158. Kas skisofreenia on keha, hinge või vaimu haigus?

Skisofreenia on keerukas teema — ka arstiteadus ei oma täit selgust selle nähtuse kohta. Skisofreeniaga seostatakse palju erinevaid sümptomeid ja kui neid lähemalt vaadata, siis selgub, et enamik inimesi kannab ühte või enamat neist vähemalt mingis pehmemas vormis.

Eelöeldu olulisus seisneb selles, et inimesed, kellel on ametlikult diagnoositud skisofreenia, ei erine teistest inimestest ega kuulu mingisse erilisse inimeste kategooriasse. Tegelikult on suuremal osal inimestest olemas n-ö skisofreeniaseemned, mida nad endas kogu aeg kannavad. Lihtsalt neid inimesi on tunduvalt vähem, kellel vastavad sümptomid muutuvad nii tugevaks, et nad ei saa oma elu tavapärasel moel elada ja neil diagnoositakse haigus. On väga palju inimesi, kellel õnnestub elada oma elu mõne sellise sümptomiga, ilma et teda kunagi oleks vastavalt diagnoositud või ravitud.

Kui distantseerume sümptomite detailidest ja vaatame suuremat pilti, teiste sõnadega, vaatame puude asemel metsa, siis näeme, et ühiseks nimetajaks sellele müriaadile sümptomitele on võimetus piire tunnetada. Inimesed, kellel on sellised sümptomid, on raskustes tegemaks vahet, mis on reaalne ja mis ei ole reaalne, nad ei suuda eristada, mis on osa neist endist ja mis ei ole. Sellistel inimestel on raskusi enese identiteedi määramisega ja seetõttu on nende mõtted, tunded ja teod sageli mõjutatud impulssidest, mis pärinevd neist endist väljastpoolt.

Mistahes haiguse puhul on sellel alati kolm komponenti (loe ka art 1. Hing ja art 36. Reaalsuse kokkutulek). Kõik füüsilisel tasandil toimuv on materiaalsete ja mittemateriaalsete olendite teadvuse peegeldus. Kui me vaatame skisofreenia sümptomeid, siis on näha, et seal on kindlasti olemas ka füüsiline haiguse põhjus. Paljud faktorid kehas, näiteks ajukeemia, hormoonid ja viirused, võivad tekitada skisofreeniat. Siiski, põhiliseks haiguse füüsiliseks põhjuseks on aju elektromagnetilise tegevuse häire. Teadus alles hakkab aru saama, et aju on suures osas elektromagnetiline seade ja on võimalik, et lähiaastakümnetel hakatakse sellest tunduvalt paremini aru saama ning leitakse võimalused aju elektromagnetiliste häirete vähendamiseks või lausa kõrvaldamiseks.

Siiski, eelmainitud füüsilised komponendid ei ole skisofreenia põhjuseks, vaid need lihtsalt võimendavad sümptomeid. Seetõttu võivad inimesed, kellel on antud füüsilised probleemid, väljendada skisofreenia psühholoogilisi probleeme tunduvalt tugevamini ja just seetõttu diagnoositakse neil sageli ka haigus. Sellisel juhul võib olla otstarbekas füüsiliste vahendite kasutamine, nagu näiteks ravimite tarvitamine, et vähendada sümptomeid. Kuid siiski on oluline meeles pidada, et sümptomite vähendamine või kõrvaldamine ei ole sama, mis ravi.

Skisofreenia füüsilise komponendi taga on see, mida nimetakse tavaliselt psühholoogiliseks põhjuseks ja mis paljude arvates on pärilike ja keskkonnast tulenevate mõjudega määratud. Tõepoolest, ei ole vale väita, et füüsilisel kehal on teatav intelligentsus — keha meel, mida sageli nimetatakse ka instinktiks ja mis juhib keha tegevust paljudes olukordades automaatselt, ilma meie teadliku vahelesegamiseta. Seda meelt mõjutab tugevasti vanemate geneetiline pärand ja keskkonnategurid.

Siiski, ka keha väline meel ei ole mainitud sümptomite põhjuseks. Paljudes eelnevates artiklites on olnud juttu eluvoolu (loe ka: 18. Eluvool) kui suurema terviku olemasolust — mida üldiselt nimetatakse hingeks. Eluvool on meie olemuse ajatu osa. Eluvool elab üle füüsilise keha surma ja kui viimane sureb, siis sureb koos sellega ka keha meel.

