126. Roosa ja rubiin — armastuse kaks värvi

Rahu ja teenimine armastus- ja inimsuhetes 1/4

Peaaegu kõik inimesed on sügavalt mõjutatud maisest vaatest armastusele. Inimühiskonnas on väga  palju erinevaid väärastunud armastuse väljendusi. Eriti võib seda märgata nn võimuinimeste mitte rahumeelse või lausa agressiivse käitumise puhul, kes kasutavad ja kuritarvitavad jõudu. Olles kogenud sellist olukorda paljude kehastuste vältel, on mõistetav, et just vaimselt arenenumad inimesed otsivad alternatiive. Sügavamal tasandil on meil kõigil mõistmine, et just armastus on osa lahendusest. See on üks põhjus, miks vaimsetes ringkondades on saanud väga populaarseks filosoofiad, mis ütlevad: „Armastus on võitmatu”, „Armastus on parim tervendaja”, „Kõik, mida me vajame, on armastus” jne.

Väga paljud inimesed on hakanud uskuma neid filosoofiaid, mis hulbivad ringi inimkonna kollektiivses teadvuses ja väidavad, et armastus on jõu vastand, sest armastus on alati hea, kena, roosa ja pehme. Me kaldume arvama, et armastus on rahumeelne selles mõttes, et rahu on passiivne. Kuid rahu kõrgemas tähenduses ei ole passiivne ega leppiv ja seda ei ole ka armastus. Meil ei ole võimalik jõuda rahuni armastuses senikaua, kuni me ei soovi väljendada armastust tema kõigis tahkudes. Armastus võib olla hea ja kena, kui inimesed vajavad seda, et terveneda traumast või haavadest. Sellisel sõjakal ja vägivaldsel planeedil nagu seda on Maa, on suur vajadus n-ö roosa armastuse järele ja „roosa” armastuse väljendamises ei ole midagi viltu.

Kuid on oluline teada, et me ei saa oma armastuse väljendamises leida rahu, kui me ei mõista, et armastuse sügavam olemus on aidata inimestel enamaks saada — laiendada oma minatunnet. Kui me soovime leida rahu teisi teenides, siis peame olema võimelised väljendama ka armastuse intensiivsemaid vorme.

Armastuse erinevad tahud

Kõikidel kõrgematel vaimsetel kvaliteetidel (tahe, tarkus, armastus jne), mida võib nimetada ka kiirteks, on teatud avaldumisvahemik, sarnaselt valguskiirtele. Enamik inimesi arvab, et armastus on ainult „roosa“, kuid armastuse kiire vahemik läheb sealt edasi kuni väga intensiivse laserkiire sarnase rubiinse värvini. Suurem osa inimestest on üles kasvanud olukorras, kus nende vanemad või teised autoriteedid on oma võimu kuritarvitanud, mida enamik inimesi on siis tõlgendanud kui mitte-armastav olemist. Loomulikult võimu kuritarvitamine mistahes moel ei ole kohe kuidagi armastav. Kuid „jõu“ väljendus selleks, et kedagi äratada ning juhtida arenguteele, või selleks, et keegi mõistaks, et tal tuleb lõpetada ennasthävitavad käitumismustrid, ei ole jõu kuritarvitamine. On armastav, kui keegi meid meie lapsepõlves aitab välja ennasthävitavatest mustritest.

Meil tuleb õppida vahet tegema tõelise armastuse väljenduse ja armastuse kuritarvitamise vahel. Seda on võimalik teha, õppides tundma armastuse erinevaid tahke. Kui me näeme armastust ainult roosana, siis me ei saa kunagi teadlikuks armastuse õigest väljendamisest. Sellisel juhul me näeme mistahes otsest jõu väljendamist kui jõu kuritarvitamist, mis tegelikult ei ole õige. Kui me avame ennast rohkem armastuse rubiinpunasele aspektile, siis hakkame märkama, et ilma teatud intensiivsuseta ei ole meil võimalik aidata mõnel inimesel allakäiguspiraalist välja pääseda.

Intensiivse armastuse väljendamine

Mis toimub, kui keegi on allakäiguspiraalis? Meil on sellisel juhul võimalik kasutada vaimseid rituaale ning kutsuda kõrgemat energiat, aeglustades allakäiguspiraali sedavõrd, et teine inimene võib olla võimeline ennast sellest spiraalist vabaks päästma. Kuid on ka teine võimalus. Kui keegi on allakäiguspiraalis, siis on ta selles spiraalis liikumises. Meil on võimalus seda liikumist kiirendada, mis mõnikord võib asjaosalise spiraalist välja paisata.

