125. Kuhu on kadunud telepaatiavõime?

Vastus artikli „53. Vaimsed seadused I“ lugeja küsimusele:

„Inimesed on kollektiivse teadvuse languse tulemusena kaotanud pea täielikult võime telepaatiliselt suhelda — miks? Mis eesmärgil?“



Mis on telepaatia?

Telepaatia on mentaalsete kujundite edastamise ja vastuvõtmise viis, mille puhul ei kasutata mitte füüsilisi vahendeid vaid meele jõudu. Laiemas mõttes hõlmab telepaatia ka võimet edastada ja vastu võtta emotsioone ja minatunnet ehk identiteeti. Telepaatia ei toimi verbaalselt vaid kujundite ja tunnete vahendusel, kuid kuna inimesed on harjunud verbaalselt mõtlema, siis võivad paljud meist mõttekujundeid tajuda verbaalsete sõnumitena. Näiteks kui me näema auto pilti, siis meie analüütiline meel toob sellele koheselt vasteks sõna auto, mistõttu me võime „näha” autot verbaalselt.

Telepaatia kui nähtus põhineb kõige olemasoleva ühtsusel, mis tähendab, et kui ühtsuse mingi osa (näiteks inimene) loob mingi mõttekujundi, siis ka muud ühtsuse osad (näiteks teised inimesed) on võimelised seda tajuma, kui nad soovivad ennast selle saatjale või sellele mõttekujundile häälestuda või kui see mõttekujund on loodud eesmärgiga neile edastamiseks.

Telepaatia oma kõige sügavamas tähenduses on informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine läbi ruumi või aja. Kuna informatsiooni edastatakse ka füüsilises reaalsuses, siis võime öelda, et teatud mõttes toimib telepaatia ka füüsilisel tasandil, olgu selleks siis suhtlemine telefoni, televisiooni või interneti vahendusel.

Füüsilise tasandi telepaatia

Telepaatia väljendusvormiks füüsilisel tasandil on sümbolid ehk kõne ja kiri ning sellisel juhul me tajume sõnumikandjat füüsiliste meeltega ega kasuta mõistet telepaatia. Sümbol ei ole mõttekujund vaid selle väljendus füüsilisel tasandil ning just see on paljude inimestevaheliste arusaamatuste põhjuseks. Sümbolitel ei ole kunagi konkreetset tähendust, nad on ainult viitava tähendusega. Sümbolina toimiv sõna „auto” või „maja” tekitab igas inimeses individuaalse mentaalse kujundi.

Emotsioonide tasandi telepaatia

Tase kõrgemal tasandil väljendub telepaatia emotsioonide väljadena, mida tänapäeval osatakse juba mõningal määral mõõta ja registreerida. Kui kaks inimest suhtlevad ning ühte neist valdab tugev emotsioon, siis üldreeglina teine inimene tunneb seda. Me kaldume arvama, et selline tunne või emotsioon levib kuidagi sõnade, näoilme või õhus hõljuvate hormoonidega, mis võivad tõepoolest meie taju mõjutada, kuid põhiosas on tegemist elektromagnetvälja sarnase väljaga, mida üks suhtluse osapool tekitab ja teine suudab selle alateadlikult registreerida sellel meele tasandil, mis vastaval sagedusel vibreerib. Emotsioonide telepaatia on mittefüüsiline, kuid siiski materiaalne nähtus.

Mentaalne ehk mõttekujundite tasandi telepaatia

Emotsionaalsest tasandist on taseme võrra kõrgem mentaalne tasand, mida võime käsitleda teatud energia vibratsioonivahemikuna ja kus toimub mõtlemisprotsess ning mõttekujundite loomine. Üldiselt peetakse telepaatia all silmas just selle tasandi kujundite edastamist. Kui emotsioone on meil kergem kujutada energiaväljana, siis mõttekujundeid oleks meil mugavam vaadata kui informatsioonivälja ja sellega kaasnevaid programme ja algoritme, mis on tegelikult informatsioonivälja osad. Seega, kui üks inimene mõtleb millegi peale või kujutab midagi ette, siis tekitab ta informatsioonivälja, mida teised inimesed on võimelised vastu võtma, kui nad on võimelised oma mentaalkeha häälestama selle mõttekujundi sagedusele.

