113. Armastus ja meelepuhtus

Motiivid ja reageerimine armastus- ja inimsuhetes 1/4

Mis on puhtus?

Puhtus siinses kontekstis tähendab teatud vaimset valgust ehk energiat, mis toimib sarnaselt armastusele, kuid siiski mõnevõrra teisiti. Puhtus on energia, mida võib ette kujutada pimestavvalge valgusena ning kui teda kutsuda, toob ta nähtavale kõik ebapuhtused, mida me ei soovi näha — nii individuaalses kui ka kollektiivses alateadvuses. Paljud skandaalid ja avalikustamised, mis meediaväljaannetes sageli domineerivad, on seotud just sellega, et inimkonnale on antud juurde vaimset valgust. Sealhulgas ka puhtuse valgust, mida nimetatakse mõnikord ka Puhtuse kiireks.

Eelnevates lugudes on olnud palju juttu tingimusteta armastusest ning neil, kes on mingilgi määral seda kogenud, on tunduvalt kergem puhtuse energiaga tööd teha. Sellisel juhul me lihtsalt teame, et mis iganes ebapuhtused meie tegude, emotsioonide või mõtete hulgast nähtavale tulevad — need ei ole takistuseks Jumala tingimusteta armastuse voole.

Ebapuhtused, mida me suudame avastada, saavad olla ainult materiaalse (füüsilise ja psüühilise) maailma tingimused. Kuidas saab mistahes materiaalse maailma tingimus teha meid tingimusteta armastust mitte väärivaks? Seda võib mõista intellektuaalselt, aga senikaua, kuni me kogeme armastust tingimuslikuna, ei ole me võimelised enda ebapuhtusi käsitlema ilma enese hukkamõistu spiraali sattumata.

Ebapuhtuse nägemine on valus

Üks olulisemaid ebapuhtusi, mida kõik endas kannavad, on kalduvus ennast hukka mõista, anda enda kohta hinnanguid ning ennast maha teha. Kõik inimesed on vähemal või rohkemal määral selle nähtusega nakatunud. Kui me avastame endas kalduvuse hinnanguid anda ja hukka mõista, siis on peaaegu vältimatu, et me mõistame ennast selle eest hukka. Sellise kalduvuse märkamine ei vabasta meid sellest, kuid loob selleks siiski eeldused.

Kuidas vabaneda ebapuhtusest? Me peame suutma teadlikult näha, et meil on mingi ebapuhtus. Hetkel, kui me oleme võimelised seda nägema, ei ole me veel sellest vabad. Kui me märkame, et meis on ebapuhtus, siis me kaldume sellele reageerima läbi enese hukkamõistmise, mis on samuti meie psüühes olev ebapuhtus. See teeb teatud valulisuse sellises protsessis vältimatuks. Kuid tegelikult on igas vaimse arengu etapis omad valud vältimatud.

On mõistetav, et oma ebapuhtustest või ennasthävitavatest käitumismustritest teadasaamine ei ole kunagi meeldiv. See on alati šokeeriv. Kui me aga oleme kogenud tingimusteta armastust, siis on meil võimalus olukorraga palju konstruktiivsemalt hakkama saada.

Mis juhtub, kui me kogeme armastust tingimustetuna? Missugune osa meist, meie psüühest, meie olemusest suudab kogeda tingimusteta armastust? Kas ego saab seda kogeda? Ilmselt mitte. Kas meie analüütiline meel suudab seda kogeda? Ei, sest ta soovib sellele anda mingid omadused, mida ta saaks kasutada, et seda analüüsida ja katalogiseerida. Tingimusteta armastus on tingimusteta, sest ta on teisel pool kõike seda, mida on võimalik defineerida sõnadega.

Ainuke meie olemuse osa, mis suudab tingimusteta armastust kogeda, on meie Teadlik Mina. Meil on võimalik kogeda tingimusteta armastust, kui me astume välja oma hingesõidukist, oma neljast madalamast kehast, oma välisest meelest, oma egost või kuidas iganes me soovime seda kooslust nimetada, mille kaudu me ennast siin, materiaalses maailmas, väljendame. Kui meil õnnestub sellest kestast välja astuda — kas või hetkeks — siis me kogeme tingimusteta armastust.

Puhas teadlikkus ehk Teadlik Mina ei reageeri

Kui meil on olnud selline kogemus ja me oleme sellest teadlikuks saanud, siis on meil võimalik sellele toetuda ja märgata, kuidas me reageerime mingile oma ebapuhtusele, mida me ühtäkki tähele paneme. Sellisel juhul võime enda käest küsida: „Kes see on, kes sellisel moel reageerib? Kas see on tõesti Teadlik Mina, see, kes ma tegelikult olen või on see hoopis minu hingesõiduki mingi aspekt? Võimalik, et ego või mingi sisemine vaim või lihtsalt mingi käitumisharjumus, mille me oleme omale loonud?“ Seda võib olla raske mõista, kuid Teadlik Mina ei reageeri millelegi siin Maa peal.

