Sisukord

Sissejuhatus

I. Tõed oma elukogemuse parandamiseks

1. Miks te vajate vastuseid
2. Arusaamine siseheitlustest
3. Valiku tähtsuse mõistmine
4. Oma elu valikuvõimaluste mõistmine
5. Vastuste leidmisest
6. Kust leida õnne?
7. Universumi põhiomaduse mõistmine
8. Elu võrrandi mõistmine
9. Elu Saladuse mõistmine
10. Väline teadmine versus sisemine äratundmine

II. Algteadmisi universumist

11. Maailmavaate piiravast või edendavast mõjust
12. Esimene samm avarama maailmavaate poole
13. Teadus ja uus maailmavaade
14. Teaduse suutmatusest meele ignoreerijana
15. Energia muutumine mateeriaks
16. Radikaalselt uus maailmavaade
17. Kaks põhilist elu puudutavat küsimust

III. Algteadmisi oma MINA olemusest

18. Teekond oma vaimse mina juurde
19. Vaimse olemuse tundjast
20. Inimlik ego
21. Alateadvuslik arvuti
22. Energiakeha
23. Vaimne mina
24. Energiavool
25. Olemuse neli madalamat keha
26. Kontakti kaotusest oma vaimse minaga
27. Kristus-mina olemusest
28. Kerge väljapääs

IV. Algteadmisi parema elu kaasloomiseks

29. Kaasloomise mõistmine
30. Mõtete muutumine reaalsuseks
31. Kõrgeima potentsiaali saavutamisest
32. Meel üle mateeria
33. Lahendustest eneseabi kaudu
34. Minevik kui tuleviku kujundaja
35. Tagajärgede eest põgenemise võimalikkusest
36. Minevikust kõrgemale tõusmisest
37. Progressi kaks sammast
38. Elustiil, mitte kiirlahendus

V. Elu eesmärgist

39. Jumala päritolu
40. Universumi loomisest
41. Jumala seadus ei ole karistus
42. Tasakaalu seadus
43. Inimese langemine
44. Taasühinemine oma vaimse õpetajaga
45. Kristus ja antikristus
46. Vili hea ja kurja tundmise puult
47. Miks on maailmas kurjus?
48. Teie jumalik plaan

Loetelu lisainformatsiooniks

9



11
13
16
18
21
24
26
29
32
35



40
43
45
48
52
55
61

 

64
67
70
75
77
84
88
90
94
96
104



109
112
115
118
120
123
129
132
145
157



162
166
170
174
176
178
180
183
188
192

196

Sissejuhatus

Kas te olete kunagi tundnud huvi põhiliste, elu olemust puudutavate küsimuste vastu nagu näiteks:

Kes ma olen, kust ma tulin, miks ma siin olen ja kuhu ma lähen? Kas elul on eesmärk ja kas minu isiklikul eksistentsil on sügavam tähendus? Miks mõned inimesed on alati õnnelikud, teised aga peavad oma õnne eest võitlema? Miks head inimesed kogevad sageli halba, aga halvad inimesed just head? Kas seda põhjustab õnnelik juhus, saatus, ebaõiglane Jumal või on sellele paradoksaalsusele olemas sügavam seletus? Mida saan mina teha oma elu parandamiseks, selle asemel, et tunda end ohvrina elamas olukordades, mis väljuvad minu kontrolli alt? Kas Jumal on olemas, missugune ta on ja missugune on minu suhe temaga?

Paljud inimesed on hakanud uskuma, et nendele küsimustele ei olegi vastuseid. Mõned aga arvavad, et vastuseid saab leida ainult teatud ususüsteemi piires. Teised omakorda kardavad vaadata mistahes absolutistliku ususüsteemi piirangutest kaugemale, olgu see oma loomult religioosne või teaduslik. Nad usuvad, et on olemas teatud küsimused, mida ei olegi ette nähtud küsida. Samas aga on olemas küsimusi, millele ei ole vastuseid või et küsijal ei ole lubatud teatud vastuseid saada.