Identiteedi ehk minatunde tasandi telepaatia

Kõige kõrgem materiaalse suhtlemise vorm toimub identiteeditasandil, kus teatud suhteliselt üldistatud kujul on informatsioon selle kohta, kes me oleme, missugune on meie maailmavaade ja meie suhe Jumalasse. Ka Jumala eitamine on üks viis, kuidas me oma suhet Jumalaga võime defineerida. Ka meie identiteet ja maailmavaade on vaadeldavad informatsiooniväljana, kuid sellisena, mis seab võimalused ja piirid meie mentaalkehas toimuvale. Lihtsustatult võime vaadata oma identiteedikeha kui arvuti operatsioonisüsteemi, mis määrab selle, mida me üldse mõelda või ette kujutada oma mentaalkehas saame. Identiteedikehas asub ka meie mälu. Seega meie minatunne, maailmavaade, suhtumine Jumalasse ning mälu moodustavad teatud energiavälja, mille me võime kas tahtlikult teistele suunata või siis võivad teised inimesed sellele häälestuda. Kui teisel inimesel õnnestub häälestuda meie identiteedikehale, siis toimub telepaatiline suhtlemine identiteedikeha tasandil ning tal tekib ühtäkki mõningane arusaamine meie minatundest, üdisest maailmavaatest ja suhtest Jumalaga. Ka võib sellisel moel häälestuda meie mälule ja sealt „huvitavaid fakte” leida ning kaasvestlejaid hämmastada.

Vaimse tasandi telepaatia

Kui me oleme võimelised häälestuma oma Vaimsele Minale ehk MINA OLEN Kohalolekule, siis on meil põhimõtteliselt võimalik suhelda ka vaimsel tasandil, kuid kuna väga üksikud inimesed on piisavalt heas ühenduses oma vaimse olemusega, siis telepaatiline suhtlemine vaimsel tasandil kahe inimese vahel on siiski harv nähtus. Siiski, kui meil õnnestub häälestuda teise inimese vaimsele aspektile (MINA OLEN Kohalolekule), siis on meil võimalik saada kontakti tema eluplaaniga ja mõista tema maiste õppetundide olemust.

Telepaatia ajalugu

Kui kunagi ammu (väga palju rohkem aega tagasi, kui meie kollektiivne ettekujutus seda võimaldab uskuda) kehastusid planeet Maal esmakordselt eneseteadlikud olendid, siis oli nende olendite (tinglikult inimeste) teadvuse tasand väga palju kõrgem. (Loe ka: 119. 144 teadvuse tasandit). Mida kõrgemal teadvuse tasandil on mingi tsivilisatsioon, seda suuremad on nende vaimsed ja ka telepaatilised võimed. Kuna kõik siis kehastunud eneseteadlikud olendid olid vähemalt mingil intuitiivsel tasandil teadlikud elu ühtsusest ja neil puudus negatiivne energia ehk karma, siis olid nende energiakehad puhtad ning neil oli väga kerge häälestuda teiste olendite emotsionaalsetele, mentaalsetele või identiteedi kujunditele. Kuna selline tervikkujundite kaudu suhtlemine on palju efektiivsem ja terviklikum kui sümbolite või sõnade kaudu suhtlemine, siis puudus vajadus verbaalse suhtlemise järele. Teiste sõnadega, senikaua kuni inimkond ei olnud langenud duaalsusteadvusesse, puudus verbaalne kõne.

Et mõista paremini telepaatilise suhtlemise võimalusi, kujutage ette, et teil on vaja ehitada maja. Praegu me peame oma maja kirjeldama jooniste ja sõnadega, kuid telepaatilise suhtlemise kaudu on seda võimalik teha nii, et kui keegi loob mentaalse kujundi soovitud majast, siis ta võib seda jagada asjatundjaga, näiteks arhitektiga, kes võib selles koheselt teha muudatused, mida siis esimene inimene koheselt tervikpildina tajub. Sellisel moel on maja projekti valmimine kiire ja rõõmus protsess. Kui siis maja projekt on valmis, suunavad asjaosalised antud projektile (mis on nende mentaalkehas maatriksina kujutatud teatud füüsilisse asukohta) oma emotsionaalse energia, mille tulemusena maja manifesteerub täpselt sinna kohta, kuhu on projekteeritud mentaalse mõttekujundi maatriks. Teiste sõnadega, me „ehitame” esmalt mõttelise maja sinna, kuhu me soovime ja kui me oleme tulemusega rahul, siis me täidame selle emotsionaalse energiaga, mis mõningase aja jooksul manifesteerub füüsiliseks majaks.

