129. Tee rahu juurde käib läbi kannatlikkuse

Rahu ja teenimine armastus- ja inimsuhetes 4/4
Järg artiklile 128. Rahu aitab taluda süüdistusi

Tasakaal tegutsemise ja kannatlikkuse vahel

Vahel võib olla nii, et me peame oma elus tegema mingid muudatused mingil kindlal ajal. Mõnikord võib olla lausa kiire ja on vaja teha oluline pingutus, et tõsta oma teadvuse tasandit väga lühikese aja jooksul, sest meie eluplaanis on teatud osa, mille täitmiseks me peame mingil ajal valmis olema. Mõned inimesed peavad võib-olla olema väga intensiivsed, et jõuda ülestõusmise ehk valgustumise lävepakule selle elu jooksul. Kuid olenemata eelöeldust, ei tohiks me langeda eepilisse meeleseisundisse, mille kohaselt mingid välised sündmused peavad kindlasti juhtuma mingil kindlal ajal. Selline ellusuhtumine võtaks meilt kindlasti ära viimasegi meelerahu. See viiks meid armastuse- põhiselt teenimiselt hirmupõhisele teenimisele, mille tulemusena meie frustratsioon hakkab kasvama, kulmineerudes läbipõlemisega ja suutmatusega seda olukorda rohkem taluda.

Sageli on takerdutud eelkirjeldatud mustritesse. Kui palju on juhtunud seda, et inimene, kelle eluplaani osaks oli tuua mingisse eluvaldkonda teatud muudatus, jäi ette langenud teadvuse rünnakutele, reageeris ja tõmbus tagasi. Ta loobus selles osas oma eluplaani täitmisest. Kui see inimene oleks näinud aga pikemat perspektiivi ja olnud rohkem kannatlik, siis oleks ta pikema aja jooksul saavutanud märkimisväärseid tulemusi. Võib-olla poleks ta saavutanud täpselt niisuguseid tulemusi, mida ta tagasitõmbumise hetkel oli ette kujutanud, kuid mingeid olulisi tulemusi oleks ta saavutanud kindlasti.

Vabanemine „Kas nüüd või mitte iialgi!” teadvusest

Maailma areng ei toimu suurte hüpetega. See toimub väikeste sammude kaupa. Igaüks meist on siin selleks, et anda oma osa nende sammude astumiseks. Vahel harva tuleb mõni inimene välja ka selliste ideedega, millel on oluliselt suurem mõju, kuid enamik meist on siin selleks, et aidata maailmal astuda edasi väikeste sammude kaupa. See tähendab, et me vajame kannatlikkust ja rahulikkust. Meil tuleb vältida ärritunud meeleseisundisse langemist, kui me hakkame arvama nii: „See asi peab juhtuma just nüüd. Kas nüüd või mitte kunagi!”

Need on meie ego, langenud olendid ja välised (kollektiivse teadvuse) vaimud, kes soovivad, et me selliselt tunneks. Kindlasti on mõned lugejatest külastanud kasutatud autode müügisalongi ja sattunud kogemustega müügimehe küüsi, kes on püüdnud kasutatud autot maha müüa. Nad on õppinud looma tunnet, nagu oleks ostuga kiire - kui te kohe lepingut ei sõlmi, jääte suurepärasest tehingust ilma!

Idas on ütlus: „Teised võivad tulla ja teised võivad minna, aga mina olen alati minemises”. Elu jõgi on pidevas minemises ehk voolus. Olukorrad võivad tulla, olukorrad võivad minna, aga Elu jõgi jätkab voolamist. Alati tuleb uus võimalus. Loomulikult on olukordi, mille puhul võimalusest loobumisel võivad olla olulised tagajärjed, kuid see ei tähenda, et me oleme kaotanud õppimisvõimaluse ja just õppimisvõimalus on see, mis on kõige tähtsam.

Kuidas oleme eelnevates lugudes Saatanat defineerinud? Saatan on vaim (teadvusseisund), mis allutab ennast olemasolevatele materiaalsetele tingimustele. (Loe ka: 44. „Gautama Buddha uusaaastakõne“ ja 101. „Armastus ja eluplaani järgimine“).

Kuidas vabaneda olemasolevatest tingimustest? Kindlasti mitte sel teel, et viime ennast meeleseisundisse, mille puhul me oleme nendest tingimustest sedavõrd mõjutatud, et arvame, nagu tuleks neid tingimusi kohe muuta. Ja muidugi tuleks neid tingimusi muuta just sellisel ainsal viisil, mida meie sellel hetkel oleme võimelised nägema. See tähendab, et teised inimesed peavad tegema nii nagu meie soovime. Kui nad ei tee seda vabatahtlikult, siis tuleb neid selleks sundida.

Just nii saavad alguse sõjad ja konfliktid. Just nii katkeb suhtlemine erinevate osapoolte vahel.

