89. Andestamise saladus

„Kui ma oma viimases kehastuses oleksin mõistnud, kui oluline on andestamine ja kui palju see elu mõjutab, siis oleks andestamine olnud üks minu elu põhiprioriteetidest”. Sellise mõtte on öelnud aastal 2012 ülestõusnud meistriks saanud GuruMa ühes oma esimestest loengutest peale ülestõusmise spiraali läbimist.

Kehastuses olles võib meil olla raske mõista, et vimma ja viha pidamine ning kellegi süüdistamine tekitab negatiivse energeetilise sideme, mis vangistab meid nähtamatu ahelaga mingi sündmuse või isiku külge.

Kuidas tekib viha ja süüdistamine?

Viha ja süüdistamise allikaks on mentaalkeha mõttevormid, eriti uskumused, mis panevad meid mõtlema, et teame, kuidas asjad elus on ja olema peavad. Kui meie väline olukord ei vasta meie ootustele, siis on midagi valesti. Need uskumused võivad panna meid mõtlema, et kui maailm ei kohtle meid ootuste kohaselt, siis on sündinud ebaõiglus ning keegi peab meie kannatustes süüdi olema. See toob omakorda kaasa süüdlase otsimise, vallandades viha- emotsiooni, mis võib panna meid ihkama kättemaksu, sooviga süüdlast karistada.

Põhiliseks probleemiks niisugusel lähenemisel on see, et enamik inimesi ei mõista, et nende emotsioonid pärinevad nende mõtetest ja kui nad kogevad situatsiooni, mis ei vasta nende ootustele, siis nad ei ole võimelised nägema mõtteid, mis nende emotsioone valla päästavad. Nad lihtsalt tunnevad, et nende emotsionaalkeha hakkab metsistuma ning nad tunnevad viha.

Iga kord, kui me võtame omaks ohvriteadvuse ja projekteerime vastutuse oma negatiivse meeleseisundi eest väljapoole (olgu siis teisele inimesele või elule üldse), madaldame teatud koguse oma eluenergiat, mis jääb madalsagedusliku seisulainena ehk karmana meie energiakeha risustama. Aja jooksul — sedamööda, kuidas me üha uuesti ja uuesti vihastume, süüdistame või neid tundeid alla surume — sellise madalsagedusliku energia kogus kasvab ning kui negatiivse energia hulk meie energiakehas ületab teatud taseme, siis hakkab see tugevasti mõjutama meie käitumist ja reaktsioone. Kuna igasugune energia on polaarne (elektromagneetiline), siis hakkab see omakorda ligi tõmbama nähtusi ja isikuid, millele vastandumise kaudu kannataja saab oma käitumist õigustada ja ohvri identiteeti tugevdada. Tekib surnud ring, mis moodustab allakäiguspiraali, kus vihastumine ja süüdistamine tõmbab ligi kannatusi, mis panevad meid veelgi enam vihastuma ja süüdistama jne.

Teiste sõnadega, just polaarsuste külgetõmme on põhjuseks, miks ohver ei saa olla olemas ilma süüdlaseta ja vastupidi, inimlik rõõm ilma mureta jne. Seega, kui kellelgi on kombeks süüdistada teisi inimesi või mingeid nähtusi, siis tekib neil aja jooksul sõltuvus olla ohver — nad ei oska enam ilma kannatusteta ja süüdistamiseta olla. Pidevast süüdistamisest tulenev muundatud energia kogus muutub lõpuks nii suureks, et sellel energial tekib oma teadvus ning enesesäilitamise ja kasvamise instinkt. Et selline (ohvri) energia saaks püsida ja kasvada, vajab ta pidevalt uut energiat, milleks on vajalik süüdlase olemasolu. Seega magnetiline tõmme ohvri (+) ja süüdlase (-) vahel hakkab ohvreid pidevalt kokku viima pahameelt põhjustavate olukordade ja inimestega, mis järjest enam tugevdavad nende veendumust, et teised on nende probleemides süüdi. Mida tugevam on ohvri vastav veendumus, seda enam kinnitust elu talle ka selles osas pakub, korraldades talle kohtumise sobiva süüdlasega.

