101. Armastus ja eluplaani järgimine

Kontrollimine ja omand armastus- ja inimsuhetes 3/3
Järg artiklile 99. Armastuse moondumine omandisuhteks

Igaühel meist on oma eluplaan, mis erineb meie vanemate, abikaasa või laste eluplaanist. Meil on täielik õigus häälestuda oma eluplaanile ning seda järgida, sõltumata sellest, mida teised meist tahavad. See ei tähenda, et meil ei ole kohustusi teiste inimeste ees, kuid kui me oleme tähelepanelikud, siis võime märgata, et meie kohusetunnet võidakse kasutada meiega manipuleerimiseks. Meil on vastutus laste ees, sest me oleme nad ilmale toonud. Me vastutame selle eest, et anda neile parim võimalik algus eluks, kuid see ei tähenda, et me peaksime laste tõttu loobuma oma eluplaani järgimisest.

Lapsed, kes meie kaudu sünnivad, on sisemisel tasandil teadlikud meie eluplaanist ning sellega arvestanud. Need lapsed on tulnud omast vabast tahtest, sest oma sisemistel tasanditel nad teadsid, et see on nende jaoks vaimse arengu ja kasvu võimalus. Võib juhtuda, et me teeme midagi, mis on kooskõlas meie eluplaaniga, aga meie lapsed ei ole oma välise meele tasandil sellega nõus. Siis nad protestivad selle vastu, süüdistavad meid ning ütlevad, et me ei ole vastutusvõimelised lapsevanemad. Või teeme me ise midagi, mis on kooskõlas meie eluplaaniga, aga see šokeerib meie vanemaid, nii et nad peavad meid vastutusvõimetuteks lasteks. Või me teeme midagi, mis šokeerib meie abikaasat ja viimane peab meid vastutusvõimetuks partneriks.

Mis on vastutusvõime?

Mida tähendab üldse sõna vastutusvõime? See tähendab vastamise ehk reageerimise võimet. Sellel on Alfa ja Omega aspekt. Alfa aspekt tähendab seda, et me oleme võimelised vastama/reageerima, kui meie MINA OLEN Kohalolek teeb meile kättesaadavaks meie eluplaani uue etapi maatriksi. Kui see etapp nõuab meie elus mingite väliste muudatuste tegemist, siis me suudame sellele vastata. Teiste sõnadega, vastutusvõime on võime vastata ehk reageerida oma eluplaani uuele etapile. Omega aspekt aga tähendab seda, et me anname endast parima, et toime tulla oma igapäevaste kohustustega välise maailma ja teiste inimeste ees. Vastutusvõime Omega aspekt ei tähenda, et jätame eluplaani kõrvale, et oma maiseid kohustusi täita. Vastupidi — Alfa tuleb alati Omega ees ja see ei ole kunagi vastupidi.

Saatana teadvus

Kui Jeesus ütles Peetrile: „Tagane minust, saatan!”, siis ta ei pidanud silmas mitte Peetri isikut, vaid seda teadvusseisundit, mida Peeter sel hetkel esindas. Peeter nõudis, et Vaim (keda Jeesus esindas), peaks alluma maistele reeglitele. Justkui meie siin maa peal teame Vaimust paremini, kuidas Vaimul on kohane tegutseda ja kuidas ei ole. Inimkonna ajaloo jooksul on meil kujunenud tugevad uskumused, et kui me oleme vastutavad oma vanemate, abikaasa või laste eest, siis meie Vaim peab neile kohustustele järele andma ning sellega kohanduma.

Selline orienteerumine maiste kohustuste täitmisele eluplaani kõrvalelükkamise hinnaga ei võimalda meil välja pääseda duaalsuse ja eraldatuse teadvusest. Paljud inimesed, kes on eraldatuse teadvuse kõrgematel tasanditel, kuid siiski veel allpool 48. teadvustasandit, on üle saanud agressiivsusest, kurjusest ja võimuihast. Kuid paljud neist on jäänud kinni teadvusseisundisse, mille puhul vaim peab alluma maistele kohustustele ja see hoiab neid arengus kinni. Nad on üle saanud agressiivsest käitumisest, kurjuse erinevatest avaldumisvormidest, isegi paljudest egoistlikest tendentsidest, kuid nad ei saa oma arengut jätkata, sest nad usuvad ikka veel, et nende Vaim peab kohanema materiaalsete tingimustega.

