Psühholoogia

93. Miks paarisuhted lagunevad üha sagedamini?

93. Miks paarisuhted lagunevad üha sagedamini?

Tarkus ja analüüsimine armastus- ja inimsuhetes 1/4

Tasakaalustamata paarisuhte kooshoidmine on täna palju raskem, kui see oli meile eelnevatel põlvkondadel. Meie vanemad või vanavanemad võisid abielus olla nelikümmend või viiskümmend aastat, sest paljud neist suutsid leida oma suhtes nn asümmeetrilise tasakaalu, mille puhul neil oli võimalik koos elada ilma teineteisele väljakutseid esitamata. Kuigi see tundus pealtnäha harmoonilise suhtena, oli see siiski kooselu, mis ei toonud kaasa vaimset kasvu.

89. Andestamise saladus

89. Andestamise saladus

„Kui ma oma viimases kehastuses oleksin mõistnud, kui oluline on andestamine ja kui palju see elu mõjutab, siis oleks andestamine olnud üks minu elu põhiprioriteetidest”. Sellise mõtte on öelnud aastal 2012 ülestõusnud meistriks saanud GuruMa ühes oma esimestest loengutest peale ülestõusmise spiraali läbimist.

Kehastuses olles võib meil olla raske mõista, et vimma ja viha pidamine ning kellegi süüdistamine tekitab negatiivse energeetilise sideme, mis vangistab meid nähtamatu ahelaga mingi sündmuse või isiku külge.

81. Kuidas elada külluses?

81. Kuidas elada külluses?

Võtmeks külluse saavutamiselks on põhimõte: „Ela nii, nagu su elu siin ja praegu olekski külluslik”. Ei ole mõtet keskenduda negatiivsele ega puuduvale — tuleb keskenduda positiivsele. Me ju kõik teame seda küsimust — kas klaas on pooltühi või pooltäis?

Kui me vaatame maailma ajalugu, siis on alati terendanud kuskil mingi suur õnnetus, millele inimesed on saanud keskenduda ning kasutada seda vabandusena, et sobivat teadvusseisundit ja sellest tulenevat heaolu ja küllust mitte saavutada. Paljud inimesed kasutavad välist sündmust vabandusena, et öelda: „Ma ei saa olla küllus-teadvuses (ühtsus-teadvuses või Kristus-teadvuses), kui kriis on silmapiiril ning seetõttu, kuni olukord rahuneb, lükkan ma oma küllus-teadvuse tulevikku” — aega, mis kunagi ei saabu, sest ainuke olemasolev aeg on NÜÜD.

80. Õppimine, haridus ja psühholoogia, II osa

80. Õppimine, haridus ja psühholoogia, II osa

Õppimist ning hariduse omandamist seostame me kõige enam aju treenimisega. On üldtunnustatud fakt, et inimese aju koosneb kahest suhteliselt iseseisvast poolkerast, mida ühendab mõhnkeha. Ollakse ka suhteliselt üksmeelel selles osas, et vasakus ajupoolkeras on peidus intellekt ja see tegeleb mõtlemisega ning parem ajupoolkera vastutab tervikpildi nägemise eest. Selline arusaam ei ole siiski lõpuni korrektne, mida alljärgnevalt tahaksingi selgitada.

79. Miks ma vastutan teiste eest?

79. Miks ma vastutan teiste eest?

Mis on vastutusvõime?

Tavatähenduses võiks seda mõistet defineerida kui võimet tegeleda mingite otsuste tagajärgedega. Sügavam tähendus on siin aga meie Vaimse (Kõrgema) Mina võime vastata välistele stiimulitele. Kuna paljudel inimestel on ühendus oma Vaimse Minaga suhteliselt nõrk või lausa olematu, siis ei tule meie vastused välistele stiimulitele mitte Vaimse Mina vaid meie ego käest. Egol on aga alati kalduvus näha maailma dualistlikul skaalal mõõdetuna ning anda skaala erinevatele otstele väärtushinnangud. Antud juhul on vist tegemist olukorraga, kus Sa oled alateadlikult vastutuse võtmise olulisust absolutiseerinud — pidades seda heaks ning vastutuse mittevõtmist halvaks, kandes selle üle oma mõjusfääri inimestele.

77. Miks ohver igatseb psühhopaati?

77. Miks ohver igatseb psühhopaati?

Vastus lugeja kirjale:

„Tänu heade nõuannete eest!

Palun andke teada, kuidas suuta mitte igatseda taga psühhopaati ja suuta temast loobuda? Pole normaalne, et otsin ja igatsen inimest, kes tegi mulle haiget. Kas ta on minuga midagi teinud, et ma nii tunnen, olen ma lasknud endaga ise midagi teha, et nii tunnen?