Kunagi väga ammu, kui selline asi oli tavaline, oli ka Maa füüsiline tihedus teistsugune. Ehkki meie planeet oli tahke, oli aine siis plastilisem ja teda oli palju kergem mõttekujundite abil vormida. Kuna inimkonna kollektiivne teadvus on langenud ja planeet Maa vaid manifesteerib meie kollektiivset teadvust, siis täna on sellisel kujul maja ehitamine küll põhimõtteliselt võimalik, kuid vaimne, mentaalne ja emotsionaalne energia, mis on selleks vajalikud, on palju suuremad. Täna minu teada selliseid inimesi meie planeedil ei ela, kes oleksid meie tänastes tingimustes saavutanud vastava meisterlikkuse. Ajalugu selliseid inimesi siiski tunneb — üheks neist oli näiteks Jeesus. Kuid oluliselt väiksemate vormide ajutine manifesteerimine on saavutatav ka pingsa harjutamise tulemusena, näiteks suudavad paljud inimesed õppida manifesteerima väiksemaid objekte (näiteks lauatennise palle), kuid need manifestatsioonid on ajutised ja haihtuvad suhteliselt kiiresti. Selline egopõhine objektide manifesteerimise õppimine ei too kaasa vaimset arengut, vaid võib sageli seda hoopis oluliselt takistada, sest vaimne areng ei seisne mitte asjade manifesteerimise õppimises vaid minatunde laiendamises, millega siis kaasnevad automaatselt ka muud vaimsed võimed.

Kuidas tekkis verbaalne kõne?

Senikaua, kuni meie planeedil elavate olendite kollektiivne teadvuse tase vastas 48. või kõrgemale teadvuse tasandile, toimis telepaatiline suhtlemine suurepäraselt. Kuid väga palju aega peale esimeste inimeste ilmumist meie planeedile tekkis olukord, kus grupp meie planeedi elanikke otsustas mingil põhjusel eksperimenteerida duaalsus- ehk eraldatusteadvusega enne, kui nad selleks initsiatsiooniks valmis olid. See tõi kaasa inimkonna aeglase ja järk-järgulise langemise eraldatusteadvusse. Inimesed, kes langesid allapoole 48. teadvuse tasandit, ei tajunud enam ennast osana suuremast tervikust, vaid nägid ennast eraldatud olevustena. Eraldatutena Jumalast, loodusest, kogu elust ja teistest inimestest. Nii nagu enamik inimesi vähemal või rohkemal määral ennast täna näevad, sõltumata sellest, mida nad verbaalselt deklareerivad.

Selline eraldatusteadvusesse langemine tõi kaasa blokeeringud nende inimeste energiakehades ning suhetes teistega. Selle tulemusena hakkas inimeste võime telepaatiliselt suhelda järk-järgult vähenema. Eraldatusteadvusesse langemisega kaasnes ka asjaolu, et hakati arvama, et meil on võimalik teistele teha midagi, ilma ise selle tagajärgi kogemata. Seetõttu muutus selliste inimeste käitumine aina agressiivsemaks. See omakorda tõi kaasa kogu planeedi Maa elukeskkonna muutumise. Nimelt meie planeet on kosmiline peegel, mis on kohustatud manifesteerima inimkonna kollektiivse teadvuse sisu. Kui selle sisu on ühtsusteadvus, siis planeet Maa manifesteerib paradiisilaadseid elamistingimusi. Kui aga inimkonna kollektiivne teadvus on agressiivne ja vaenulik, siis manifesteerub see ka looduskatastroofide ja keskkonnaprobleemidena, samuti ilmnevad vaenulikud looma- ja taimeliigid ning hakkavad tekkima õnnetusjuhtumid. Sellises olukorras, kus telepaatilise suhtlemise võimekus oli oluliselt vähenenud, kuid välistest ohtudest tulenev vajadus kiiresti ja efektiivselt suhelda oli oluliselt kasvanud, sai inimkonna ainukeseks edasieksisteerimise võimaluseks verbaalse keele kasutusele võtmine. Kui kiskja ründas, siis ei olnud enam võimalik hakata oma kaaslastele mentaalset kujundit kiskjast saatma. Palju kiirem oli karjuda „LÕVI!” ja kõik mõistsid, milles asi.