Viimastel aastakümnetel on üha enam inimesi mõistnud, et elu peab olema võimalik rohkem sügavuti lahti mõtestada, kui neile pühapäevakoolis räägiti. See raamat ongi kirjutatud nende jaoks, kes on valmis mõtlema väljaspool traditsioonilisi tõekspidamisi ja esitama selliseid küsimusi, mille kohta ametlik ususüsteem ütleb, et neid ei ole ette nähtud küsida.

Selle raamatu eesmärk on anda teile lühivastuseid põhilistele elu puudutavatele küsimustele. Enesestmõistetavalt on need küsimused keerukad. Vältimaks selle raamatu tuhandeleheküljeliseks köiteks muutumist, on vastused lühikesed ja annavad ainult minimaalse seletuse eeldusel, et teis endis olev potentsiaal võimaldab neil vastustel olla kooskõlas teie kõrgema olemusega. Teis peitub võime jõuda kõrgema arusaamiseni oma sisemise allika kaudu.

Hoolitsetud on ka selle eest, et vastused oleksid nii universaalsed kui võimalik, et vägagi erineva taustaga inimesed suudaksid seda raamatut lugeda. Teilt ei oodata mingite kindlate uskumuste omamist selleks, et teost lugeda, samuti ei püüa see raamat ka sundida teid mingit kindlat religiooni või filosoofiat vastu võtma. Aga kuna kogu tekst on kirjutatud peamiselt lääne inimeste jaoks, kes on üles kasvanud kristlikus kultuuris, siis leiate te mõningaid viiteid Piiblile. Elu põhiküsimusi käsitlev raamat tegeleb paratamatult vaimsete teemadega. Seega mõned vastused süvendavad teie arusaamist nendest teemadest, andes mõistmist, mida te pühapäevakoolist ei saanud.

Loetavat aitab mõista avatud meel ja tahe teada enamat oma praeguste teadmistega võrreldes. Mõelge, kui paljud veedavad elu oma olukordade üle kaeveldes. Aga nad keelduvad kasutamast seda tohutut hulka teadmisi, mis on tänapäeva ühiskonnas kättesaadavad. Nad õpivad ära kõigest kasina miinimumi, kuidas elus läbi ajada, aga nad ei näita üles huvi nende põhiliste küsimuste vastu, kuidas elu toimib. Ja sageli keelduvad nad tähelepanu pööramast sellele ühele, mis mõjutab nende elu igat aspekti, nimelt oma psüühikale.

Kogu inimkonna progress algab mõttest: “Elu peab olema midagi enamat, kui ma praegu kogen!” Muidugi peate te järjekindlalt jätkama omaenese “enama” otsimist ja raamat “Algteadmisi oma elu mõistmiseks” ongi kavandatud selleks, et anda teile lendstart oma mina leidmiseks.

1. Miks te vajate vastuseid

See raamat on neile, kes tahavad saada vastuseid elu põhiküsimustele. Kaks peamist põhjust, mis ajendavad teid vastuseid otsima, peituvad teis endis:

  • Te tunnete endas ära vaimse otsija, mis tähendab seda, et teis on loomupärane tung otsida ja leida vastuseid, süvendada arusaamist elust ja iseendast.
  • Te ei ole rahul oma elus kujunenud olukordadega ja tahate teada, kuidas saaksite neid olukordi muuta.

Esimene põhjus võib filosoofilisemana näida, kuid teine on praktilisem. Tegelikult on mõlemad põhjused ajendatud tundest, et elu peab olema midagi enamat, mis toob kaasa soovi parandada oma elukogemuse mõistmist. Milles aga täpsemalt vaadates seisneb teie suhtumine mingisse oma elusündmusse?

Võtame näiteks kaks inimest, kes on pealtnäha väga sarnastes olukordades, nagu on seda töö kaotus ja silmitsi seismine karjäärimuutusega. Üks reageerib ohvriks olemise tundega, nähes süüdlasena tööandjat, juhust, saatust või Jumalat. See inimene laseb end tõmmata allakäigu spiraali ja hiljem tagasi vaadates näeb ta seda eluolukorda kui oma elu ruineerivat põhjust. Teine võtab seda olukorda kui ülesärkamise kutset, võimalust elu uuesti läbi mõelda ja teha mõned muudatused. See isik vaatab hiljem toimunule kui parimale, mis temaga kunagi juhtuda võis, sest sellest sai ajend tema elukvaliteedi muutmiseks.