Oleksin tänulik, kui saaksin veidi aimu, mis minuga toimub. Kannatan ma Stockholmi sündroomi all, on see lahendamata karmaline ülesanne, põen ma traumaatilist seotust?
Kui teil vähegi aega on, oleksin väga tänulik, kui suunaksite mind teadmiste juurde, mis aitaksid mul mõista, mis minuga toimub?“

76. Õppimine, haridus ja psühholoogia, I osa

76. Õppimine, haridus ja psühholoogia, I osa

On mõned küsimused, mida oleks aeg tõstatada. Miks ei ole ühiskond õpetanud lapsi, kuidas hakkama saada oma isikliku psüühikaga, kuidas saada vabaks psüühilistest piirangutest (näiteks eelarvamused ja hirmud), nii et nad võiksid elada õnnelikku ja täisväärtuslikku elu?
Kas ei ole selle taga teatud jõud ühiskonnas, keda võib kutsuda ka võimueliidiks ning kes inimeste lahendamata psühholoogia kaudu omavad kontrolli meie üle?

74. Kes Ma Olen?

74. Kes Ma Olen?

 Vastus lugeja küsimusele: „Kes sa oled?”
Millal iganes me ütleme sõnad „Ma olen…”, peaksime me korraks teadvustama ja pöörama tähelepanu sellele, mida me ütleme või kirjutame. Küsimus „Kes sa oled?” võib olla tunduvalt sügavama tähendusega, kui esmapilgul tundub. Tavatasandil peetakse sellise küsimuse all silmas midagi, mis ümbersõnastatult võiks kõlada umbes nii: „Missuguse oma (elu)rolliga sa oled kõige enam samastunud?”. Sõltuvalt inimesest võivad siin vastused olla väga erinevad. Paljud mehed samastavad ennast esmalt oma elukutsega. Kui mõtlemiseks aega ei anta, siis võib kohe vastuseks tulla, et olen näiteks insener, IT spetsialist või ehitaja. Kui on veidi aega järelemõtlemiseks, siis tuleb meelde, et ma olen ka näiteks isa või abikaasa või surfar. Naiste puhul on „mina olen” vastuse esimeseks variandiks sagedamini „ema” või “abikaasa”, kuid üleüldise emantsipeerumise käigus on üha enamate naiste esmane vastus seotud samuti elukutsega.

62. Kuidas vabaneda psühhopaadist?

62. Kuidas vabaneda psühhopaadist?

Kui kellegi elus on koha sisse võtnud psühhopaat, olgu see siis abikaasana/partnerina, lapsevanemana, lapsena või mingil muul moel, siis on see tavaliselt märguandeks, et meie endi alateadvuses on midagi, mis meid sellises suhtes kinni hoiab. Jättes välja suhteliselt vähesed juhtumid, mida selgitan hiljem, on rõhuv osa suhetest psühhopaadiga kaassõltuvussuhe, milles üks suhte osapool on ohver ning teine kuritarvitaja, keda võime lihtsuse mõttes nimetada ka kiusajaks.

51. Psühhopaatia vaimsed põhjused

51. Psühhopaatia vaimsed põhjused

Väide, et psühhopaatia on neuroloogiline häire, räägib vastu väitele, et ükski ravim ei tekita ega suurenda empaatiat. Kui selline häire omaks mehaanilist põhjust, siis peaks olemas olema ka mehaaniline vahend, mis suudaks taastada selle, mis on selgelt olemas enamikul inimestest. Ka arvamus, et umbes 1% elanikkonnast on psühhopaadid, on nähtuse leviku ilmselge alahindamine. Alljärgnevalt mõtisklus psühhopaatiast vaimses võtmes.

50. Sümpaatia, empaatia ja kaastunne

50. Sümpaatia, empaatia ja kaastunne

Sümpaatia, empaatia ja kaastunne on mõisted, mida paljud allikad defineerivad erinevalt. Tunne, mida üks autor kirjeldab sõnaga sümpaatia, võib teise jaoks olla empaatia ning kolmandale kaastunne, mistõttu võib öelda, et teatud määral võivad need sõnad argikasutuses olla sünonüümid. Käesoleva artikli eesmärgiks ei ole anda neile mõistetele õigeid definitsioone, vaid vaadata neid psüühiliste nähtuste komplekse, mida nende kolme mõistega püütakse kirjeldada.

48. Kuidas puhastada oma identiteedi-, mentaal- ja emotsionaalkeha?

48. Kuidas puhastada oma identiteedi-, mentaal- ja emotsionaalkeha?

Vastus lugeja küsimusele: „Kuidas siis puhastada oma identiteedi-, mentaal- ja emotsionaalkeha?”

