Vaimsed mõisted

66. Kundalini ärkamine ja selle riskid

66. Kundalini ärkamine ja selle riskid

Sõna „kundalini” on lihtsalt üks nimedest, millega tähistatakse meid elus hoidvat vaimset energiat. Sellest energiast räägivad erineval moel kõik vaimsed õpetused. Uues Testamendis on seda nimetatud „eluveeks” või ka „elavaks veeks”. See energia on Püha Vaimu üks aspektidest ning Püha Vaimu üheks rolliks on aidata meil (vaimselt) kasvada ning oma piiranguid ületada. See on võtmetähtsusega, et mõista kundalini energia olemust ning tema mõju inimestele.

61. Reaalsus ja illusioon ehk maya

61. Reaalsus ja illusioon ehk maya

Kord kuulsin vaidlusest vaimsuse hiljuti avastanud inimeste vahel, kus üks osapool otsustas vaidlusele punkti panna, öeldes: „Sind ei ole olemas”, pidades silmas väidet, et kõik on illusioon ehk maya.
Kas tõesti kõik ongi illusioon ja mind ennast, minu perekonda, kodu ega midagi muud ei olegi reaalselt olemas? Kõik on üks suur unenägu ja ainult tundub meile reaalsena ehk teiste sõnadega — kas meie elul puudub reaalne alus ja see on vaid illusioon?

41. Viha ja vihast vabanemine

41. Viha ja vihast vabanemine

Probleem emotsioonide puhul seisneb selles, et need annavad liikumise mistahes mentaalsele „materialile”, mis siseneb emotsionaalkehasse mentaalkehast. Teiste sõnadega emotsionaalkeha ei tee vahet ega erista kas miski on hea või halb, õige või vale, edasiviiv või ennasthävitav. Emotsioonid lihtsalt rakenduvad kõigel, mis emotsionaalkehasse siseneb mentaalkehast. Ning just seepärast on väga oluline saavutada teadliku meelega mingigi kontroll oma emotsioonide üle.

38. Jumala Tahe

38. Jumala Tahe

Kui Jumal on kõikjal, kõiketeadev ja kõikvõimas — täiuslik selle sõna kõige absoluutsemas tähenduses, siis mida Jumal üldse võiks veel tahta? Ta on kohal mistahes universumi punktis — tal pole vaja kuhugi minna. Ta teab kõike, mis universumis on, mitte ükski teadmine pole tema eest varjatud — tal pole vaja teadmisi juurde hankida. Ta suudab ise kõike, sest ta on kõikvõimas. Milleks Jumalal on vaja inimesi ja milleks tal on üldse vaja midagi tahta, sest millegi tahtmine on juba iseenesest märk, et midagi on puudu?

35. Valgustunud. Kuidas edasi? (III.)

35. Valgustunud. Kuidas edasi? (III.)

Vastus 8. artikli „Vaimsed ehk spirituaalsed tsüklid“ lugeja küsimusele:

„Kuidas mõista seda, kui maailm on must ja valge, hea ja halb, all ja üleval, ilus ja kole — n-ö tasakaalus — on siis üldse võimalik, et kõik inimesed jõuaksid valgustuseni?

Siis, kui oleks nii, et kõik inimesed saaksid loojaks ja mõtleksid nagu Kristus ja teeksid „õigeid" asju, kuhu siis veel areneda oleks? Kas see muudaks elu maa peal ja kuidas ja kas ainult maa peal või kogu universumis?

Kas inimene saab ise aru, kui ta saab „nägijaks" või tundub see temale sellel hetkel juba n-ö loomuliku olekuna?“

Järg artiklile: 33. Valgustunud. Kuidas edasi? (I.) ja 34. Valgustunud. Kuhu edasi? (II.)

34. Valgustunud. Kuidas edasi? (II.)

34. Valgustunud. Kuidas edasi? (II.)

Vastus 8. artikli „Vaimsed ehk spirituaalsed tsüklid“ lugeja küsimusele:

„Kuidas mõista seda, kui maailm on must ja valge, hea ja halb, all ja üleval, ilus ja kole — n-ö tasakaalus — on siis üldse võimalik, et kõik inimesed jõuaksid valgustuseni?

Siis, kui oleks nii, et kõik inimesed saaksid loojaks ja mõtleksid nagu Kristus ja teeksid „õigeid" asju, kuhu siis veel areneda oleks? Kas see muudaks elu maa peal ja kuidas ja kas ainult maa peal või kogu universumis?

Kas inimene saab ise aru, kui ta saab „nägijaks" või tundub see temale sellel hetkel juba n-ö loomuliku olekuna?“

Järg artiklile: 33. Valgustunud. Kuidas edasi? (I)

II osa

Siis, kui oleks nii, et kõik inimesed saaksid loojaks ja mõtleksid nagu Kristus ja teeksid „õigeid" asju, kuhu siis veel areneda oleks?

