Lapsed

168. Mõtteid laste arvutisõltuvusest

168. Mõtteid laste arvutisõltuvusest

Lugeja kiri: Ma olen onuks ühele lapsele, keda mina ei ole eostanud. Rahvakeeli olen võõrasisa. Lugedes seda kirjutist (164. Lapse töö ja täiskasvanu töö), tekkis palju küsimusi, aga üks suur küsimus on arvutimängud. Laiemalt kõik, mis on ekraaniga ja mille kaudu meile igasugust meelelahutust ja infomüra pressitakse. Laps on nii vastuvõtlik ja haavatav sellest infomürast, enam ei ole emme ja issi need, keda kuulatakse, vaid interaktiivsed seadmed kasvatavad meie lapsi pluss veel kool + sõbrad jne, emme-issi on need kõige viimased keda kuulatakse.

164. Lapse töö ja täiskasvanu töö

164. Lapse töö ja täiskasvanu töö

Igaüks meist ei ole alati olnud täiskasvanu — just see laps, kes me kunagi olime, ehitas üles meie isikupära. Enne, kui me saime tähtsaks täiskasvanuks, kes me täna oleme, olime me teine inimene — väga erinev, väga müstiline — kuid maailma poolt täiesti arvestamata, mitte väärtustatud, ilma tähtsuseta, ilma võimaluseta mõjutada seda, kuidas asjad on. Kuid sellest hoolimata olime me kogu selle aja võimelised tegema midagi, mida me ei suuda täna teha. See, kes on täiskasvanud inimese looja, ei tohi kunagi olla tähtsusetu isik. Ta on võimeline tegema midagi suurt, nagu seda võib teha seeme. Alles siis, kui me mõistame seda imelist viisi, kuidas laps loob täiskasvanud inimese, saame me aru, et samal ajal on meie kätes saladus, mille abil me saame aidata luua paremat inimkonda.

157. Tundlikud staadiumid lapse arengus

157. Tundlikud staadiumid lapse arengus

Tundlikud elustaadiumid on erilised ajavahemikud lapse elus, kus lapsel on loomulik tundlikkus ja vastuvõtlikkus ning sellest tulenevalt ka kirglik huvi teatud objektide ja harjutuste vastu, mis aitavad tal arendada teatud oskusi või omadusi. Niipea kui eesmärk on saavutatud, vastav eriline tundlikkus ja vastuvõtlikkus kaob. Kui mingi tundlik staadium on oma tipus, siis oleks tegemist nagu välgusähvatusega lapse sees, mis valgustab ümbruskonna teatud osa, jättes ülejäänu peaaegu märkamatuks. Selle tulemusena seal, kus enne oli segadus ja kaos, ilmneb nüüd selgus ja kord. Veelgi enam, tundlikust staadiumist tulenev intensiivne tegevus ei väsita ega kurna, vaid laps tunneb ennast peale seda tegevust hoopis paremini, tugevamana ja rahulikumana, sest ta on tegelenud iseenda loomisega.

155. Lapse arengu etapid

155. Lapse arengu etapid

On väga oluline mõista lapse olemust tema erinevatel arenguetappidel. Kui me seda mõistame, siis on suurem tõenäosus, et me ei projekteeri oma ettekujutust lapsele ja ei kohtle teda nagu väikest täiskasvanut või meie endi miniatuurset versiooni. Kui me mõistame, mis lapsega toimub, siis me suhtume temasse kui lapsesse, just nii, nagu see olema peakski, toetades sellega lapse arenemist parimal võimalikul moel ning luues minimaalsel hulgal vastuseisu ja frustratsiooni.

150. Mida teha kui astraalolendid lapsi ründavad?

150. Mida teha kui astraalolendid lapsi ründavad?

Vastus lugeja kirjale:

Küsin sinu arvamust. Mul on kummaline olukord oma vanima 5-aastase lapsega. Tal on praeguseks 4 korda öösel olnud u 12 ajal hirmuhoog: vehib kätega ja on hüsteerias, näitab kuhugi poole. Mingil määral ta kõnele reageerib, aga hommikul ei mäleta sellest midagi. Mul on endal ka siis veidi hirmus...

146. Vabadus ja õppimise sisemised aspektid

146. Vabadus ja õppimise sisemised aspektid

Oma alateadvuses teab laps, et ta tuli siia maailma missiooniga. Ta tahab suureks kasvada selleks, et ühel päeval asuda oma kohale ühiskonnas ja anda sellesse oma positiivne panus. Samuti teab ta, et tal on selle missiooni täitmiseks vaja ettevalmistust ja ta ei saa seda teha ise, kuna ta on liiga väike, liiga habras ja liiga sõltuv täiskasvanutest, kes tema eest hoolitsevad. Seepärast loodabki ta meie peale, kuid täiskasvanute mittemõistmise tõttu ei ole tihtipeale tulemus see, mida ta vajab.

136. Perevägivallast ja andestamisest

136. Perevägivallast ja andestamisest

„Elasin abikaasaga 30 aastat koos, neist kuskil 25 aastat kogesin vägivalda. Lahkusin tema juurest välismaale. Loen praegu dikriisid, selle soovituse sain siit ühest artiklist. Tunnen, et aitab. Kuid mul on mure oma täiskasvanud laste pärast, eriti kõige noorema pärast. Elab ta küll välismaal, aga isa kirjutab talle kirju, kus kõik on halvas valguses ja kui õnnetu ta ikka on.
Kas kuidagi saan aidata ja kaitsta oma lapsi praegu? Nad kogesid meie kooselu jooksul hirmsaid aegu.
Ja ehk on veel nõuandeid mulle, sest need ajad ei taha ununeda. Aitäh!“

118. Küsimused ja vastused laste haigestumiste kohta

118. Küsimused ja vastused laste haigestumiste kohta

Lugeja kiri: „Tahan sinult nõu küsida minu mõttekäigu kohta.