Vaimse enesemeisterlikkuse tee nurgakiviks on, et me peame lõpetama oma Vaimu surumise materiaalsete tingimuste poolt dikteeritud kasti. Me peame muutuma vastamisvõimeliseks Vaimule!

See ei tähenda, et me peaksime oma maiste kohustuste täitmise kõrvale jätma, et me ühtäkki pakime oma asjad ja lahkume, sõltumata sellest, mis olukorras me parasjagu oleme — ehkki mõnikord võib ka see vajalik olla, nagu seda demonstreerisid Buddha ja Jeesus. Üldiselt ei ole see nii — see on väga individuaalne. Paljude inimeste jaoks on täiesti võimalik olla normaalses perekonnasuhtes ning käia samal ajal vaimsete initsiatsioonide teed. See tähendab, et me seame oma prioriteedid õigesse järjekorda — võime vastata Vaimule on meie esmane ülesanne. Maised kohustused tuleb aga täita vaimsete kohustuste kontekstis, oma eluplaani raames.

Parim viis olla vastutusvõimeline laps, vanem või abikaasa, on jälgida oma eluplaani. Kui vanemad, abikaasa või lapsed seda aktsepteerivad, on meil nendega tunduvalt paremad suhted, kui siis, kui nad seda ei aktsepteeri. Kui nad ei aktsepteeri, siis mis suhe meil üldse saab olla? Sellisel juhul domineerivad meie suhtes võimumängud, kus me allume teiste nõudmistele. Me soostume, et teised meid omavad ja kontrollivad, lükates sellega kõrvale oma eluplaani. Mitte kellelgi ei ole õigust nõuda teiselt isikult eluplaani täitmata jätmist või ignoreerimist.

Järeleandlikust armastusest loobumine

Kuidas vabaneda armastuse energia väärkasutamisest teiste inimeste üle kontrolli ja omandisuhte saavutamise eesmärgil? Üheks võimaluseks on sellisest tegevusest lihtsalt loobumine.

Teiseks armastuse energia väärkasutamise viisiks on uskumus, et me peame alluma teiste inimeste nõudmistele. Paljudel vaimsetel inimestel on suhtumine sellesse küsimusse umbes niisugune: „Ma olen vaimne inimene ja seetõttu peaksin ma olema armastav ja ma peaksin olema teiste vajadusi ja soove arvesse võttev. Kõige olulisem on see, et ma ei teeks midagi, mis annab teistele inimestele võimaluse süüdistada mind mittearmastav olemises.”

Kui me vaatame oma elu ausalt, kõrvalseisja pilguga, siis kui paljud meist on sellisesse mängu kinni jäänud? Kui palju kordi on juhtunud see, et me oleme pidanud oma soovid ja vajadused täielikult kõrvale lükkama, et vältida teiste inimeste süüdistusi selle kohta, justkui poleks me hea inimene, laps, lapsevanem või abikaasa? Meil oleks kasulik lõpuks märgata, et väga paljudel meist on alateadvuses hirm mittearmastav olemise süüdistuse ees.

Kust selline hirm on pärit? See tuleb egolt, kes mängib meiega võimumänge. Meie ego püüab meid omada, et me alluksime sellisele armastava inimese kuvandile, nagu see on praegu maailmas levinud. Ego arvates on kõige hirmsam asi, mis meiega juhtuda võib, see, kui me ei ela vastavalt sellisele kuvandile. Kui me usume seda ego juttu, siis mis see endaga kaasa toob? See toob kaasa püüde vältida sõnu või tegusid, mis avab teistele võimaluse meid süüdistada, et me ei ole armastavad. Me püüame (sageli oma MINA kaotamise hinnaga) mitte sattuda vastuollu oma vanemate, laste, abikaasa või kellegi teisega. Me teeme kõik, et vältida ütlemast või tegemast midagi sellist, mis võimaldab meid süüdistada mittearmastav olemises, sest me ei suuda seda taluda. Kõige selle lõpptulemusena me mitte ei vabane oma egost, vaid hoopis tugevdame seda, uskudes seejuures, et meie sõnad ja teod on tõelise armastuse väljenduseks...

