150. Mida teha kui astraalolendid lapsi ründavad?

Vastus lugeja kirjale:

Küsin sinu arvamust. Mul on kummaline olukord oma vanima 5-aastase lapsega. Tal on praeguseks 4 korda öösel olnud u 12 ajal hirmuhoog: vehib kätega ja on hüsteerias, näitab kuhugi poole. Mingil määral ta kõnele reageerib, aga hommikul ei mäleta sellest midagi. Mul on endal ka siis veidi hirmus, aga olen keskendunud armastusele ja saatnud samuti pimeduse jõule armastust, juhul kui mõni astraalolend sellega seotud peaks olema.

Mõnel teisel ööl on ta jällegi u kella 6 ajal oksendanud, tegelikult ei ole tal mingit viirust ega kõhuhäda. Esimene selline hoog oli kevadel, ülejäänud on olnud väikeste vahedega juulikuus. Kui tegin innerguidance invokatsiooni selle teemaga seoses, siis samal õhtul laps rääkis, et enne magama jäämist, kui silmad kinni paneb, näeb ta pahasid draakoneid. Ta kindlalt väitis, et see ei ole unenägu, vaid ta on siis üleval veel. Vahel näeb ta neid päeval ka, aga enamasti ikkagi õhtul voodis. Minu pärimise peale nende välimuse kohta, vastas ta, et nad on kahel jalal, pruunikas-rohelised ja inimestest veidi pikemad. Nad ei räägi temaga, aga ta teab, et nad on kurjad.

Mu esimene laps on juba beebieast alates langenud emotsionaalselt äärmustesse. Tavaliselt on ta enamasti sõbralik ja abivalmis, aga vahel võib viha muutuda raevuks. Ma teen vahet, kui laps lihtsalt jonnib või tal tekib pime viha, kus ta on enda üle kontrolli kaotanud. Mu teised lapsed ka muidugi lähevad närvi vahel, aga nad teevad seda kuidagi teistmoodi, ilma äärmusesse kaldumata. Mingi periood hakkas ta vihasena laamendama. Eraldi tuppa rahunema viies läks olukord veel hullemaks, sest tal oli hirm üksi olla. Viimasel ajal on tal vihastamise ajal tekkinud löömistung. Ma ei ole temaga kurjalt pahandanud, aga olen teda kinni hoidnud, mis jällegi on olukorra veel keerulisemaks teinud. Rahulikus olekus oleme rääkinud ja ta ütleb, et ei suuda seda viha maha suruda ja mitte lüüa, kuigi teab, et löömine ei ole õige. Kinni hoidmist ta aga kardab ja lubasin, et ka mina ei tee seda enam.

Olen kokku pannud, et öisele õudusloole on eelnenud päeval raevuhoog.

Kui teen igapäevast peaingel Miikaeli dikriid, siis palun kaitset ka kõigile pereliikmetele. Nüüd olen mõnel õhtul vanimale lapsele ka eraldi lugenud kaitset ja siis on ööd rahulikud, aga alati pole mul aega olnud.

Mõeldes selle teema üle, hakkasin ka oma olukorda süvenema. Kas võib oletada, et ka mina olen astraalolendite suurendatud rünnaku all? Vaimset kaitset alustasin 9 korrast, millest liikusin 24 korrale ja siis 36 korrale koos salvestusega. Viimast tegin iga päev üle kuu aja. Koos teadvustaseme tõusuga läks mu enesetunne ka paremaks, kerge ja rõõmus oli olla, pea ei olnud raske. Juuni lõpu poole arvasin, et võin vähem aega kaitsele kulutada ja teha rohkem teisi dikriisid ja invokatsioone. Lugesin vaid 9 korda ilma helisalvestuseta. Pimedusejõud saavad ju mind mõjutada vaid minu teadvuse kaudu: teadvustaseme tõstmine on ka kaitse. Mu sisemaailm ongi nüüd üldjoontes rahulikum ja rõõmsam, ma andestan endale kergemini oma vead, ei sunni end eriti tagant nii maistes tegevustes ega ka vaimses arengus, aga raskus peas hakkas tagasi tulema, vahel tekkis ka rõhutud ja närvilist olemist, kuigi välised olukorrad ei muutunud kuidagi raskemaks. Kaks korda, kui olen kaitse üldse jätnud lugemata, siis järgneval päeval on mind tabanud tugev peavalu. Ehk oli minu puhul veel vara jätta kaitse lugemist vähemaks? Arvasin, et kõige olulisem on südamest tulev soov ja peaingel Miikaeliga ühtsuse tundmine, seega ei olegi nii oluline, kuidas või kui palju ma dikriin, aga nüüd võin isegi tõdeda ehk mulle oli ka tehniline osa toeks. Minus on veel liiga palju ebapuhtaid tundeid, mõtteid ja uskumusi, mida ma ei suuda korraga lahti lasta ja mind on võimalik rünnata. Nagu sa kunagi mainisid, et pimeduse jõud teevad isegi heateo, näidates mulle, millest on mul võimalik veel lahti lasta, kuid liiga palju peavalu ja rõhutud olemist raskendab ka edasi liikumist. Või on eneseteadlikel astraalolenditel siiski vähe mõju, rohkem tõmbavad mind vanasse mustrisse ikka mu enda loodud ellujäämistungiga ego programmid ja massiteadvus?

