Psühholoogia

20. MINA ja ego

20. MINA ja ego

Pole vist olemas täiskasvanud inimest, kes ei kasutaks vahetevahel sõna „ego”. Kui intuitiivselt on meil mingi ähmane ettekujutus, mida see sõna tähendab, siis täpsemal uurimisel ootab meid ees määramatuse soo. Sageli on kombeks ego lahtiseletamiseks kasutada veelgi segasemaid ja ähmasemaid mõisted, kui seda on sõna ego.

Käesoleva essee eesmärgiks ei ole väita, et kellegi ego definitsioon on vale või puudulik, vaid püüda seletada seda teisest vaatenurgast, lootuses selle kaudu suurendada meie arusaamist egost kui nähtusest eelkõige meie endi psüühes.

19. Laste kiitmisest

19. Laste kiitmisest

 Hea ei saa eksisteerida ilma halvata ning seetõttu lapse käitumise mingite aspektide positiivsesse valgusesse seadmine loob automaatselt olukorra, kus mingid (selle või mõne teise) lapse käitumise aspektid on automaatselt asetatud negatiivsesse valgusesse. Isegi kui hüpoteetiliselt kõik lapsed hakkaksid käituma positiivse mudeli alusel, siis lapsevanemad „tõstaksid latti” ning oleksime jälle sarnases olukorras tagasi.

Antud teema mõistmisel on abiks kui eelnevalt lugeda seotud artikleid:  1. Hing2. Karma,  11. Piiride seadmine lastele15. Miks lapsed on niisugused nagu nad on?  ja  18. Eluvool.

17. Loovus

17. Loovus

Mistahes ühiskonnas on olemas massiteadvus, mis koormab inimeste psüühet, luues sellele teatud raamid. Need raamid suruvad inimeste mõtted kindlatesse piiridesse, mida me võime nimetada mentaalseks kastiks (mental box). Seega võime loovust defineerida kui võimet ja tahet avada oma meel millelegi, mis asub väljaspool antud ühiskonna mentaalset kasti, nii et oleks võimalik esitada uusi ideesid, mida massiteadvusega koormatud inimesed ei suuda iseseisvalt vastu võtta.

15. Miks lapsed on niisugused nagu nad on?

15. Miks lapsed on niisugused nagu nad on?

Kui me esitame endile selle küsimuse, või laiemalt “Miks inimesed on niisugused nagu nad on?”, siis paljud meist oskavad anda sellele mitmeid seletusi, näiteks:

  • vanemate geneetiline mõju
  • keskkonna ja kasvatuse mõju

Sageli on meie lastel aga omadusi, mida on nende faktoritega keeruline seletada. Senini oleme eeldanud, et küllap on geenides midagi, mida me veel ei tea ning see aitab ära seletada, miks meie lapsed just iseloomuomaduste poolest meist nii väga erinevad, kuigi sageli on ka nende füüsilised erinevused piisavalt suured, et meis imestust tekitada.

Antud teema mõistmisel on abiks, kui eelnevalt lugeda seotud artiklit1. Hing .

11. Piiride seadmine lastele

11. Piiride seadmine lastele

Üks lapsevanemate põhilisi väljakutseid on piiride seadmine oma lapse käitumisele. Lapsel puudub võime iseseisvalt oma egoistlikele soovidele vastu seista ning nad vajavad selleks kellegi abi. Lapsevanemate kohustuseks on aidata lapsel õppida leidma tasakaalu lühiajaliste ja pikaajaliste eesmärkide vahel, sest ilma selleta ei ole võimalik ühiskonnas ning teiste inimestega suheldes edukalt hakkama saada. Lastel on vaja ära õppida, kuidas piirata   lühiajaliste eesmärkide saavutamist või neist loobuda, et ei kaoks võimalus saavutada pikaajalisi eesmärke. Seda võiks isegi nimetada elu põhi- õppetunniks – kas me soovime saavutada kiiret, kuid lühiajalist rahuldust või on meie eesmärgiks püsivama ja tõusva heaolu saavutamine.

10. Õige partneri leidmisest

10. Õige partneri leidmisest

Põhjus, miks enamik inimesi „õiget“ partnerit otsides ebaõnnestuvad, on enesestmõistetavaks pidamine, et „õige“ on see partner, kellega koos olles me ise endid muutma ei pea. Me otsime partnerit, kes kompenseeriks meie psühholoogia lahendamata aspektid, et võiksime tunda ennast terviklike ja õnnelikena ega peaks oma silmast palki otsima. Näiteks, kui tunneme ennast üksikuna ja ebaturvaliselt, siis soovime alateadlikult leida partnerit, kes neid puudusi kompenseeriks ning meie elust üksinduse kõrvaldaks ja turvatunde tekitaks. Kui me tõesti niisuguse partneri leiaksime, siis võiks meil olla mugav elu, kuid selline partner ei sunniks meil oma psühholoogiat tervendama ning oleks seega takistuseks isiklikul arengul ja vaimsel kasvamisel.