Kõik, mis toimub füüsilisel tasandil, on suures osas määratud sellest, mis toimub tunnete tasandil ehk meie emotsionaalkehas. Just meie emotsioonid sunnivad meid midagi tegema või tegemata jätma. Ning samuti segab emotsionaalkehas toimuv meil ühendumast oma mentaalkehaga, sest emotsionaalne reaalsus on füüsilise reaalsuse (meie välise meele) ja mentaalse reaalsuse (meie uskumuste ja mõtete) vahel, blokeerides nende vahelise ühenduse. Üksõik kui häid plaane me ka ei teeks, kriitilises olukorras võtavad emotsioonid juhtimise üle ja meil jääb üle vaid tõdeda „tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati”. Seega võti, saavutamaks elementaarset kontrolli oma elu üle, on emotsionaalkeha puhastamises negatiivsetest energiatest, mis käivitavad automaatselt meie destruktiivsed käitumismustrid.

41. Viha ja vihast vabanemine

41. Viha ja vihast vabanemine

Probleem emotsioonide puhul seisneb selles, et need annavad liikumise mistahes mentaalsele „materialile”, mis siseneb emotsionaalkehasse mentaalkehast. Teiste sõnadega emotsionaalkeha ei tee vahet ega erista kas miski on hea või halb, õige või vale, edasiviiv või ennasthävitav. Emotsioonid lihtsalt rakenduvad kõigel, mis emotsionaalkehasse siseneb mentaalkehast. Ning just seepärast on väga oluline saavutada teadliku meelega mingigi kontroll oma emotsioonide üle.

29. Kuidas tekivad otsused?

29. Kuidas tekivad otsused?

Üks olulisemaid universaalseid seadusi on vaba valiku seadus, mis elu igas olukorras seab meie ette vähemalt kaks valikuvõimalust. Ehkki enamiku inimeste isiklik kogemus viitab sageli olukordadele, kus valikuvõimalusi justkui ei olnud, on see siiski vaid psühholoogiline illusioon — võimetus või tahtmatus teha tavapärasest teistsugust valikut ning seda võimalust märgata.

 

28. Toitumine

28. Toitumine

Vaatamata intensiivsetele toitumisalastele uuringutele viimastel aastakümnetel, pole uurimistulemused suutnud pakkuda ühtegi selgelt tõestatud ja alati toimivat nõuannet, kui mitte arvestada valikust kõige ebapopulaarsemat — mõõdukas või lausa tagasihoidlik söömine on ainuke tõestatud dieet, mis mõjub peaaegu alati tervisele ja enesetundele hästi.

27. Elu eesmärgid

27. Elu eesmärgid

Iga inimene, keda antud kontekstis oleks sobivam nimetada eluvooluks, seab endale enne füüsilisse kehastusse laskumist konkreetsed eesmärgid, mida ta soovib selles elus saavutada. Kuna eluvoolude arengutasemed ning karma hulk ja iseloom võivad olla väga erinevad, siis on ka nende eesmärgid eluks üsna individuaalsed. Siiski on ka teatud ühised jooned ehk printsiibid, mis on kehtivad kõikide eluvoolude kõikide kehastuste planeerimisel. 

Antud teema mõistmisel on abiks kui eelnevalt lugeda seotud artikleid: 1. Hing2. Karma  18. Eluvool

 

25. Muutunud teadvuse seisund

25. Muutunud teadvuse seisund

Et üldse aru saada MTSi olemusest ja selle saavutamisest, peame kõigepealt mõistma, mida tähendab nn tavateadvusel olemine. Missugune on kõige olulisem parameeter, mis hoiab meid „tavateadvusel”? Et sellele küsimusele mõistlikku vastust anda, peame tegema suhteliselt suure lihtsustuse — eeldama, et enamiku inimeste tavateadvus (beetalaine olek) on sarnane. Teatud mööndustega võib öelda, et oluline osa ratsionaalselt mõtlevatest lääne inimestest on sarnases teadvusseisundis. Tõsi küll — enamik ratsionaalselt mõtlevaid inimesi ei tunne huvi MTSi vastu. See on pigem ratsionaalset maailmavaadet ületama hakanud inimeste tähelapanu objekt. Just viimastes sõnades ongi meid huvitava küsimuse võti — meie tähelepanu kasutus määrab ära meie teadvusseisundi.

22. Kosmiline peegel (II.)

22. Kosmiline peegel (II.)

Kuidas  looduskatastroofi tüübid on seotud teatud konkreetsete meeleseisunditega?

Vaatame mõnda näidet, kuidas kollektiivses alateadvuses olev emotsioon ja maailmavaade manifesteerub kindlate loodustingimustena.

Jätk artiklile: 21. Kosmiline peegel (I.)