Kuna 3 öist hirmuhoogu leidsid aset juulikuus, võin järeldada, et mu enda ja pereliikmete kaitse oli sel ajal vähenenud.

Kas ma lapse jaoks saaks veel midagi teha lisaks peaingel Miikaeli kaitse lugemisele?

Karen

Vastus

Ma arvan, et laste (ja samuti ka täiskasvanute) agressiivse ja tasakaalutu käitumise taga on peaaegu alati erinevad kurjad vaimud, eriti aga need, kes on pärit astraalsfäärist. Siiski, need kurjad vaimud saavad meid ja meie lapsi mõjutada ainult sedavõrd, kuivõrd meie neile selleks võimaluse anname. Kui meie energiakeha ei ole terve ja/või seal on juba ebapuhtused, siis astraalolendid ja teised kurjad vaimud pääsevad meid mõjutama, võimendades neid nähtusi ning projitseerides meie meelde erinevaid negatiivseid mõtteid ja emotsioone. Seetõttu võime tõesti öelda, et kurjad vaimud toovad nähtavale selle osa meie psühholoogiast, mis muidu sageli varjatuks jääks.

See aga ei tähenda, et me peaksime seda tolereerima. Kui me soovime olla vaimses arengus, siis on väga oluline kaitsta ennast kurjade vaimude mõju eest ja puhastada oma energiakeha seal juba olevatest ebapuhtustest.

Ainuke viis, kuidas olla täiesti vaba negatiivsete energiate mõju alt, oleks see, kui meie endi energiakeha oleks täiesti terve ja puhas ehk ilma karmata. Paraku minu andmetel ei ole meie planeedil kehastumine sellise energiakehaga võimalik, seega praktiliselt kõik inimesed omavad vähemalt mingil määral puudulikku energiakeha ning on vähem või rohkem mõjutatavad astraalolendite ja teiste kurjade vaimude poolt. Seega parim viis selleks, et vähendada negatiivsete energiate mõju meile, on vaimse kaitse kutsumine ning energeetilise hügieeni järgimine.

Kõik inimesed on vähem või rohkem astraalolendite ja kurjade vaimude pidevate projektsioonide objektiks, kuid eriti agressiivselt rünnatakse inimesi, kes on leidnud või valmis leidma sisemist vaimset teed ja manifesteerima selles elus Kristus-teadvust. Astraalolendite ja kurjade vaimude suurim õudusunenägu on see, kui keegi inimestest saavutab mingigi Kristus-teadvuse taseme. Sellisel juhul muutub see inimene avatud ukseks vaimsele valgusele, mis n-ö põletab ära madalamad energiavormid. Just sellel põhjusel on astraalolenditele sõna otseses mõttes elu ja surma küsimus see, et takistada neil inimestel oma teadvusseisundi tõstmist kas või osalise Kristus-teadvuse tasandile.

Seetõttu peaksid vaimsed inimesed olema „relvastatud” teadmisega, et mida rohkem nad vaimse arengu suunas liiguvad, seda suuremat negatiivset energiat nende suunas projekteeritakse. Tuleb olla teadlik, et erinevad negatiivsed entiteedid ei piirdu ainult vaimsete inimeste endi ründamisega vaid nad püüavad tekitada segadust ja probleeme ka nende ümbruses, püüdes mõjutada lähedasi, kaasa arvatud lapsi. Just see on minu arvates põhjuseks, miks paljude  energeetiliselt suhteliselt puhaste vanemate lapsed käituvad vahel nagu oleks tegemist kahestunud isiksusega või isiksuse ülevõtmisega.