Mõlemad inimesed seisid silmitsi sarnaste väliste olukordadega, kuid nende seesmised kogemused olid peaaegu diametraalselt vastandlikud.

Teie seesmised olukorrad – viis, kuidas te näete ja suhtute välistesse olukordadesse ning kuidas te neile reageerite – moodustavad teie elukogemusse suhtumise. Aga kuidas on see võimalik, et kaks inimest kogevad küll üht ja sama olukorda, kuid ühe jaoks saab sellest positiivne ja teise jaoks negatiivne elukogemus? Põhjus on selles, et need kaks inimest reageerisid välistele olukordadele erinevalt. Mis on see, mis toidab negatiivset kogemist ühe inimese puhul, kuid teisel juhul on inimene võimeline sama olukorra pöörama positiivseks elukogemuseks? Kas võib olla, et üks inimene mõistis midagi, millest teine polnud teadlik ja just niisuguse lähenemisega oli ta suuteline suunama oma kogemuse positiivseks? Üks neist oli suuteline selgeks õppima elukogemusest tuleneva õppetunni, kuid teisest sai ohver.

Me näeme nüüd reaalset põhjust, miks inimestel on vajadus vastuseid otsida elu põhiküsimustele – nad tahavad parandada oma elu kogemise viisi. Kuidas see seondub ülalmainitud põhjustega:

  • Teil on seesmine sund vastuste leidmiseks. Teadmised endast ja oma elust saavad tõelisteks väärtusteks. Teadmine, kes te olete ja miks te siin olete, saab anda teile sügavama eesmärgitunde. Elu saab sügavama tähenduse ja te näete ka oma elu individuaalset eesmärki. Enesestmõistetavalt parandab see teie elule lähenemist ja elu kogemist ka siis, kui teie välistes olukordades ei muutu midagi.
  • Te tahate parandada oma väliseid olukordi. Kui te teate rohkem endast, elust ja oma seotusest eluga, on teil võimalik teha positiivseid muudatusi oma välises olukorras. See ilmselgelt parandab teie elust arusaamist.

Seda silmas pidades vaadelgem nüüd üht teemat, mida te peate valdama enne, kui te suudate muuta suhtumist oma elus kogetavasse.

2. Arusaamine siseheitlustest

Inimkonna ajalugu võib vaadelda kui võitlust vabaduse eest, võitlust vabanemiseks kannatustest, piirangutest, vaesusest, tühjusest või millest iganes, mis inimestele takistusi seab. Selle võitluse keskne aspekt on ülesaamine võhiklikkusest. Koopaelanikel olid väga piiratud valikuvõimalused oma eluolukordade parandamiseks, sest neil olid väga piiratud teadmised endast ja materiaalsest universumist. Nad ei tundnud piisavalt hästi loodusseadusi oma väliste olukordade muutmiseks. Nad ei tundnud piisavalt ka omaenda psüühikat, et muuta oma reageerimist eluolukordadele. Tänapäeva inimestel on selles valdkonnas hoopis arenenumad vahendid kasutada.

Enese seesmiste ja väliste olukordade parandamise keskne aspekt on iseendast ja elust arusaamise süvendamine. Teadmine on võti iga positiivse muudatuse juurde, mida on inimajaloos nähtud. See kehtib nii kollektiivsel kui individuaalsel tasandil. Kui te tahate oma isiklikku ellusuhtumist parandada, siis peate te alustama sügavama arusaamise otsimisest. Te peate uurima neid teadmisi, mis on tänapäeva maailmas kättesaadavad, sest need on teadmised, mida minevikus polnudki.

