90. Millest on tingitud kosmilised katastroofid?

Lugeja küsimus:

„Kui inimesed on oma negatiivsete mõtetega loonud maapealsed looduskatastroofid, siis millest on tingitud kosmilised katastroofid? Alustades nt planeet Marsi pihtasaamistest meteoriitidega (mis oleks Maa mastaabis suur õnnetus), minnes edasi galaktikate kokkupõrgeteni ja mine tea, kuhu veel?“

Mis on katastroof?

Vikipeedia: Katastroof on (sotsiaalteadustes kasutatava mõistena) äkiline ja laiaulatuslik loodusliku protsessi või inimtegevuse tulemusena tekkinud õnnetus, mis paiskab segi ühiskonna (või kogukonna) normaalse toimimise.

Katastroof on samuti sündmus või sündmusteahel, mille tulemuseks on inimkaotused, varade ja infrastruktuuri häving ning peamiste teenuste ja sissetulekuallikate katkemine sellises ulatuses, millega mõjutatud piirkond ilma välise abita ise toime ei tule.

Teiste sõnadega, katastroof on nähtus, mille toimumise tõttu suhteliselt suur inimgrupp ei saa oma elu harjunud kombel jätkata ning kogeb suuri füüsilisi või emotsionaalseid kannatusi. Nähtused, mida küsimuses on katastroofideks nimetatud, ei ole tegelikult katastroofid, sest mingi sündmuse katastroofiks kvalifitseerumine eeldab teadlike olendite grupiviisilist kannatust. Mulle tundub, et meteoriitide langemine Marsile ei põhjusta otseselt ei individuaalseid ega ka grupiviisilisi kannatusi mitte kellelegi. Siiski, ma ei saa välistada, et mõned inimesed võivad tunda selle tõttu hirmu — mis saab siis, kui Maale ka mõni selline meteoriit kukub?

Mulle teadaolevalt on meie universum jõudnud oma arengus suhtelisse lõpufaasi, ehkki ilmselt eksisteerib see veel tõenäoliselt vähemalt mõne miljardi aasta, kuivõrd üldse seda aega aastatega on võimalik mõõta. Paljudes galaktikates on teadlikud olendid lõpetanud eksisteerimise füüsilises reaalsuses ning seetõttu võime olla tunnistajateks kosmilistele nähtustele, mille puhul seni elamiseks sobinud planeetide süsteemid ja galaktikad teevad läbi suure muutuse või kaovad lausa musta auku, muutudes tagasi manifesteerumata energiaks.

Kui kaua on eneseteadlik elu meie planeedil olnud?

Nähtused, mis põhjustavad inimkannatusi Maal, on minu tänase arusaamise järgi tõepoolest loodud inimeste endi poolt. Mõistan paljude lugejate skepsist, sest kooliõpikute järgi otsustades on inimtegevus kestnud siin planeedil tsivilisatsioonina võib-olla mõnikümmend tuhat aastat ning poolmetsiku inimesena võib-olla miljon või kaks miljonit aastat. Siiski on erinevat tõestusmaterjali, et meie planeet on asustatud teadlike olenditega tunduvalt kauem. Võimalikuks tõendiks sobiks oletatavasti 400 miljonit aastat vana London Hammer, mille kohta on informatsioon internetis vabalt kättesaadav. Sellist tõestusmaterjali on olemas veel, kuid skeptikutele ei ole ükski neist veenev, sest alati võib selliseid tõendeid nimetada kas võltsinguks või asjaolude kokkusattumuseks.

Minu andmetel on planeet Maa asustatud eneseteadlike olendite poolt u 2,3—2,5 miljardit aastat, kuid märkimisväärse osa sellest ajast oli siinsete elanike teadvuse seisund oluliselt kõrgem, mis kajastus ka Maa ja selle asukate kehade vähem tihkemas ehituses, mille tulemusena fossiilseid tõendeid nendest olenditest ei säilinud. Kõrgem teadvusseisund võimaldas vajaduste rahuldamiseks kasutada meele jõudu (visualiseerimist), mistõttu puudus ka vajadus füüsiliste tööriistade ning jõupõhiste seadmete järele. Just see on põhjuseks, miks ei ole võimalik materiaalselt tõestada selliste, kõrget teadvusseisundit omanud, tsivilisatsioonide olemasolu.