Kui kannatus on seotud kellegi konkreetse isikuga, siis seob ohver ennast temast energeetilisse sõltuvusse, mis võib olla ühepoolne või vastastikune. See toob kaasa sageli olukorra, kus juba lihtsalt teise isiku peale mõtlemine või temaga kohtumine tekitab ohvris negatiivseid emotsioone ja mõtteid, mis halvendab olukorda veelgi enam. Raskematel juhtudel võib asi minna nii kaugele, et ohvri tähelepanu on pidevalt suunatud süüdlasele ning ohver on sõna otseses mõttes süüdlase energeetiline vang. Kuid sõnaga „vang” tuleb olla ettevaatlik, sest ainukeseks vangivalvuriks on siin vang ise — kogu selline vangla on ju lihtsalt meeleseisund (alateadvuses olev madalsageduslik energiakogum), mille asjaosaline on ise loonud. Pole harvad olukorrad, kus isik, kelle peale viha peetakse (süüdistatakse), ei ole asjast isegi teadlik või ta on lihtsalt vaba samal tasandil vastamisest.

Olukorra paremaks mõistmiseks kujutage ette, et te ei salli mingit oma naabri käitumismustrit ning iga kord, kui naaber seda mustrit kordab ja teie seda oma köögiaknast näete, viskate te pahameele väljenduseks taldrikutäie toitu (= eluenergiat) keldrisse (= alateadvusesse), kus see halvaks läheb. Aja jooksul täitub kelder roiskunud toiduga, mille tulemusena elamistingimused teie kodus (= kehas) halvenevad. Teil on paha olla ja elu on muutunud kannatuseks, sest hallitus, roiskumine ja hais levivad ja teevad elamise väga ebamugavaks. Ometigi usute, et selles kõiges on süüdi naabri käitumine. Kui ta nii ei käituks, siis teie kodus oleks kõik korras. Võib-olla kahtlustate naabrit isegi nõiduses või kaetamises…

Mentaalne andestamine

Küllap on paljud käesoleva loo lugejatest teadlikud süüdistamise mõttetusest ja andestamise vajalikkusest, kuid probleemiks on see, et selle teadmisega üksi on raske midagi ära teha. Kui keegi on suutnud (sageli mitmete elude jooksul) luua märkimisväärse koguse süüdistavat energiat mingi isiku või nähtuse suhtes ja selle oma energiakehas salvestada, siis lihtsalt otsuse tegemine „ma andestan” ei ole piisav. See otsus on tehtud mentaalsel, teadlikul tasandil, kuid senikaua kuni asjaosalise emotsionaalkeha ei ole puhastatud (allasurutud) vihast ning mentaalkeha puhastatud (alateadlikest) uskumustest, missugused asjad ja inimesed peavad või ei pea olema, ei ole tegelikult andestamist toimunud. Elude jooksul kogunenud madalsageduslik, magnetina toimiv energiakogus ehk karma pole ju ümbertöödeldud ning sunnib meid alateadlikult oma tähelepanu süüdlasele ehk kannatuse põhjustajale viima ning vimma tundma.

Ehkki mentaalne (teadlik) andestamine on oluline samm teekonnal täieliku andestamise suunas, ei ole see piisav, et ohvriksolemise ja süüdistamise ahelatest pääseda. Usun, et enamik lugejatest, kes on teadlikult teistele juba andestanud, on kokku puutunud olukorraga, kus nende elus on keegi lähedane, kellega neil on mingi (peaaegu) pidev pinge üleval. Selleks võib olla laps, abikaasa, vanem, ämm, äi, naaber või kes iganes, keda meil on tavaliselt raske vältida. Kui hakata seda suhet uurima, siis sageli puudub pingel selge objektiivne põhjus, kuid mida iganes see inimene ei teeks, see ärritab ja tekitab meis tunde, et see inimene teeb midagi valesti ja rikub seega meie meelerahu. Meil on sageli siiras uskumus, et kui vaid see inimene muutuks teistsuguseks, siis saaksime olla meelerahus…