Olen oma kaheaastase lapse juures korduvalt näinud olukordi, kus lapse käitumine on järsku täiesti muutunud. Ta on kas hakanud paaniliselt kartma midagi nähtamatut või on tal tekkinud lõhestunud isiksuse sündroom, mille puhul laps näiteks soovib voodist välja tulla, aga kui ma hakkan teda välja tõstma, siis ta karjub, et ta ei taha voodist välja. Pannes ta voodisse tagasi, soovib ta jälle voodist välja jne. Selline käitumismuster võis vahel kesta enam kui tunni ja oli selgelt näha, et ka laps ise kannatas selle all. Ainuke seletus olukorrale, mis mulle tundus loogiline, oli see, et lapse energiakehasse oli sisenenud võõras identiteet, kes osaliselt võttis lapse käitumise enda kontrolli alla. Väike laps ei saa sellisest olukorrast üldse aru ning on siis suures hädas. Sellisel juhul saaksid last aidata vanemad, kutsudes lapsele vaimset kaitset. Kõik korrad, kui abikaasaga sellistes olukordades lapsele kaitset kutsusime, oli tulemus praktiliselt koheselt tunda. Mõnikord piisas vaid ütlusest, et nüüd me kutsume appi peaingel Miikaeli ja lapse hüsteeriline kisa muutus naeruks vaid loetud sekunditega.

Lapsevanemad, kes märkavad oma muidu heade ja tasakaalukate laste juures sarnaseid käitumisjooni võiksid vähemalt katsetada peaingel Miikaeli kutsumist. Kuna lastel ei ole veel piisavalt tugevalt väljakujunenud isiksus ja maailmavaade, mis kaitseks neid liigkerge välise mõjutamise eest, siis vajaksid tänases energeetilises olukorras kõik lapsed vaimse kaitse kutsumist spetsiaalselt nende jaoks. Mõistan, et ka käesoleva loo lugejate hulgas on vähe neid, kes seda väidet tõsiselt võtavad, kuid sellest hoolimata ei väsi ma seda kordamast – igapäevane, vähemalt 15 minutit peaingel Miikaeli kaitse kutsumist tasub ennast aja jooksul kuhjaga ära.

Paljude täiskasvanud inimeste maailmavaade ja moraalisüsteem on piisavalt tugev, et nad suudavad vastu seista vähemalt räigematele mustade jõudude projektsioonidele. Laste puhul on aga olukord teine, kuna neil pole veel välja kujunenud selget minatunnet ja maailmavaadet, siis nad ei suuda eristada oma mõtteid ja emotsioone võõrastest, neile väljast projekteeritud mõtetest ja emotsioonidest. Just see võimaldab mustadel jõududel lastega manipuleerida ja panna neid näiteks vastu nende endi tahtmist agressiivselt käituma või „tekitada” alamisiksus, mis soovib risti vastupidist sellele, mida laps ise tahab. Mustade jõudude eesmärgiks on panna inimesed omavahel agressiivselt käituma ja sageli see neil ka õnnestub, sest enamik meist ei saa aru, et oma lahendamata psühholoogia kaudu oleme me sageli kergesti manipuleeritavad.

Niisiis, kui lapse käitumises esineb seda laadi häireid, siis tuleks võimaluse korral koheselt peaingel Miikaeli kaitset kutsuda, hoides last endale suhteliselt lähedal (mõne meetri raadiuses). Kui minu laps sattus energeetilise rünnaku alla, siis me tõstsime tema voodi oma magamistuppa ning peale tema voodisse panekut kutsusime peaingel Miikaeli kaitset 9 või 24 korda. See aitas alati. Kui tajusime rünnaku lõppemist, siis tõstsime lapse voodi lapse tuppa tagasi. Tavaliselt magas laps meiega koos 1–3 ööd.

Suurem osa vägivallategudest on tehtud välise mõjutamise tulemusena. Kui inimesed ei oleks astraalolendite ja muude negatiivsete entiteetide poolt manipuleeritavad, siis maailmas peaaegu ei oleks tapmisi ja piinamisi rääkimata sõdadest. Hitler, Stalin, ISISe võitlejad ja paljud teised „kurjuse sümbolid” ei ole ole tegelikult olemuslikult tavalistest inimestest erinevad. Nad on vaid andnud peaaegu täielikult ära oma vaba tahte, muutudes seeläbi astraalolendite marionettideks – ülevõetud kehadeks, mida juhivad astraalolendid, kellel on ainult kaks eesmärki:

  1. Panna inimesi hirmu, viha ja muude madalate emotsioonide kaudu võimalikult palju oma eluenergiat madaldama, et siis seda ise tarbida.
  2. Tappa ja piinata võimalikult palju inimesi, sest nad vihkavad nii elu kui ka inimesi.