Paljud on kuulnud Gautama Buddha lugu, kes istus Bo puu all ja mediteeris. Enne nirvaanasse jõudmist tuli tal kohtuda Mara deemonitega. Deemonid püüdsid teda tõmmata reageerivasse mustrisse, aga kuna ta oli saavutanud täieliku selguse selles, et ta oli puhas teadvus (mitte välise meele mingi aspekt), siis sai ta olla neile reageerimata. Temas ei olnud säilinud enam ühtegi tingimust, mis oleks deemonitel võimaldanud teda tõmmata reageerivasse mustrisse.

Seda võib olla raske mõista, sest meie egodele ei meeldi selline seletus üldse, et meie sügavam olemus ei reageeri mitte millelegi maisele. Miks see ei meeldi egole? Sellepärast, et ego saab meid vangistada ainult siis, kui ta paneb meid reageerima.

See võib tunduda vastuolulisena. Teadlik Mina ei reageeri mitte millelegi, aga ego suudab panna meid reageerima. Kuidas see on võimalik? See on võimalik, sest kui Teadlik Mina teab, et ta on puhas teadvus, siis ta ei reageeri. Aga Teadlik Mina võib võtta omaks mingi tajufiltri ning tajuda maailma läbi selle filtri ja filter on see, mis reageerib. Kui Teadlik Mina on unustanud, et ta on puhas teadlikkus, siis samastab ta ennast filtriga ja siis talle tundub, et ta reageerib.

Kuidas saada Buddhaks? Hakates mõistma, et ehkki meie psüühes on tõepoolest teatud mehhanism , mis reageerib välisele maailmale, kuid see mehhanism ei ole mina. Me oleme enamat kui reageeriv programm. Sedamööda, kuidas me vabastame oma Teadliku Mina kõikidest Maya illusioonidest — illusioonidest, et me oleme see, teine või keegi muu siin Maa peal — on meil võimalik saada teadlikuks sellest, et me oleme puhas teadlikkus. Kui me teame, et me oleme puhas teadlikkus, siis me teame, et meil ei ole vaja mitte millelegi maisele reageerida.

Kui nii juhtub, siis me saame avatud ukseks, kogedes maailma tingimusi, kuid mitte neile reageerides. Me laseme sellel kogemusel jõuda otse meie MINA OLEN Kohalolekuni ja siis laseme oma Kohalolekul kogeda ja seedida seda tingimust, salvestades positiivse, elu toetava kogemuse oma kausaalkehas.

Kui Teadlik Mina unustab oma tegeliku olemuse, siis ta arvab, et ta on iseseisev, eraldatud olend. Ta arvab, et sellisel juhul peab just tema reageerima kõigele maailmas, tema peab siin midagi korda saatma, tema on vastutav.

Tegelikult ei ole meil tarvis otsustada millegi üle, mis Maal toimub. Me vaid kogeme seda ja laseme kogemusel tõusta oma MINA OLEN Kohalolekuni ja võimaldame tal selle kogemusega tegeleda. Siis me ootame. Kui on vaja kuidagi väliselt reageerida, siis me laseme sellel tulla oma Kohalolekult, selle asemel, et mingi oma välise meele osaga otsustada, mismoodi me peaks reageerima. Puudub igasugune vajadus koheselt reageerida. Üks põhilisi viise, kuidas astraalolendid, kurjad vaimud, ego või teised inimesed meiega manipuleerivad, on see, et nad panevad meid olukorda, kus meile tundub, et siin on midagi, millele tuleb KOHE reageerida. Siis ei ole piisavalt aega, et astuda oma välisest meelest välja, lasta kogemusel jõuda MINA OLEN Kohalolekuni ja siis oodata neutraalselt ja rahulikult Kohaloleku vastust. Nad tahavad, et me usuks, et meil pole selleks aega. Me justkui peaks reageerima nüüd kohe: „Ma pean kohe vastuse saama! Ma pean kohe midagi tegema!”

Kas ei tule tuttav ette? Kas see pole ka mitte üks levinumaid armastussuhte mustreid? Paljudel meist on olnud partner, kes on muutunud ärritunuks või emotsionaalseks ning halvim, mida me sel juhul teha võime, on partneri ignoreerimine — see muudab ta eriti ärritunuks. Mida me siis tavaliselt teeme? Me samastume välise teadvusega ning reageerime läbi selle.

Kui me oma elule aga ausalt vaatame, kas sellisest reageerimisest on kunagi kasu olnud? Tegelikult toob see kaasa partneri reaktsiooni, mis omakorda käivitab meie reaktsiooni. Üsna kiiresti luuakse allakäiguspiraal, kus kumbki osapool ei saa teisele armastusega reageerida. Me jääme psühholoogiliste haavade tõttu oma reageerimise vangi. Peaaegu keegi meist ei ole võimeline ennast sellest välja tõmbama ning pinget maha võtma — olgu selleks siis tuline vaidlus või mingi muu muster, millesse kinni jäädi.