Ainukeseks võimaluseks, kuidas eluvool ennast füüsilises maailmas väljendada saab, on läbi välise meele ja füüsilise keha. Seega keha ja väline meel vaid võimendavad tingimusi, mis meis igaühes energeetilisel tasandil olemas on. Võime lausa öelda, et väline meel ja keha on eluvoolus peituvate psüühiliste tingimuste peegeldused. Eluvool (üldiselt sageli nimetatud hingeks) tunneb tõmmet teatud keha poole just sel põhjusel, et selle keha ja temaga koos oleva välise meele omadused võivad aidata eluvoolul lahendada teatud sisemisi teemasid ja probleeme. Teiste sõnadega, kui eluvool tuleb kehasse ehk kehastub kindla eesmärgiga saada üle mingist vaimsest haigusest, nagu näiteks skisofreenia, siis ta otsib endale keha ja sellega kaasneva välise meele, mis võimendavad antud haiguse sümptomeid ja seetõttu aitavad (või lausa sunnivad) eluvoolul antud teemaga tegeleda.

Eelöeldu mõte seisneb selles, et skisofreenia tegelikud põhjused peituvad väljaspool füüsilist keha ehk eluvoolu energeetilisel tasandil. On hea teada, et mistahes probleemne (psüühiline) omadus või tingimus eluvoolu tasandil on tervendatav, kuid selle saavutamine nõuab tööd, pingutust ja püsivust ning teatud energeetilised tingimused teevad eluvoolule vajaliku töö tegemise väga raskeks. Üks sellistest raskendavatest asjaoludest ongi skisofreenia. Selle mõistmiseks vaatame, kuidas eluvool tervikuna toimib (loe ka 18. Eluvool ja 32. Kadunud hingeosad).

Eluvool, keha, hing ja vaim

Nagu eelnevates artiklites kirjutatud, on meie teadlikkus ehk Teadlik Mina meie vaimse mina pikendus. Selleks, et kehastuda reaalsuses, mis on nii tihke nagu seda on materiaalne universum, vajab Teadlik Mina „sõidukit”, mis võiks füüsilise kehaga integreeruda. Seda sõidukit kutsutakse üldiselt hingeks, kuid siinses kontekstis nimetagem seda 4-osaliseks sõidukiks, mis viitab sellele, et sel on 4 tasandit, mis vastavad materiaalse maailma neljale tasandile (identiteeditasand, mentaalne, emotsionaalne ja füüsiline tasand). Oluline on siin mõista, et 4-osaline sõiduk on loodud tervikuna, mis omab tervet kristallilist struktuuri. See tähendab, et me omame selgelt defineeritud identiteeditunnet ja selgelt määratletud piire.

Enne inimkonna langemist (mida piiblis sümboolselt kirjeldatakse sündmustega Edeni aias), ei olnud meie planeedil neid negatiivseid tingimusi, mida me näeme täna. Seetõttu võisid eluvoolud „laskuda” materiaalsesse maailma ilma, et oleks olnud ohtu kogeda mõnda neist traumaatilistest kogemustest, mis on täna nii tavalised. See tähendab, et eluvoolul praktiliselt puudus risk, et tema algmaatriks võiks saada fragmenteeritud või hävitatud.

Peale inimkonna langemist hakkasid Maal manifesteeruma paljud ebatäiuslikud tingimused. See tähendas, et paljud eluvoolud said nüüd traumaatilisi kogemusi — seda pole aga universumi loomise plaanis kunagi olnud. Et olukorda paremini mõista, peame teadma, et eluvoolu poolt loodud 4-osaline sõiduk on instrument materiaalse maailma kogemiseks ja selleks, et aidata kaasluua seda maailma. Seetõttu on loomulik, et eluvoolul on soov kogeda materiaalse maailma positiivseid aspekte ja pole soovi kogeda ebatäiuslikke tingimusi, mis on tänases maailmas nii domineerivad. Seega, kui eluvool on kehastuses ja kogeb väga traumaatilist olukorda, võib ta tõepoolest otsustada, et ta ei soovi seda kogeda. Kuna aga eluvool on oma kehas kinni, ei ole tal võimalik ära põgeneda. Mis sellises olukorras tavaliselt juhtub, on see, et 4-osaline sõiduk killustub — ta jaguneb kaheks või enamaks väiksemaks osaks.

