128. Rahu aitab taluda süüdistusi

Rahu ja teenimine armastus- ja inimsuhetes 3/4
Järg artiklile 127. Aktiivne rahu aitab teenida

Tõeliseks rahu testiks või initsiatsiooniks on õppida jääma langenud teadvuse poolt esitatud süüdistustest mittemõjutatuks. Kuidas on meil inimühiskonnas võimalik säilitada rahu, kui madalal teadvuse tasandil olevad inimesed võivad meid milleski süüdistada ja me kaotame seejärel koheselt oma rahu? Üheks väga oluliseks initsiatsiooniks, mille ees me sellisel juhul seisame, on oskus hakkama saada olukorraga, kus meid süüdistatakse selles, et me ei ole armastavad, sest me söandasime ennast vabamalt väljendada.

Paljud heade kavatsustega inimesed on ühel või teisel moel astunud ühiskonna teenistusse. Nad on võtnud mingi muudatuse või uue idee suhtes selge seisukoha. Seejärel on nad põrkunud kokku vältimatu opositsiooniga nende poolt, kes on kinni jäänud madalamasse teadvuse seisundisse. Ei ole olemas sellist inimtegevuse valdkonda, kus oleks võimalik välja tulla positiivsete muudatuste või uute ideedega ilma tugevalt vastandumata inimestega, kes tõrjuvad igat positiivset muudatust.

Väga paljud inimesed on sellist vastuseisu kohanud, millele nad siis kaitsepositsioonilt lähtuvalt on reageerinud või on muutunud veelgi intensiivsemaks, võimalik, et mingil moel lausa oma jõudu kuritarvitanud. Niipea, kui nad on seda teinud, on langenud olevused neid süüdistanud, et nad ei ole rahumeelsed, armastavad, kenad, tõelised ühiskonnateenrid või mis iganes muud, millega sellised inimesed suudavad välja tulla. Nimekiri võimalikest süüdistustest täidaks mitu raamatut ja neid ei ole siin mõtet rohkem loetleda. Väga paljud heade kavatsustega inimesed, kellel on eluplaanis potentsiaal aidata ühiskonnas mingit muudatust läbi viia, on šokeeritult tagasi tõmbunud, loobunud oma plaanide teostamisest ning ühiskonna teenistusest tagasi astunud.

Me näeme seda  juhtumas pidevalt. Head inimesed ei suuda püsida ebaterves süüdistavas keskkonnas, mis on omane nii paljudele inimtegevuse valdkondadele. Mis te arvate, miks poliitikud on sellised nagu nad on? See on sellepärast, et ühiskonnas on ebaloomulik valik, mis filtreerib välja kõik head ja armastavad inimesed ja ka need, kes suudavad olla armastavad intensiivsel moel. On palju riike, kus praktiliselt mitte ükski positiivne inimene ei suuda püsida poliitikuna. Järele jäävad ainult need, kes on kinni jäänud langenud teadvusesse ja kelle peamiseks motiiviks on võim. Erandiks on just väiksemad riigid (s.h ka Eesti), kus poliitika tippu jõuavad muuhulgas ka oluliselt tervema psüühikaga inimesed, kes ei ole orienteeritud võimule.

Mis on võti sellise reaktsiooni vältimiseks? Selleks on häälestumine armastuse olemusele, milleks on tung aidata inimestel ennast ületada ja enamaks saada. Seda tungi tasakaalustab austus vaba tahte vastu.  Olles hõivatud ühiskonna teenimisega ja omades piisavalt selget visiooni, kuidas asju parandada ja muudatusi ühiskonnas ellu viia, ärritab meid sageli kohtumine inimestega, kes ei näe asju nii nagu meie näeme. Siis reageerime kaitsepositsioonilt. Ühel hetkel saab meil teiste vastuseisust ja süüdistustest villand ning me ütleme: „...sellisel juhul jätan ma teid omapead ja te võite teha, mida iganes tahate.”

Kuid just seda langenud olevused soovivadki saavutada. Nad on seda varemgi teinud ja teavad täpselt, millisele „nupule“ vajutada, et inimesi sellise reaktsioonini viia. Et sama mustrit vältida, tuleks meil teadvustada, et armastuse eesmärgiks ei ole millegi konkreetse asja korda saatmine. Armastuse eesmärgiks on anda inimestele vaid võimalus valida kas eneseületamine või sellest loobumine. Kui keegi meist teenib ühiskonda ja esitleb mingit uut ideed või muudatust, siis sellega ta annab teistele asjaga seotud inimestele võimaluse valida kõrgema või madalama valiku vahel.