Inimeste poolt kasutatavad keeled ei ole algselt ise kujunenud, vaid nad on ülestõusnud meistrite poolt telepaatilisel teel antud inimestele, kes suutsid veel telepaatilisi sõnumeid vastu võtta. Seega verbaalse kõne tekkimises on nii kreatiivne kui ka evolutsiooniline moment. Teatud hetkest alates hakkas keele areng minema juba evolutsioonilise isearengu teed, mida ülestõusnud meistrid aeg-ajalt suunasid.

Miks on maailmas nii palju erinevaid keeli?

Planeedil Maa kehastub väga palju eneseteadlike olendite gruppe, kes on langenud eraldatusteadvusesse ja näevad ennast teistest eraldatuna. Väga paljud neist olenditest võivad olla pärit algselt lausa teistelt planeetidelt või galaktikatelt, kuid osa gruppe on maise päritoluga. Igal sellisel grupil oli oma esmane individuaalne eripära ja maailmataju, mille tulemusena see individuaalsus kajastus ka kasutatava keele iseärasustes. Keelte erinevus hakkas kajastama osaliselt ka eraldatusteadvust — keeled hakkasid inimesi ja inimgruppe teineteisest eraldama. Viide kunagi räägitavale ühele keelele on tegelikult viide telepaatilisele suhtlemisele, sest vaid mõttekujundid on universaalsed. Siin on veidi sarnane olukord hieroglüüfide kasutamisel, kus eri keeli kõnelevad inimesed kasutavad samu hieroglüüfe ja mõistavad neid ühte moodi. Lihtsustatult võime vaadata hieroglüüfi kui mentaalset kujundit, ehkki tegemist on tegelikult sümboliga, mitte mentaalse kujundiga.

Mis on rahvus?

Rahvus sügavamal tasandil on teatud individuaalsete sarnasustega eneseteadlike olendite grupp, kellel on ka ühine kollektiivne roll. Lihtsustatult võime asju vaadata nii, et kui näiteks mingil eluvoolul on kalduvus ise otsuseid mitte teha ning vajadus välise juhtimise ja autoriteedi järele, siis ta võib sündida näiteks vene rahvuse hulka. Kui aga eluvoolul on häälestatus vabadusele ja võime ise otsuseid teha, siis on tunduvalt suurem tõenäosus, et ta sünnib Põhja-Ameerikasse või Lääne- Euroopasse. Eluvoolud, kellel on kalduvus alati kätte maksta, kipuvad sündima Lähis-Idas, eriti Iisraeliga seotud rahvuste hulka. Eelnevad näited ei tähenda seda, et kõik mainitud omadustega eluvoolud kehastuvad alati antud rahvuste või riikide keskkonnas, vaid pigem aitavad need näited lihtsustatud kujul meil mõista rahvuste eripärasid. Inimpsühholoogias on ka palju muid omadusi ja seega on otsuse tegemine, kus keskkonnas mingi eluvool kehastub, tunduvalt komplitseeritum. Vaimsed küpsemad eluvoolud võivad aga näiteks vabatahtlikult valida keerulise kehastumiskeskkonna, et aidata teistel inimestel oma seniseid käitumisviise muuta.

Mis takistab telepaatilist suhtlemist?