Mõelge sellele, kui õnnelikud te olete, elades ajal, kus on kättesaadav suurim infohulk kirjapandud ajaloo kohta. Te elate tõepoolest ajal, mil igaüks, kes tahab, saab leida piisavat informatsiooni ja praktilisi abivahendeid, et süstemaatiliselt oma ellusuhtumist muuta. See raamat – vastukaaluks mitmeköitelistele teostele – püüabki anda teile informatsiooni väga kontsentreeritud kujul. Nüüd kerkib loogiline küsimus sellest, miks ei antud teile seda informatsiooni teie sirgumisel täiskasvanuks? Miks ei õpetatud teile, kuidas õppida oma elukogemusest võimalikult palju? Miks on inimkond tuhandeid aastaid võidelnud, et pääseda inimlikest piirangutest, rõhumisest ja kannatusest?

Miks on teie elu olnud võitlus isikliku vabaduse eest, võitlus piiravate väliste ja seesmiste olukordade vastu? Loogiline vastus peitub jõudude olemasolus, mis eksisteerivad nii teie sees kui ka väljaspoolt teid ja need jõud tahavad teid hoida teadmatuses. Põgus pilguheit ajaloole näitab väliste jõudude eksisteerimist nii diktaatorite kui ka mitmete režiimide kujul– ka poliitiliste, religioossete ja teaduslike institutsioonide näol – kes on püüdnud agressiivselt maha suruda soovi teadmiste järele, hoides neid rahva eest peidus. Üheks illustreerivaks näiteks on teatud religioossete institutsioonide püüd hoida Euroopa intellektuaalset elu raudses haardes niinimetatud pimedal ajastul. Teadmiste varjamise motivatsiooniks on alati olnud inimeste kontrolli all hoidmine nii individuaalsel kui kollektiivsel tasandil. Inimeste kontrolli all hoidmine füüsiliste vahendite kaudu on aga alati räpane ja viib vastuhakule. Palju efektiivsem on kontrolli all hoida inimeste meeli. Kui inimesed teavad vähe, siis ei pruugi nad aru saadagi, et neid rõhumise all hoitakse või nad ei tea, kuidas vabadust saavutada. Järeldus on selge. Kui keegi tahab teid kontrolli all hoida, siis peab ta varjama teie eest teadmisi selle kohta, kuidas te ennast kontrolli alt vabastada saaksite. Mis on tähtsaim informatsioonikilluke, mis vabastab teid mistahes meelekontrolli vormi alt? See on teadmine, et teie elu kogemise viis EI ole teie väliste olukordade automaatne produkt. Saavutades sügavama arusaamise selle kohta, kes te olete ja kust te tulete, saavutate te võime valitseda oma eluolukordi. Te võite valida oma elukogemise viisi, oma suhtumise elukogemusse selle asemel, et lasta välistel olukordadel ja omaenese psühholoogial määrata teie eest, kuidas te peate suhtuma oma eluolukordadesse.

Kui elu nähakse võitlusena vabaduse eest, siis nüüd me mõistame, et võti vabadusele on arusaamine. Tõde on see, mis teeb teid vabaks, sest kui te teate, kes te olete ja kuidas toimib maailm, olete te suutelised tegema paremaid valikuid. Selle raamatu eesmärk on aidata teil olla oma elukogemuste teadlik valitseja. Raamat annab teile kogu tõe kompaktsel kujul, kuid seda tõde antakse sammhaaval, järk-järgult. Alustagem sellest, kui tähtis on valik.

Need, kes tahavad teid kontrolli all hoida, on huvitatud sellest, et te seda valet usuksite. Nad ei taha, et te avastaksite selle aluspõhjaks oleva tõe, et teie meel on kaitsmata ainult senikaua, kui te teete ebateadlikke valikuid – lastes teistel enese eest valikuid teha. Nad ei taha, et te teaksite, et teil on alternatiiv niisugusele lähenemisele. Sest kui te tõesti teaksite, et universum on peegel, siis teaksite te ka seda, et te tõepoolest suudate muuta oma väliseid olukordi oma teadvust muutes. Väliste olukordade orjaks olemise asemel võite te võtta valitsemise oma seesmiste olukordade, oma meele üle. Et seda efektiivselt teha, vajate te Elu Võrrandi mõistmist.