Mõistan, et eelöeldu on teravas vastuolus sellega, mida paljudele vaimsetele inimestele meeldib uskuda, et „kõik on armastus”. Kuid ma tahaks näha neid vaimseid inimesi, kes suudavad jääda selle väite juurde, kui neid endid (ja nende lapsi) samuti piinatakse ja tapetakse nagu see toimub täna paljudes maailma osades.

Seega minu tänase arusaamise järgi oleks sul vaja siiski energeetilise hügieeni ja eriti vaimse kaitse harjutustega jätkata. Ma ise tegin neid harjutusi suhteliselt intensiivselt mitu aastat ja kaldun arvama, et ka enamikul teistel inimestel peaks energeetilisele hügieenile pühendatud periood olema pikem kui mõni kuu või pool aastat. Siiski, siin tuleks oma sisetunnet jälgida ja võib täiesti mõistlik olla  mõnikord paus teha, et näha, mis pausi ajal välja „ujub”.

Armastuse saatmine mustadele jõududele

Mäejutluses ütles Jeesus muuhulgas alljärgnevat:

„Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärleid sigade ette, et nad neid ei tallaks oma jalgadega ega pöörduks tagasi ja teid lõhki ei kisuks!” (Mt 7:6)

Sellel ütlusel on mitu tähendust, kuid üks on see, et kui te oma armastuse mustadele jõududele saadate, siis nad vaid naeravad saatja üle ja püüavad ta lõhki kiskuda. Enamik inimesi tegelikult n-ö ei valda tingimusteta armastust, seega kõik, mida me astraalolenditele saadame, teeb neid ainult tugevamaks. Ainuke viis nende vastu „võidelda” ja neid võita on olla neist teadlik, säilitada neutraalsus ning neile oma tähelepanuenergiat mitte anda, sest just sellest nad toituvadki. Ka vaimsete rituaalide tegemisel nende „vastu” tuleb jääda neutraalseks ning mitte kaasata emotsioone ega kättemaksuhimu.

Meil, inimestel, ei ole jõudu, et astraalolenditele vastu saada. Kuid meil on väga tugevad liitlased – ülestõusnud meistrid, kes vaid ootavad meie poolt antud volitusi, et astraalolendeid kõrvaldama hakata ja nende mõju vähendada. Senini on maailmas liiga vähe inimesi olnud nõus neid volitusi ülestõusnud meistritele andma – ehk edaspidi on neid inimesi rohkem.

Eneseteadlikud astraalolendid

Mis puudutab eneseteadlikesse astraalolenditesse, siis on siin tegemist rohkem teoreetilise eneseteadlikkusega. Jah, kunagi olid need nn eneseteadlikud astraalolendid samasugused kaasloojad kui meiegi, aga just eneseteadlikkuse vähenemisega kaasnes langemine astraalsfääri, kus nad toimivad vihast pimestatud autopiloodil astraalolenditena, olles siiski väga osavad manipulaatorid ­– just nii nagu tänapäeva arvutid, mis suudavad malet paremini mängida kui inimesed. Kuid arvuti jääb vaid arvutiks ja tal puudub eneseteadlikkus ja sellest tulenevalt ka enese muutmise võime.

Kokkuvõtteks tahan öelda, et antud teema on väga keeruline ja mitmetahuline ning paljude nüanssidega. Eelnevaga püüdsin anda omapoolse arusaamise, miks meie lapsed vahel täiesti ootamatult käituvad. Ma ei taha väita, et laste ootamatul käitumisel ei võiks olla ka muid põhjuseid, kuid olles viimasel ajal jälginud väikseid lapsi, on mul tekkinud järjest tugevam tunne, et paljud laste käitumishälbed on väljastpoolt oluliselt võimendatud. Olukorda muutmast takistab meid aga see, et peaaegu keegi ei usu eelöeldut.

Et lõpetada siiski positiivselt tahan veel öelda seda, et vaatamata mustade jõudude pingutustele on siiski võimalik kõik takistused ületada ning tasapisi jõuda üha suurema sisemise rahuni, sest mida enam me areneme, seda vähem on meis pidepunkte, millele mustad jõud konksu taha saavad. Pigem teeks mind ettevaatlikuks, kui vaimne areng oleks ilma tagasilöökide ja kõhklusteta. Ka Jeesusel ja Gautama Buddhal olid oma väga rasked hetked, kõhklused ja kahtlused.

Meid ei rünnata deemonite ja astraalolendite poolt ainult siis, kui me läheme seda teed, mida nemad soovivad!

Kareni lugusid saad lugeda siit: LINK