Inimesed ei ole täielikult kaotanud telepaatilise suhtlemise võimet, kuid on rida asjaolusid, mis täna seda oluliselt takistavad. Püüan siin loetleda mõned:

  1. Kuna meie käsutuses oleva vaimse energia hulk on väga piiratud (mida madalam on meie teadvuse tasand, seda vähem energiat on meil kasutada), siis on meie poolt välja saadetav teadlik telepaatiline signaal väga nõrk. Lisaks ei suuda me hoida oma meeles püsivalt sama mõttekujundit, mis tähendab, et see on tavaliselt pidevas muutumises. Sellisel juhul on potentsiaalsel vastuvõtjal väga raske sellele signaalile häälestuda.
  2. Meie teadliku mõttekujundi tugevus ja selgus jääb oluliselt alla meie mitteteadlike mõttekujundite selgusele ja tugevusele.
  3. Keskkond, kus emotsionaalne, mentaalne ja minatunde põhine telepaatiline signaal saaks levida, on äärmiselt saastunud. Meie energeetiline keskkond nõretab negatiivsete emotsioonide energiaväljast ning mentaalse ja identiteedi tasandi ebapuhastest info- ja identiteediväljadest. Sageli ületab sellise müra foon meie poolt välja saadetud signaali tugevust. Olukord sarnaneb veidi sellega, kui me püüame kärarikkal rokk-kontserdil või ööklubis teistega suhelda — kes on seda kogenud, teab, et sageli on see peaaegu võimatu.
  4. Tavaliselt on ka telepaatilise signaali vastuvõtja enda energiakehad niivõrd saastunud, et sisemine müra ületab oluliselt telepaatilise signaali tugevuse. Enamik inimestest on häälestunud väga tugevalt kollektiivsetele mõttekujunditele, nii et neil peaaegu puudub võime luua individuaalseid mõttekujundeid, mis erinevad kollektiivsetest. Neil puudub individuaalsus ja psüühiline iseseisvus. Nad on nagu rohukõrred, mida massiteadvuse jõgi edasi kannab ja nad ei ole võimelised vastu seisma massiteadvuses olevatele emotsioonidele, uskumustele või minatunnetele.
  5. Paljud inimesed peavad seda üleloomulikuks võimeks ja arvavad, et telepaatiliselt saavad suhelda vaid väga erilised inimesed. Tegelikult on kõikidel inimestel see võime potentsiaalina olemas.
  6. Eraldatusteadvuses olemine ei eralda meid veel iseenesest kõiksusest, kuid eraldatusteadvuse osaks on mentaalne kujund, mis väidab, et me oleme eraldatud olendid ja just see mentaalne kujund blokeerib tugevalt meie telepaatilisi võimeid. Kui me oleme sellise kujundi omaks võtnud, siis  muutub see meile „seaduseks”.

Mida teha, et kasvatada telepaatilise suhtlemise võimeid?

„Otsige esmalt taevariiki ja siis antakse teile ka kõik muu!” (Mt 6:33). Teiste sõnadega, kui me tõstame oma teadvuse tasandit, siis võime telepaatiliselt suhelda hakkab automaatselt paranema.

Mida me peaksime tegema, et parandada oma telepaatilise suhtlemise võimet?

  1. Taotlema vaimset kaitset ja pidama energeetilist hügieeni.
  2. Puhastama oma emotsionaal-, mentaal- ja identiteedikeha.
  3. Õppima häälestuma vaimsele reaalsusele.
  4. Tegema täna kõrgemaid valikuid kui eile ja homme kõrgemaid kui täna. Just kõrgemate otsuste ja valikute tegemine tõstab meie teadvuse taset.
  5. Kui eelnevates punktides on teatud edu saavutatud, siis tuleb vaid oma intuitsiooni usaldama hakata ning õppida seda eristama ego häälest. Intuitsioon on kui vaikne sosin, ego hääl kõlab kui karje.

Tegelikult inimesed ei ole jäänud telepaatilisest suhtlemisvormist täiesti ilma — enamik meie emotsioonidest, mõtetest, maailmavaatest ja minatundest on pärit meist väljastpoolt. Kahjuks suurema osa sellest moodustab kollektiivse alateadvuse prügi. Nõuab üsna suurt pingutust, et õppida märkama, et meie emotsioonid ja mõtted ei ole meie omad ja me võime ennast nende eest sulgeda. Üheks väga tugevaks kollektiivseks mõttevormiks, mis meid mõjutab, on see, et telepaatiline suhtlemine on ainult väga eriliste inimeste võime. Sellisest mõttekujundist vabanemine võib osutuda suhteliselt suurt pingutust nõudvaks ettevõtmiseks, kuid kui seda teha koos toetavate vaimsete praktikatega, siis ei jää positiivne tulemus tulemata.