Tulles tagasi ülaltoodud näite juurde, siis on mentaalne andestamine võrreldav sellega, kui me püüame ennast veenda, et naabril on õigus käituda nii nagu ta käitub ja ehkki see meid häirib, siis heade inimestena ütleme endale, et oleme andestanud ja ei loobi enam pahameelest toitu keldrisse. Kuid aastate jooksul keldrisse (alateadvusesse) kogunenu ei ole sealt kuhugi kadunud ja mürgitab meie elu edasi. Iga kord, kui me vana roiskunud toidu lõhna tunneme või hallitust näeme, seostab meie alateadvus seda automaatselt naabriga ning me ei saa lahti mõttest, et „ehkki ma olen talle andestanud, on ta tegelikult ikkagi jobu”. On inimesi, kellel õnnestub oma kelder nii hästi isoleerida (= probleem nii sügavale alateadvusesse suruda), et kõik tundub korras olevat, sest halba haisu tunda ei ole (= tõeline andestamine olekski nagu toimunud). Sageli võivad sellised mängud kesta aastaid või lausa aastakümneid ja kaasata mitmeid inimesi.

Tõelise ja täieliku andestamise mõõdupuuks on aga see, kui teise inimese ütlemised, tegemised ja tegematajätmised ei kutsu esile mustrilist ärritust. Te võite küll olla hetkeks pahane mingi konkreetse detaili peale, aga see pahameel jääb selle intsidendi raamesse ega muutu kinnituseks antud isiku „üldises süüdiolemises”.

Energeetiline andestamine

Täielikuks andestamiseks on küll vajalik sellekohane teadlik otsus, kuid lisaks sellele on vajalik vabaneda ka alateadvusesse kogunenud süüdistamise ehk mitteandestamise energiast, eriti selle emotsionaalsest ja mentaalsest komponendist. Mõned aastad tagasi, kui ma ise sain teadlikuks oma energeetilisest andestamatusest (suusõnaliselt olin ammu kõigile andestanud), leidsin allpool toodud andestamise rituaali. Tegin kindla otsuse vabaneda teiste süüdistamisest ning andestada nii teistele kui ka iseendale, nii teadlikul kui ka alateadlikul tasandil. Rituaali igapäevase sooritamise käigus hakkasin märkama ja sain teadlikuks süüdistamise andestamise probleemi ühest ehk kõige olulisemast tahust — enesesüüdistamisest — vajadusest kõigepealt enesele andestada, sest see, mida sa teed teistele, oled sa juba teinud iseendale. Andestades iseendale, on teistele andestamine palju lihtsam. Teiste sõnadega, kui me ei lõpeta iseenda süüdistamist ega andesta inimesele, „kellest me kunagi ei lahku”, siis ei suuda me andestada tõeliselt ka teistele inimestele.

Mainitud rituaalil on kaks omadust — esiteks see kutsub vaimset energiat, mis transformeerib loodud negatiivse energia ja teiseks sisaldab see afirmatsioonide (kinnituste) tüüpi väljendeid, mis aitavad transformeerida meie mentaalkehas olevaid valeuskumusi. Rituaal võtab aega u 40 minutit ning ma tegin seda (peaaegu) igapäevaselt vähemalt pool aastat. Praegu suudan meenutada, et ühel hetkel rituaali tegemise soov vähenes oluliselt ning ma märkasin, et minu kalduvus teisi ja ennast süüdistada on praktiliselt kadunud. Teen seda harjutust praegu igaks juhuks korra kuus, aga hetkel tunnen, et isegi kui minus on veel säilinud andestamatuse energiat, siis on selle kogus väike.