Lahendamata psühholoogia ja süüdistused

Kuidas meil on võimalik sellisest olukorrast välja pääseda? Meil tuleb märgata, et teiste inimeste süüdistused võivad olla või üldse mitte olla meiega seotud. Võib olla nii, et see, milles teised meid süüdistavad, põhineb õigel vaatlusel ja mingil meie lahendamata psühholoogia märkamisel. Kuid võib ka nii olla, et see, milles meid süüdistatakse, ei ole üldse seotud meiega. Süüdistused tulenevad hoopis süüdistaja enda lahendamata psühholoogiast, mida ta siis projekteerib meie peale. Just seda peame mõistma, et saada vabaks nendest võimumängudest, mida paljud inimesed püüavad meiega mängida.

Peame teadma, et siin on tegemist õrna tasakaaluga.  Ei ole korrektne öelda: „Iga kord, kui inimesed meid süüdistavad, siis nad projekteerivad oma lahendamata psühholoogia meie peale ja seega me võime neid  süüdistusi ignoreerida. Minuga on kõik korras!” See on lihtsalt üks reageerimisviisidest, mida ego soovib meile peale suruda, et vältida enesevaatlust. Teine viis, kuidas ego püüab meid lõksu meelitada, on allumine teiste inimeste süüdistustele, sundides meid seeläbi elama oma elu põhiliselt sellega tegeledes, kuidas vältida teiste süüdistusi.

Üheks esmaseks armastuse moondumise viisiks võimumängudes on ähvardav nõue, et me peaksime olema head inimesed. Halvim, mis võib juhtuda ehk suurim patt, mida me teha võime, on see, kui me ütleme või teeme midagi säärast, mis paneb teisi meid süüdistama selles, et me ei ole armastavad. Meil tasuks märgata, et sellisel juhul meie ego TAHAB, et me tunneksime teise inimese süüdistuse puhul, et tal on õigus. See tähendab, et peab olema mingi põhjus, miks teised meid süüdistavad. See tähendab, et mingil moel me ei ole armastavad.

Me võiksime aru saada, et tegemist on hoopis süüdistaja enda vale arusaamisega sellest, missugune peaks olema „armastav inimene”. Meil ei ole mingit kohustust sellisele ettekujutusele vastata ega ka reageerida süüdistustele. Meil ei ole vaja neid ümber lükata. Meil pole vaja teisi inimesi vastu süüdistada, sest seeläbi seome ennast järgmise võimumänguga. Meil ei ole vaja midagi selgitada ega õigustada.

Mida me sellises olukorras teha saame? Tuleb püüda ennast kõrvalt vaadata ning märgata, kas teiste inimeste märkustes on tõe element või seda ei ole.

On täiesti võimalik, et meis endis on lahendamata psühholoogiat ja süüdistused ei olegi täiesti laest võetud. Võib-olla on meie käitumises võimumängude muster ja me püüame ise kontrollida teisi inimesi armastuse kaudu. Kuid me peame olema avatud ka sellele võimalusele, et meid ümbritsevad inimesed mängivad meiega oma mänge — meid süüdistades nad lihtsalt projekteerivad oma lahendamata psühholoogiat meie peale. Me peame avatud olema mõlemale võimalusele ja läbi nägema mõlemad võimumängu variandid — s.t, et me ei kasutaks ise armastust võimumängudes teiste kontrollimiseks ega võimaldaks ka teistel meie suhtes sedasama teha.

Kes on šokeeritud?

Võimalik, et eelöeldu on kedagi šokeerinud. Kuid kes on tegelikult šokeeritud? Kas see on Teadlik Mina või hoopis meie ego?

Teadlik Mina ei seisa kunagi vastu Elu jõele. Ego seisab sellele alati vastu. Ka siis, kui meie Teadlik Mina näeb elu läbi ego filtri, ei seisa ta vastu Elu jõele, vaid ta lihtsalt kogeb elu läbi ego vastuseisu filtri. Kui me õpime neil kahel vahet tegema, siis oleme oma vaimse arengu teel olulise sammu edasi astunud. See võimaldab meil mõista, et suurimaks jõuks materiaalses maailmas on allumine armastuse ja/ehk elu voolule.

Käesolev lugu on osa 30-ne loolisest seeriast nimega armastuse initsiatsioonid: LINK