Me võime reaktsiooni edasi lükata

Meil on igas olukorras õigus reageerimisega viivitada. Tõesti, on mõned olukorrad, mille puhul on vaja kiiresti tegutseda. Kuid palju enam on olukordi, mille puhul me võime öelda: „Vabandust, aga mul on veidi aega vaja, et asja seedida ja leida armastusel põhinev vastus.” See võib partnerile üldsegi mitte meeldida, kuid meil on selleks täielik õigus. Eriti kui me tunneme enda sees emotsionaalset reaktsiooni, mille puhul teame, et kordame vana mustrit.

Paljud suhted on seetõttu lõhki läinud, et mõlemad osapooled on vajunud nn reageerivasse mustrisse, mida kumbki pole osanud peatada. Olles kord nimetatud mustrisse kinni jäänud , mille puhul me ise arvame, et meil on selleks täielik õigus, ei ole seal enam ruumi armastuspõhisele reageerimisele. Mõlemad osapooled reageerivad vastavalt sellele, missugused nende sisemised vaimud ja mustrid parasjagu on. Et katkestada sellist spiraali, peab vähemalt üks osapool astuma spiraalist välja, vaatama olukorda väljastpoolt ning leidma tavapärasest erineva reaktsiooni.

Selline ühepoolne katkestamine võib mitte toimida — see ei pruugi meie partnerit muuta. Kuid sellisel juhul me vähemalt alustame muudatustega, mis varem või hiljem kannavad meid teise olukorda. Võib tõesti ka nii minna, et me ei saa oma partnerilt armastuspõhist vastureaktsiooni. Lühiajaliselt võib isegi tunduda, et mida enam armastavamad me oleme, seda tigedamaks meie partner muutub. Miks see nii on? Selle mõistmine on meie jaoks oluline.

Kuidas kurjad vaimud võimendavad negatiivset spiraali

Alljärgnev kehtib peaaegu kõikide suhete korral. Kui mõlemad partnerid on kinni jäänud hirmupõhisesse mustrisse, siis ei ole seda spiraali võimalik peatada. Kui üks partneritest on võimeline spiraalist välja astuma ja leidma armastuspõhise reaktsiooni, siis on negatiivse spiraali püsimisele väljakutse esitatud. Kui teine partner vastab sellele veelgi vihasemaks saamisega, siis on see märk sellest, et ta on kinni jäänud sisemisse vaimu, mis ei soovi, et ta oleks vaba reageerimaks armastaval viisil. Kui me oleme võimelised vastama oma partnerile armastusega, aga meie partner muutub selle peale veelgi tigedamaks, siis teame, et tegemist on sisemise vaimuga. Tõenäoliselt ka väliste jõudude või deemonitega, kes kasutavad partnerit, et meilt energiat kätte saada. Kurjad vaimud soovivad vaid seda, et tülitsemise spiraal jätkuks ja mõlemad partnerid oma energiat seeläbi neile loovutaks.

Inimolend on loodud armastusele alati positiivsel moel reageerima. Kurjad vaimud loomulikult seda ei tee. Nad teevad seda, mida nad alati on teinud — püüavad armastust igal võimalikul moel maha teha. Kui partner reageerib armastusele hirmupõhiselt, siis teame, et ta ei reageeri nagu inimene, sest ta on jäänud kinni ühte neist välise meele aspektidest, mida võime nimetada ka vaimuks. Ta muutub lihtsalt mingi vaimu marionetiks. Enamikus suhetes on mõlemad partnerid sellistesse vaimudesse kinni jäänud. Nad reageerivad teineteise peale nende vaimude kaudu ja just seepärast ei olegi võimalik seda spiraali murda. Kui aga üks inimene suudab sellest vaimust välja astuda ja teine reageerib sellele pahaseks saamisega, siis on selge, et ta on ajutiselt kurjade vaimude poolt üle võetud.

Sellisel juhul võime kutsuda vaimset kaitset ning teha dikriisid, mis aitavad partnerit sellest vabaks lõigata. Kui partner on vaimse maailmavaatega, siis võib temaga ka sellest rääkida, aga ainult siis, kui ta ei ole ärritunud. Me ei tohi oma partneri suhtes jõudu rakendada. Me peame andma talle aega. Me võime teha tema heaks pöördumisi ülestõusnud meistrite poole. Me peame püüdlema alati selle poole, et me reageeriksime armastusega, isegi siis, kui partner on ärritunud ja tige. Meil on õigus mitte lasta endaga manipuleerida, et vältida tagasi tavapärasesse mustrisse langemist. Ja siis tuleb meil vaid oodata signaali oma MINA OLEN Kohalolekult, selle kohta, et on aeg edasi liikuda... Me andestame ning liigume oma eluga edasi.

Loe ka: 94. Vaimne kaitse ja energeetiline hügieen

Käesolev lugu on osa 30-ne loolisest seeriast nimega armastuse initsiatsioonid: LINK