Kes meist poleks kuulnud ütlust, et loodus ei salli tühja kohta. Kui 4-osalise sõiduki tervikust on tükk eemaldunud, tekib kristallvõrelises struktuuris tühi koht ja miski peab selle tühiku täitma. Tänu sellele, et meie planeet on täis ebatäiuslikke tingimusi, on ülimalt tõenäoline, et tühja koha hõlvavad mittefüüsilised olendid, milleks võivad olla kurjad vaimud — näiteks deemonid või kehatud hinged, kelle kehad on surnud, kuid kes ei ole osanud vaimsesse reaalsusesse edasi liikuda või ka teiste eluvoolude energiakehade eraldatud osad.

Kui eluvoolu kristallvõreline struktuur on vallutatud selliste väliste mõjude poolt, siis on meil (Teadlikul Minal) keeruline tõmmata eraldusjoont iseenda (mis tähendab algset 4-osalise sõiduki maatriksit) ja välise maailma vahele. Teadlik Mina ei suuda enam eristada, mis on tema tegelik mina ja mis on väline mõju — ta ei suuda eristada enam, mis on reaalne ja mis ei ole reaalne.

Tulenevalt planeet Maa vägivaldsest minevikust, on siin täna kehastunud vaid väga üksikud eluvoolud, kelle energiakeha on terve. Rõhuv enamik inimestest omab vähemalt mingit lõhet või killustumist oma energiakehades ja on seetõttu vähemalt mingil määral allutatud välistele mõjudele. Suurema osa inimeste jaoks ei ole selline välise mõju invasioon jõudnud kriitilise massini, mis ei laseks neil enam funktsioneerida viisil, mida täna peetakse normaalseks, kuid mis tegelikult on kaugelt allapoole nende inimeste tegelikku potentsiaali.

Mõnede eluvoolude jaoks on lõhenemine saavutanud aga sellise ulatuse, et neil ei jätku psüühilist „ainest”, et omada selget minatunnet. Just sel põhjusel hakkab nende inimeste minatunne kokku kukkuma ja neil on tõsised raskused, et tõmmata oma identiteedi ümber selge eraldusjoon. See toob kaasa skisofreenia, lõhestunud isiksuse sündroomi ja hulga muid psüühilisi (psyche = hing) sümptomeid. Tegelikult on enamik meile tuntud psühholoogilistest haigussümptomitest põhjuse tasandil jälitatavad kuni eluvoolu lõhenemise hetkeni.

Ainukeseks toimivaks vahendiks nendest sümptomitest vabanemisel on aidata eluvoolul taastada oma energeetiline terviklikkus ja struktuur. Selleks on olemas palju erinevaid abivahendeid — nii peavoolu psühholoogia raames, alternatiivsete tervendamisviiside hulgas kui ka visioonid.ee keskkonnas on toimivatest tervendamistehnikatest kirjutatud. Tõsiste skisofreeniajuhtude puhul peaksid inimesed kindlasti abi otsima kogemustega asjatundja käest, samuti uurima ainevaldkonda laiemalt. Üheks raamatuks, mida võiks lugeda, on Shakuntala Modi „Remarkable Healings”.

On selge, et mitte kõik skisofreeniahaiged ei ole võimelised ise vaimseid tööriistu kasutama, mida visioonid.ee keskkonnas on soovitatud ja eriti kehtib see laste kohta. Siiski, skisofreenilise lapse vanemad saavad rakendada neid vaimseid vahendeid oma lapse eest. Tegelikult on isegi väga tõenäoline, et vanemad olid nõus olema sellise lapse ilmaletoojateks just seetõttu, et neis oli suur armastus antud eluvoolu vastu ja soov aidata eluvoolul piiravast tingimusest üle saada — saada taas terviklikuks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et skisofreenia kui haigusega toimetulek võib hõlmata endas ka allopaatilist lähenemisviisi, kuid tõeline tervenemine ei saa toimuda ilma tööta hinge ehk psüühe tasandil, s.t emotsionaalsel, mentaalsel ja identiteeditasandil.