Kes juhivad füüsilisi protsesse, kui meid ei ole?

Planeetide ja tähesüsteemide loomist ja muutumist juhivad kosmilised vaimsed olendid, keda kutsutakse Elohim (sõna, mis tähendab mitmust ja on piiblist pärit). Päikesesüsteemi ja meie planeedi lõid 7 paari Elohim(e), kes senini juhivad päikesesüsteemi ja meie planeedi baasprotsesse. Seega, Maal toimuvate planetaarsete sündmuste taustsüsteemi loovad Elohim(id) ja nende loodud näitelaval mängitakse nähtavaks kollektiivne inimteadvus.

Vana testamendi lugu maailma loomisest räägibki sellest protsessist, kuid aegade jooksul on antud sõnum moondunud — seitsmest Elohim(i) paarist, kes lõid Maa seitsmest vaimsest energiast seitsmes etapis, sai lugu seitsme päevaga maailma loomisest. Materjal, millest päikesesüsteem ja Maa valmistati, oli energia, mida piiblis nimetati valguseks, kuid mida on nimetatud ka eetriks. Inimkonnale muutus see ratsionaalselt arusaadavaks, kui Albert Einstein avalikustas oma energiat ja massi siduva valemi e=mc2 ehk m= e/c2, kus c2 võib käsitleda kui energiast füüsilise aine saamise koefitsientim mis näitab kui palju tuleb algse energia (valguse) võnkesagedust madaldada, et see muutuks füüsiliseks aineks. Selle algse, füüsilise reaalsuse aluseks oleva energia loomist kirjeldati vanas testamendis lausega „Saagu valgus!”.

Mis puudutab Marssi ja paljusid teisi planeete või galaktikaid, kus teadlik elu füüsilisel tasandil puudub, siis need protsessid on juhitud Elohimi(de) poolt. Nemad visualiseerivad oma meeles mõttekujundid ning neid mõttekujundeid algselt baasenergiale (Ma-ter valgusele) projekteerides loovad nad meile nähtava mateeria ja planeedid ning hoiavad mateeriat, planeedi- ja galaktikasüsteeme toimivatena. Siiski, minu andmetel ei määra nad ära igat üksikut sündmust, nagu näiteks meteoriidi kukkumist planeedile. Viimane on mõnevõrra kellamehhanismilaadne protsess, kuid sellega võivad olla seotud ka muud vaimsed, meile nähtamatud olendid. Kogu seda protsessi juhivad alati nii vaimsed kui ka meile tuntud materiaalse maailma seadused. Vaimsetest seadustest olen kirjutanud siin: Link.

Seitse energiat, millest füüsiline universum on tehtud, on inimestele tuntud alljärgnevatena:

  1. Tahe
  2. Tarkus
  3. Armastus
  4. Puhtus
  5. Tõde
  6. Rahu
  7. Vabadus

Vastavate Elohimi(de) poole pöördudes on võimalik neid omadusi endas arendada ning vabaneda nende omaduste väärastunud versioonidest, mida me kõik täna vähem või rohkem endas kanname.

Näiteks (motiivide) puhtuse arendamiseks tuleks pöörduda Elohim Astrea ja Purity poole.

Lõpetuseks juhin lugejate tähelepanu ütlusele „meel üle mateeria”, mis siinses kontekstis tähendab seda, et mistahes füüsilise protsessi aluseks on ALATI silmale nähtamatu energeetiline protsess. Kõikide füüsiliste nähtuste taga on ühel või teisel moel teadvus. Mida kiiremini meie — vaimsed inimesed — selle oma maailmavaate osaks integreerime, seda kiiremini suudame me oma elu nii individuaalselt kui ka kollektiivselt muuta.