Kui mu vanem laps oli 2—3-aastaselt ühe õppeaasta lasteaias, siis oli ta pool aega haige, väga tihti ka terve pere. Nüüd, kui pärast poolteist aastat vaheaga hakkas kõige vanem laps jaanuaris uuesti lasteaias käima ning lasteaiateed alustas ka 3 aastane keskmine laps, siis on nad jälle pool aega haiged. Üks aasta läks praktiliselt haigusteta.

Minu teadmised haiguste kohta on sellised: haigus on selles mõttes vajalik, et tasakaalustab väärkasutatud energia, kuid ta ei muuda teadvuse taset. Seega näide, kui tekitada prügi, siis haigus on nagu koristaja, kes tuleb seda laga koristama, aga ta ei muuda olukorda, et prügi uuesti ei tekiks.

80. Õppimine, haridus ja psühholoogia, II osa

80. Õppimine, haridus ja psühholoogia, II osa

Õppimist ning hariduse omandamist seostame me kõige enam aju treenimisega. On üldtunnustatud fakt, et inimese aju koosneb kahest suhteliselt iseseisvast poolkerast, mida ühendab mõhnkeha. Ollakse ka suhteliselt üksmeelel selles osas, et vasakus ajupoolkeras on peidus intellekt ja see tegeleb mõtlemisega ning parem ajupoolkera vastutab tervikpildi nägemise eest. Selline arusaam ei ole siiski lõpuni korrektne, mida alljärgnevalt tahaksingi selgitada.

79. Miks ma vastutan teiste eest?

79. Miks ma vastutan teiste eest?

Mis on vastutusvõime?

Tavatähenduses võiks seda mõistet defineerida kui võimet tegeleda mingite otsuste tagajärgedega. Sügavam tähendus on siin aga meie Vaimse (Kõrgema) Mina võime vastata välistele stiimulitele. Kuna paljudel inimestel on ühendus oma Vaimse Minaga suhteliselt nõrk või lausa olematu, siis ei tule meie vastused välistele stiimulitele mitte Vaimse Mina vaid meie ego käest. Egol on aga alati kalduvus näha maailma dualistlikul skaalal mõõdetuna ning anda skaala erinevatele otstele väärtushinnangud. Antud juhul on vist tegemist olukorraga, kus Sa oled alateadlikult vastutuse võtmise olulisust absolutiseerinud — pidades seda heaks ning vastutuse mittevõtmist halvaks, kandes selle üle oma mõjusfääri inimestele.

76. Õppimine, haridus ja psühholoogia, I osa

76. Õppimine, haridus ja psühholoogia, I osa

On mõned küsimused, mida oleks aeg tõstatada. Miks ei ole ühiskond õpetanud lapsi, kuidas hakkama saada oma isikliku psüühikaga, kuidas saada vabaks psüühilistest piirangutest (näiteks eelarvamused ja hirmud), nii et nad võiksid elada õnnelikku ja täisväärtuslikku elu?
Kas ei ole selle taga teatud jõud ühiskonnas, keda võib kutsuda ka võimueliidiks ning kes inimeste lahendamata psühholoogia kaudu omavad kontrolli meie üle?

60. Lapsemeelsus, mängulisus ja süütus

60. Lapsemeelsus, mängulisus ja süütus

Inimeste kollektiivsesse alateadvusesse on tugevalt juurdunud uskumus lapsepõlvest kui õnnelikust ja muretust ajast. Mingil põhjusel enamik inimesi seostab õnnega pigem lapsepõlve kui tänast päeva. Meile tundub, et lapsepõlves, mil elu põhisisuks oli mäng ja avastamisrõõm, olime me kaitstud õndsa teadmatusega maailma murede eest.

Miks on sageli nii, et mida enam me õpime, kogemusi saame ja eluaastaid kogume, seda vähem rõõmu elu meile pakub? Mis on need inimpsüühika omadused, mille muutmisel suudaksime jälle elu nautida? Enne sellele küsimusele vastamist, peame lahtiseletama mõned mõisted.

59. Kuidas rääkida Jumalast lapsele ja mittevaimsele inimesele?

59. Kuidas rääkida Jumalast lapsele ja mittevaimsele inimesele?

Lapse ja mittevaimse inimese vahel on oluline vahe. Peamiseks erinevuseks on, et enamik lapsi on väga vaimsed ehk spirituaalsed – fakt, mis on kahjuks ignoreeritud enamiku täiskasvanute poolt. Paljud täiskasvanud arvavad, et kuna lapsed ei saa aru täiskasvanute kontseptsioonidest ja keeltest, siis nad ei saa olla ka vaimselt piisavalt arenenud.

58. Sisemise lapse tervendamine

58. Sisemise lapse tervendamine

Ei ole uudiseks, et lapsed, kes on kogenud traumaatilist lapsepõlve, loovad endast minapildi, mis on keskendunud enda nägemisele nende väliste asjaolude ohvrina, mille üle neil kontroll puudub. Lapsena kogeme, et oleme füüsiliselt ja sageli ka emotsionaalselt ja mentaalselt nõrgemad kui meid ümbritsevad täiskasvanud. Sattudes siis vägivalla ohvriks, ei tunne me ennast piisavalt tugevana, et sellele vastu seista. Tavaliselt jätab see meile ainult ühe valiku – luua omale isikuomadused ehk persona, mis võimaldaks meil emotsionaalselt ja füüsiliselt vägivalda üle elada.