33. Valgustunud. Kuidas edasi? (I.)

33. Valgustunud. Kuidas edasi? (I.)

Vastus 8. artikli „Vaimsed ehk spirituaalsed tsüklid“ lugeja küsimusele:

„Kuidas mõista seda, kui maailm on must ja valge, hea ja halb, all ja üleval, ilus ja kole — n-ö tasakaalus — on siis üldse võimalik, et kõik inimesed jõuaksid valgustuseni?

Siis, kui oleks nii, et kõik inimesed saaksid loojaks ja mõtleksid nagu Kristus ja teeksid „õigeid" asju, kuhu siis veel areneda oleks? Kas see muudaks elu maa peal ja kuidas ja kas ainult maa peal või kogu universumis?

Kas inimene saab ise aru, kui ta saab „nägijaks" või tundub see temale sellel hetkel juba n-ö loomuliku olekuna?“

I osa

Kuidas mõista seda, kui maailm on must ja valge, hea ja halb, all ja üleval, ilus ja kole — n-ö tasakaalus?

26. Kuidas häälestuda vaimsele reaalsusele

26. Kuidas häälestuda vaimsele reaalsusele

Häälestumine vaimsele reaalsusele ning sellega ühenduse saavutamine on inimese arengu üks olulistest eesmärkidest — tunnistame seda või mitte. Enamik religioossetest ja vaimsetest rituaalidest (näiteks palved, mantrad, dikriid ja rosaariumid) sooritatakse eesmärgiga saada ühendust vaimse reaalsusega. Ühenduse vaimse reaalsusega annab meile mitte niivõrd rituaal ise, vaid just oma tähelepanu ehk teadlikkuse suunamine. Rituaal aitab meil oma tähelepanu õiges fookuses hoida. Me häälestume nähtustele, millel on meie tähelepanu ehk teadlikkus. Siiski, oluline osa rituaali puhul langeb ka väljaöeldud sõna maagiale. Väljaöeldu ei ole lihtsalt helilainete vibratsioon õhus, vaid kannab endas tugevat loovat energeetilist mõju. Seda ka siis, kui meil kuulajaid ei ole.

24. Neitsist sündinud

24. Neitsist sündinud

Tõenäoliselt üks põhjusi, miks paljud lääne inimesed kristlusesse ja piiblisse eelarvamusega suhtuvad, on kristlikule religioonile iseloomulik pime usk ning klammerdumine ajast ja arust väidetesse, nagu näiteks Jeesuse sündimine neitsist. Püüame esmalt aru saada, kuidas selline väide üldse tekkinud on.Segadus on ilmselt alguse saanud sellest, et sõna „neitsi” on tegelikult vale tõlge heebreakeelsest sõnast „almah”, mis tähendab „puhas naine”. „Puhas naine” viitas naisele, kes elas püha elu ning oli pühendanud oma elu Jumala teenimisele, nagu oli ka Maarja, enne, kui ta kohtus Joosepiga. Teiste sõnadega, naine võis pühenduda tsölibaadile isegi peale abielus olemist ja laste saamist, jäädes seejuures puhtaks. Seetõttu võis naine olla puhas, olemata neitsi, mis tähendab, et vana testamendi ennustus sai osutuda tõeks, ehkki viljastumine toimus füüsilisel teel.

22. Kosmiline peegel (II.)

22. Kosmiline peegel (II.)

Kuidas  looduskatastroofi tüübid on seotud teatud konkreetsete meeleseisunditega?

Vaatame mõnda näidet, kuidas kollektiivses alateadvuses olev emotsioon ja maailmavaade manifesteerub kindlate loodustingimustena.

Jätk artiklile: 21. Kosmiline peegel (I.)

21. Kosmiline peegel (I.)

21. Kosmiline peegel (I.)

Ehkki kogu universum on loodud homogeense struktuurina või energeetilis-materiaalse nähtusena, on rõhuval osal inimestel seda keeruline märgata. Kuna me (suurem  osa inimestest) oleme võtnud omaks dualistliku - eraldatusel põhineva maailmavaate, siis see teadvusseisund sunnib meid nägema ennast eraldatuna tervikust, mille osad me tegelikult oleme. Me  oleme  loonud oma meeles üksteisest eraldatud osa(konna)d, mille tõttu arvame, et me ei vastuta selle eest, mis meie ümber toimub.

20. MINA ja ego

20. MINA ja ego

Pole vist olemas täiskasvanud inimest, kes ei kasutaks vahetevahel sõna „ego”. Kui intuitiivselt on meil mingi ähmane ettekujutus, mida see sõna tähendab, siis täpsemal uurimisel ootab meid ees määramatuse soo. Sageli on kombeks ego lahtiseletamiseks kasutada veelgi segasemaid ja ähmasemaid mõisted, kui seda on sõna ego.

Käesoleva essee eesmärgiks ei ole väita, et kellegi ego definitsioon on vale või puudulik, vaid püüda seletada seda teisest vaatenurgast, lootuses selle kaudu suurendada meie arusaamist egost kui nähtusest eelkõige meie endi psüühes.