Tavamõtlemise tasandil võime arvata, et kui inimesed ei tee kõrgemat valikut, siis me oleme läbi kukkunud ja ei ole olnud oma teenistuses edukad. Kuid seda olukorda võib vaadata ka teisiti - me oleme pakkunud inimestele valikuvõimaluse, mida neil enne ei olnud. Me oleme sundinud teisi tegema valikut, mis on meie täielik õigus vaba tahte piirides, sest me oleme füüsilises kehastuses. Ja see, kas teised inimesed valivad tee üles või alla, ei muuda meie teenistuse olemust - me oleme teinud seda, mis meie võimuses. Küll ei ole meil õigust sundida teisi jõuga kõrgemaid valikuid tegema, sest ka kõik kõrgemad valikud peavad olema vabatahtlikud.

Loomulikult vastab tõele, et kui teised teevad madalama valiku, siis välised tingimused, mille nimel me tööd tegime, ei realiseeru. Kuid meie töö ei ole siiski tulemuseta, sest need, kes valivad madalama tee, astuvad sammukese lähemale sellele, et neil ei ole enam võimalik siin planeedil kehastuda. Pikas perspektiivis annab meie pingutus mõlemal juhul positiivse tulemuse. Me oleme sooritanud väärtusliku teenistuse ja meil on põhjust rahuloluks, sest pakkusime inimestele valikuvõimaluse ja jätsime nende otsustada, mida nad sellega peale hakkavad. Ainult sellisel moel on meil võimalik vältida oma teenimise sidumist mingite kindlate tulemustega.

Meenutame, mida sai öeldud tõe kohta armastussuhetes: me ei peaks sundima oma partnerit nägema asju nii nagu meie neid näeme, vaid võimaldama tal näha asju omal moel. Sama põhimõte kehtib ka ühiskonna teenimise puhul. Ühiskonna teenimise käigus kohtume ka inimestega, kes on langenud teadvuses või lihtsalt madalamal teadvuse tasandil, kus nad ei ole veel võimelised kõrgemat visiooni mõistma. Neil on täielik õigus olla sellel teadvuse tasandil, kus nad parasjagu on, nii nagu meil on õigus olla sellel teadvuse tasandil, kus meie parasjagu oleme. Meil on õigus oma visiooni väljendada, teistel inimestele on aga õigus meie väljendusele vastata, lähtudes oma teadvuse seisundist.

Loomulikult on teistel inimestel õigus kasutada meie kõrgemat visiooni selleks, et tõsta oma teadvuse taset, kui nad aga ei soovi seda teha, siis on neil ka selleks täielik õigus. Selle õiguse garanteerib meile kõigile Vaba Tahte seadus. Meil ei ole õigust negatiivselt reageerida, kui teised inimesed kasutavad oma vaba tahet. Me peaksime - õieti on see lausa meie kohus - tõstma ennast teadvuse seisundisse, mille puhul me ei nõua, et teised inimesed teeksid mingeid kindlaid valikuid. Me rahuldume täielikult sellega, kui oleme pakkunud valikuvõimaluse.

Just selline on kõrgeim teenimine - mitte mingi kindla füüsilise tulemuse saavutamine, vaid hoopis inimestele võimaluse andmine valida midagi, mis on kõrgem kui nende praegune teadvuse tasand. Just selline on ka kõikide vaimsete õpetajate peamine ülesanne.

Kui me arvame, et meie vaimsed õpetajad - ülestõusnud meistrid - istuvad kuskil keerukate ja detailsete plaanidega, kuidas siin Maa peal iga väikest detaili muuta, siis ei ole me asja olemust mõistnud. Loomulikult on vaimsetel õpetajatel plaan kuldajastu manifesteerimiseks, kuid see ei ole välja töötatud iga väiksemagi detailini. Kuldajastu ei ole midagi, mida saab inimkonnale peale suruda. See saab olla vaid meie kollektiivne valik.

Ülestõusnud meistritel, eriti Veevalaja ajastu hierarhil - Saint Germain’il - on plaan selle kohta, kuidas esitada inimestele kõrgemaid ideid, mis annaksid meile võimaluse valikuks. Kuid nad ei nõua mingeid kindlaid tulemusi teatud kuupäevadel, sest nad teavad, et kui kuldajastu ei manifesteeru täna, siis võib see juhtuda homme või sajandi pärast.

Käesolev lugu on osa 30-ne loolisest seeriast nimega armastuse initsiatsioonid: LINK