Andestamine on põhiline karma lahendamise viis

Maal kehastuses olles on väga raske hoomata seda tohutut karmasidemete võrku, mis meid teiste inimestega seob ning mis toob meie ellu palju inimsuhteid — olgu need siis äripartnerlused või armumised, mis esmase eufooria järel pöörduvad tüliks ja süüdistamiseks, andes meile järjekordse potentsiaalse võimaluse karmalist sidet läbi andestamise katkestada. Sageli jääb asjaosalistel pakutav võimalus kasutamata — nad ei lahku andestades, vaid vimm ja pettumus jääb alateadvusse hõõguma, luues platvormi analoogiliseks väljakutseks järgnevas kehastuses.

Tegelikult on suurem osa (kuid mitte kõik) armumisega algavatest (ja ka teistest emotsionaalsetest) suhetest sõlmitud mitte taevas, vaid nende tegelikuks põhjuseks on eelmistes eludes loodud karmalised sidemed, millest vabastab vaid andestamine. Selle kaudseks tõestuseks on suhte armumisfaasi sageli täiesti ootamatu ja järsk üleminek konfliktsesse faasi. Äärmiselt lihtsustatult näeb karmalise armastussuhte lahendamine etapiliselt välja alljärgnev:

  1. Kahe osapoole karmad (+ ja -) tekitavad tugeva tõmbe, mida oleme harjunud nimetama armumiseks ja osapooled astuvad lähedasse suhtesse ning seovad ennast erineval moel.
  2. Tekib olukord, kus üks osapool paneb oma käitumisega teise osapoole kannatama, aktiveerides sellega osapoolte vahel juba olemasoleva karmalise pinge ja ohver-süüdlane rollid.
  3. Ohver peab suutma andestada ja oma eluga edasi minema — siis on selle suhte karma lahendatud (vähemalt kannataja on vabanenud).

Just karmaliste sidemete suur hulk loob olukorra, miks osa inimesi armub üha uuesti ja uuesti. Selles nähtuses ei ole otseselt midagi viltu, aga probleem tekib siis, kui uue armumisega alustatakse ka sekssuhet, eriti kui ollakse juba abielus ja peres on alaealised lapsed — uus suhe võib kaasa tuua olemasoleva perekonna purunemise. Lahenduseks oleks see, kui armunud käiksid küll kohtamas, kuid seksini jõudmist väldiksid. Kui suudetakse armumine üle elada ning sõbralikult lahku minna, siis ongi karma lahendatud ning ei ole ka tehtud uut karmat oma endise perekonna ja laste ees, mida siis järgnevates eludes lahendama peaks.

Kui lugejate hulgas on inimesi, kes on huvitatud energeetilisest andestamisest ja süüdistamisest täielikult vabaks saamisest, siis soovitan siiski alustada kolmest vaimse kaitse harjutusest, millest olen kirjutanud artiklis 72. Ma ei väida, et energeetilise andestamise rituaal muidu ei töötaks, aga on oht, et kui neid kolme harjutust mitte teha, siis on raske hoida motivatsiooni andestamisrituaali tegemiseks. Energeetilise kaitse üheks positiivseks efektiks on kahtluste ja kõhkluste kadumine ning motivatsiooni tõus enese muutmiseks. Ilma selleta on aga raske oma psüühe keerukaid puntraid harutada ja täieliku andestamise kaudu karmalistest suhetest vabaneda.

Vaimse kaitse ja energeetilise hügieeni harjutused:

  1. Dikrii peaingel Miikaelile
  2. Dikrii Astrea'le ja Purity'le
  3. Dikrii Arcturus'ele ja Victoria'le

Andestamise rituaal: Ema Maria imelise andeksandmise invokatsioon

Lõpetaksin Jeesuse sõnadega andestamisest:

„Te olete kuulnud, et on öeldud „Silm silma ja hammas hamba vastu!“.
Ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette!“ (Mt 5:38—39)