Meil kõigil on praegu mingi nägemus ehk visioon elust. See ei ole kõrgeim võimalik visioon. Me oleme kogu elu kasvamises ja arengus ning seetõttu ei hakka meil kunagi sellist visiooni olema. On võimalik, et meil on käesoleval hetkel õige arusaam sellest, mida tuleks muuta, kuid samas meie visioon selle kohta, kuidas seda teha tuleks, ei ole just kõige kõrgem. Kui me siis esitleme olukorda teistele, selliselt nagu meie seda näeme, ja nemad ei tule sellega kaasa, siis pole vaja ärrituda. Meil tuleb keskenduda iseendale - minna sissepoole. Vaadata oma reaktsioone. Tuleb vältida negatiivseid mustreid ning paluda juhendamist, kuidas meil oleks võimalik näha olukorda kõrgemast perspektiivist. Seejärel me lihtsalt ootame järgmist võimalust, kus me ehk suudame esitleda midagi kõrgemast ja küpsemast vaatenurgast lähtuvalt.

Samal ajal oleme me teadlikud sellest, et meie planeet liigub arenguspiraali mööda edasi - ülespoole. Mõne aja pärast võivad inimesed, kes täna on uuendustele vastu, olla valmis nendega kaasa tulema. Kui tekib uus võimalus, siis võivad nad olla rohkem avatud. Kindlasti on ka tähed joondunud erineval moel ning seal võib olla avanemine, mis eelnevalt puudus. Kui keegi meist on varem läinud kaasa jõu- või hirmupõhise reaktsiooniga, siis võib ta olla uue võimaluse ilmnemise ajaks juba jõudnud sellest valdkonnast lahkuda. Või siis oleme loonud endale sellise vastuseisu teiste inimeste poolt, et nad on ennast tänaseks meie ees täielikult sulgenud ja ka teine võimalus möödub kasutult.

Konflikt on „Nüüd või mitte kunagi!”. Rahu on „alati”

Konflikt saab alguse tavaliselt „Nüüd või miite kunagi!” tundest. Kuidas meil on võimalik olla rahu saadikud, kui me oleme sellises meeleseisundis? Konflikt on „Nüüd või mitte kunagi!”. Rahu on „alati”. Võimalused tulevad ja lähevad, kuid isegi kui me kaotame võimaluse, ei ole me seda kaotanud igaveseks. Elu rattad pöörlevad edasi ja uus võimalus esitleb ennast peagi. Just nii saame me õppida teenima rahus.

Armastus tahab alati enamaks saada ja ennast ületada, aga see ei ole võimalik, kui me arvame, et mingi ülim tulemus peab manifesteeruma. Sellisel juhul me vaid sulgeme oma armastuse voolu. Kui me suudame jääda väljapoole mentaliteedist: „Nüüd või mitte iialgi!”, „Kõik või mitte midagi!” või „Minu moodi või üldse mitte!”, siis saame olla armastuse voolus. Me lihtsalt ootame järgnevat võimalust.

Kui me siiski väga pika aja jooksul uut võimalust ei saa, sellepärast, et teised inimesed on sellele vastu, siis tuleks teha nii nagu eespool kirjeldatud. Tuleb keskenduda oma reaktsioonile ja sellisel juhul on võimalik, et jõuame arusaamiseni, et antud juhul ei ole tegemist vajadusega sellelt elualalt kõrvale tõmbuda või põgeneda, vaid tegemist on hoopis loomuliku voolamisega järgmisele teenimise tasemele, mis iganes selleks siis ka on. Võib olla, et meil ei ole selle kohta parasjagu visiooni, kuid meil ei saa kindlasti olema visiooni senikaua, kuni me oleme kõik-või-mitte-midagi meeleseisundis.

Kuidas saavad kaks partnerit teineteist teenida, kui neil mõlemal on visioon selle kohta, kuidas teine inimene peaks muutuma ja missugune suhe peaks olema ning nad mõlemad on kõik-või-mitte-midagi, nüüd-või-mitte-iialgi mentaliteediga? Teise inimese teenimine ei seisne mingi kindla välise tulemuse saavutamises, vaid hoopis selles, et me anname talle võimaluse kasvada. Meil tuleb olla kannatlik nii iseenda kui ka oma partneriga.

Paljud inimesed lähevad kas pööraseks või väsivad konfliktist sedavõrd, et nad ütlevad: „Ma vajan kohe rahu!” Kuid tee rahu juurde on läbi kannatlikkuse. Mitte keegi ei ole mitte kunagi jõudnud rahuni ilma kannatlikkuse õppetükki läbimata, mis mõnikord nõuab kauakestvaid kannatusi. Kannatuste kestvus sõltub sellest, kui kaua aega me vajame, et vabaneda kiindumustest väliste tulemuste vastu. Senikaua, kuni me sõltume välistest tulemustest, ei ole meil võimalik leida rahu. See on alati nii olnud.

Me võime tekitada välise tulemuse, kuid seda ei ole võimalik saavutada, olles tulemusse kiindunud. Sest me ise ei ole need tegijad. Elu jõgi on see, kes teeb. Meie vaid pakume ennast karikaks - avatud ukseks, mille kaudu armastus saab voolata, ja siis me lihtsalt laseme armastusel teha oma tööd. Sellisel juhul me oleme rahus, sõltumata sellest, missugune on füüsiline tulemus. Me oleme rahus ja laseme armastusel voolata, luues sellega teistele inimestele võimaluse valida kõrgem tee, armastuse tee, rahu tee.

Käesolev lugu on osa 30-ne loolisest seeriast nimega armastuse initsiatsioonid: LINK