18. Eluvool

18. Eluvool

Selleks, et mõista inimese olemust ja tema erilisust võrreldes muu elavaga, peame vaatama inimest kui protsessi, mitte kui fikseeritud omadustega elusolendit, keda võib välise vaatluse abil uurida ning kellel on kindlad omadused, mida me võime uurimise käigus kirja panna.
Inimene, kogu oma psühho-spirituaalses tervikus, on nagu  voolav jõgi. Keegi meist ei ole kunagi seesama inimene, kes ta oli eelmisel hetkel, nii nagu ei ole võimalik kaks korda astuda (täpselt) samasse jõkke. Inimene osaleb elu voolus ning on ka ise elu vool, seega tinglikult võime inimest kogu tema terviklikkuses nimetada eluvooluks.

Antud teema mõistmisel on abiks kui eelnevalt lugeda seotud artiklit: 1. Hing

16. Armastus

16. Armastus

Tõenäoliselt on igal inimesel oma isiklik teadvustatud või teadvustamata arusaam sellest, mis on armastus. Armastust on püütud väljendada luule ja romaanivormis ning muusika- ja kunstivormis, samuti selgitada teaduse terminites, aga müsteeriumiks on see jäänud.

Käesolev artikkel on katse seletada armastust essee vormis.

12. Buddha ja Kristus

12. Buddha ja Kristus

Ehkki sõnu Buddha ja Kristus kasutatakse põhiliselt viitamaks kahe erineva vaimse õpetuse rajajale, on nende sõnade sisu siiski tunduvalt sügavam. Kui Siddhartha Gautama sündis, siis ei kutsunud keegi teda Buddhaks ning ka Jeesusust ei kutsutud Kristuseks. Sügavamal tasandil tähistavad need sõnad sarnaseid, kuid mõnevõrra erinevaid teadvusseisundeid. Kristuse tiitli saab inimene, kes on Maa peal võimeline kehastama täit Kristus-teadvust, s.t olema Kristus inimese kehastuses. Buddha tiitli saab inimene, kes on Maa peal võimeline kehastama täit Buddha-teadvust, s.t olema Buddha inimese kehastuses. Etteruttavalt olgu öeldud, et kõik inimesed omavad seda potentsiaali.

9. Mis on tantra?

9. Mis on tantra?

Püüdes mõista erinevates allikates tantra kohta öeldut, saame suhteliselt vastuolulise pildi. Lähtudes arusaamisest, et kõikidel vaimsetel õpetustel on üks lõppeesmärk, võime väita, et tantra kui vaimse õpetuse eesmärgiks on inimese nais- ja meesaspekti ühendamine. Segadus ning erimeelsused saavad alguse sellest, et enamasti ei defineerita,  mida tähendab selles kontekstis nais- ja meesaspekt.

3. Tuli, vesi, õhk ja maa

3. Tuli, vesi, õhk ja maa

Lüües interneti otsingumootorisse fraasi „tuli, vesi, õhk, maa" või „eart, wind, fire, water", saame vastuseks hulgaliselt raskesti mõistetavaid selgitusi, mida on väga keeruline siduda meie tänase arusaamisega maailma toimimisest. See siiski ei pea veel tähendama, et nende mõistete taga asjalikku sisu ei ole. Peame arvesse võtma, et aastatuhandeid tagasi olid inimkonna sõnavara ja teadmised väga tagasihoidlikud võrreldes tänase seisuga. Varjatumaid nähtusi, mida oskasid märgata ainult müstikud, tuli kirjeldada sümbolite ja/või sõnade abil, mis olid tavapäraselt teises kasutuses. Seega, mitte andes hinnanguid teiste seletuste õigsuse kohta, püüan siinkohal esitada mõnevõrra ratsionaalsema vaatenurga antud mõistetele.

Antud teema mõistmisel on abiks, kui eelnevalt lugeda seotud artiklit1. Hing.

 

2. Mis on karma?

2. Mis on karma?

Kuna kõik siin maailmas on energia, siis on ka karma lihtsalt energiavorm, mis on tekitatud igal konkreetsel juhul eelnevalt karma „kandja" poolt, olgu selleks siis üksikisik, perekond, suguvõsa, rahvus, riik, mingi muu inimgrupp või kogu inimkond. Lihtsustatud kujul võime vaadata karmat kui keerukat, suhteliselt stabiilset „magnetvälja", mis tõmbab ligi ehk magnetiseerib selle kandjale sarnast energiat. Viha tõmbab ligi viha ja hirm magnetiseerib hirmu.

Antud teema mõistmisel on abiks, kui eelnevalt lugeda seotud artiklit1. Hing

1. Mis on hing?

1. Mis on hing?

Terviklik lähenemine inimesele kaasab alati keha, hinge ja vaimu. Keha on inimterviku füüsiline väljendus, mille kohta enamik meist omab juba elementaarset arusaamist. Hinge olemus on aga olnud üldiselt segaduste allikaks. Läbi ajaloo on hinge kirjeldatud mitmel erineval moel, mis on sõnast „hing” teinud eriti häguse mõiste, millega võib pea kõike väljendada ja mis sageli mingit mõistlikku infot ei sisalda.