elu eest — mitte keegi, peale minu enda, ei saa minu ellu muutusi tuua. Ka kollektiivsel — kogu inimkonna tasandil, määrame oma tuleviku nende valikutega, mida suurem osa inimestest teeb (valib). Kui enamik inimesi teeb tõstvaid valikuid, siis olukord maailmas paraneb, kui aga langetavaid valikuid, siis toob see kaasa taandarengu. Meie tänane olukord koosneb meie mineviku valikute tagajärgedest ning meie homse olukorra määravad meie tänased valikud. Oma artiklites püüan ma rääkida sellest, mis on meid sundinud teatud valikuid tegema ning kuidas teha paremaid valikuid.

Inimestel, kes loevad seda tüüpi artikleid nagu on avaldatud visioonid.ee keskkonnas, on sageli kombeks peale esimese loo lugemist guugeldada autori nime. Pärast mõningast tutvumist internetis leiduva materjaliga selle inimese kohta, paigutatakse ta oma alateadlikus andmebaasis teatud lahtrisse või boksi ning edaspidi suhtutakse kõigisse tema kirjutistesse vastava eelarvamusega. Näiteks, kui lugude autor oleks tavaelus poliitik ja lugejad seda teaksid, siis see annaks lugemiselamusele ja loetu tõlgendamisele hoopis teise värvingu. Gautama Buddha nimetas seda ebapuhtaks tajuks, kuid meie võime nimetada seda eelarvamuseks. Just see on teiseks põhjuseks, miks ma avaldan artikleid anonüümselt. Nii on autori lahtrisse või kasti toppimine keerukam, sest tema kohta on suhteliselt vähe teada ning see võimaldab lugejal kirjutatut vastu võtta mõnevõrra avatuma meelega. Püüan lähiajal seda võimalust lugejatelt mitte ära võtta.

Kes ma tegelikult olen?

Sellele küsimusele võiks ehk üldse vastamata jätta, aga kuna mul on kombeks sageli piiblit tsiteerida, siis vastaksin nii nagu vanas testamendis Jumal vastas Moosesele, kui viimane küsis "kes sa oled?":

Yod He Wav He — „Ma saan olema see, kes ma saan olema”, mitte „Ma olen see, kes ma olen” nagu seda on sageli tõlgitud (ingl keeles: „I will Be who I will Be” mitte „I AM that I AM”).

Selle ütluse sügavam mõte on pidev arengus olemine — meil kõigil on potentsiaal olla iga järgmine hetk enamat, kui me olime eelmine hetk. Kuid Vaba Tahte seadus annab meile õiguse valida ka vähemaks saamise. Kuna enamik inimesi on paljude kehastuste jooksul valinud vähemaks saamise, siis selle tagajärjel on inimühiskond selline nagu ta täna on.

Me kõik oleme jumalad loomisprotsessis — täna veel kaasloojad. Meie erinevus Jumalast ei ole mitte kvalitatiivne vaid kvantitatiivne. Me loome iga hetk — sellest tavaliselt ise teadlikud olemata — nii oma individuaalset kui ka kollektiivset tulevikku. Seega, nii mina kui ka lugejad — me oleme kaasloojad õpilased Jumalaks saamise protsessis!

OM.  I AM.  MINA OLEN.  AMEN.