Mõned lugejatest suudavad kindlasti meenutada oma elust olukorda, kus lapsevanema, abikaasa või õpetaja märkus, mis oli öeldud sedavõrd suure intensiivsusega, et see läbis kõik meie tavapärased kaitsemüürid. See põhjustas nii tugeva šoki, et tekkis avanemine kõrgemale reaalsusele. Vaid see üks märkus oli piisav, et aidata meil välja pääseda ennasthävitavast mustrist ning võtta uus suund. Just see on armastuse väljendus. See võib olla värvitud jõuga, kuid see on kindlasti armastus, mis on vastandunud hirmule.

Jõu kuritarvitamine saab alguse alati hirmust. Õige armastuse kasutamine on aga sellest vibratsioonisagedusest alati kõrgemal. Intensiivne armastus vibreerib alati armastuse sagedusribas ja teda ei tohi segamini ajada kalkusega. See ei ole kalkus vaid kõigutamatus. Meil on hea meeles pidada, et ego püüab alati taandada kõik madalaimale ühisnimetajale ja meid olukorraga lepitada. Mõnikord on meil vaja mingit intensiivset impulssi, et välja pääseda kõigega leppimise spiraalist, mis on omaette teadvuse seisund. Eelnevates lugudes on olnud juttu inimsuhtlemise vabadusest, kuid seda on väga raske saavutada, kui me ei ole läbinud initsiatsiooni, kus me õpime kasutama armastuse rubiinset ehk intensiivset tahku ja mõistnud, et armastus ei ole alati rahulik.

Meil on õigus olla oma partneriga intensiivne. Kui see ei tulene hirmust, vaid tugineb armastusele, siis on see (või vähemalt ideaaljuhul peaks olema) suhtes lubatud. Seda, et üks või mõlemad suhte osapooled suudavad olla vajadusel intensiivsed, tuleks käsitleda kui väärtust. Loomulikult on siinjuures oluline, et me oleksime valmis iseennast vaatlema ja märkama, kui ei ole tegemist armastuspõhise intensiivsuse vaid hirmupõhise jõu kuritarvitamisega. Oma partneri peale vihast või hirmust karjumine ei ole konstruktiivne suhte arendamise viis.

Vaba suhtlemine ei ole jõu kuritarvitamine

Võib osutuda vajalikuks, et mingi ajavahemiku jooksul me väljendame ennast vabalt ja meie partner õpib seda taluma. See võimaldab meil mõlema osapoole jaoks teha nähtavaks meie käitumismustrid ja nende üle vabalt arutelu pidada. Kuid siin ei ole jutt paljudes paarisuhetes levinud ebatervest suhtlemismustrist, mille puhul üks partner ärritub ja hakkab karjuma ning teine jääb vait ning tõmbub oma kesta.

Kui meil on õnnestunud seada sisse suhtlemise vabadus, siis me võime lubada ühel partneritest väljendada mistahes emotsioone, mis tal alateadvuses on. Sellise protsessi eesmärk on teha need emotsioonid nähtavaks ja läbi selle alustada nende transformeerimist, ühtlasi avastada nende emotsioonide taga olevad mõttemustrid ja illusioonid. Vaba suhtlemise mõte ei ole see, et me jätkame lõpmatuseni oma hirmupõhiste emotsioonide väljendamist, ilma nende kallal tööd tegemata.

Kui me näeme armastust pehme, roosa ja passiivsena, siis väide, et „armastus on kõik, mida vajame” ei ole õige. Kuid kui me valdame kõiki armastuse tahkusid, siis me võime tõepoolest öelda, et armastus on kõik, mida me vajame, sest sellisel juhul hõlmab armastus kõike seitset omadust nende kõikides aspektides. Maises elus enesemeisterlikkuse saavutamiseks on meil vaja saada seitsme inimliku või pigem jumaliku omaduse meistriks, milleks on:

  1. Tahe/jõud
  2. Tarkus
  3. Armastus
  4. Puhtus
  5. Tõde
  6. Rahu
  7. Vabadus

Nende seitsme omaduse meisterlikkus toob kaasa ka valgustumise ehk ülestõusmise.

Vaata, kuidas Martin Luther King väljendab armastuse intensiivset tahku:

Käesolev lugu on osa 30-ne loolisest seeriast nimega armastuse initsiatsioonid: LINK