3. Valiku tähtsuse mõistmine

Toimiva eneseabi ja tõeliste vaimsete õpetajate peamine sõnum on: “SINU ELU MUUTMINE ON SINU ENDA KÄTES!” Aga mida on selleks muutmiseks vaja? Albert Einstein ütles: “Hullumeelsus on ühe ja sama asja jätkuv kordamine ja sealjuures erinevate tulemuste ootamine.” Oma elu muutmiseks peab midagi teis endis muutuma. Kui te jätkate sama asja kordamist, siis kui suur saab olla tõenäosus, et teie elu iseenesest muutub?

On kaks põhilist elule lähenemise moodust. Mõned jätkavad sama asja tegemist, elades alati unistuses, et ühel heal päeval kas juhuse, saatuse, maagilise või jumaliku sekkumise sähvatus muudab nende elu. Teised mõistavad, et oma elu muutmiseks peavad nemad aktiivselt midagi muutma, mis muudatuse kaasa tooks. Nad peavad muutma seda, mille muutmine on nende võimuses.

Kõik tõelised vaimsed õpetajad räägivad igavesest seadusest, mis ütleb, et te ei saa muuta oma elu ilma ennast muutmata. Oma väliste olukordade muutmiseks peate te olema valmis alustama oma senise mõtteviisi muutmisest. Teis peab olema tahe vaadata peeglisse. Te peate tahtma otsida üles palk omaenda silmast, et see sealt eemaldada.

Oma elu muutmiseks on teil vaja mõista vaba tahte jõudu. Te peate paigalseismise asemel valima muutumise. Te peate mugavuse asemel valima kasvamise. Te peate surma asemel valima elu. Elu on eelkõige valik. Elu on valikute tegemise protsess ja ainult teie saate teha neid otsuseid, mis muudavad teie elu.

Te teete pidevalt valikuid ja te ei saa kunagi välja lülitada vastutust otsuste tegemise eest. Te võite peatada otsuste tegemise, kuid seegi on otsus. Te võite lubada teistel inimestel või institutsioonidel enese eest otsuseid teha, aga ka selleks peate te tegema otsuse. Ja te saate otsuste mitte- tegemise seisundis olla ainult siis, kui jätkate selle otsuse tegemist, et te otsuseid ei tee.

Kui te otsustate, et te ei tee otsuseid, siis seate te end vaimselt surnu seisundisse. Te elate küll füüsiliselt edasi, kuid vaimselt olete te surnud. Te ei saa olla vaimselt elus ja otsuseid mitte teha. Elu on valik. Elu on valik olla midagi enamat. Vähema valimine on surm. Kui te teadlikult ei vali elu, siis olete te ebateadlikult valinud surma.

Valikuid ei tehta vaakumis - kõikidel valikutel on tagajärjed. Vaimselt surnu seisund ei võta teilt ära teadvust. See ei takista teid oma elu valikute tagajärgi kogemast, vaatamata sellele, kes neid valikuid teeb. Võrrand on lihtne. Te kas teete ise valikuid või lubate kellelgi või millelgi enese eest valikuid teha. Mõlemal juhul olete teie see, kes peab tagajärgedega elama. Ainus viis tagajärgi mõjutada, on teha ise ostuseid.

On kaht tüüpi tagajärgi. Mõned tagajärjed piiravad teid ja heidavad teie elukogemusele negatiivset mõju. Mõned tagajärjed vabastavad teid ja rikastavad teie elukogemust. Tagajärjede kogemise tõlgendamine võib teie elukogemuse mõistmist kas piirata või rikastada.

Piiravad tagajärjed on niisuguste valikute tulemus, mis põhinevad ebatäiuslikul või ebaõigel teadmisel. Vabastavad tagajärjed toetuvad sügavuti arusaamisele. Tõde teeb teid vabaks midagi enamat tajuma. Tõe mitteteadmine piirab teid ja te muudate oma elu võitluseks.

Muutumine peab alguse saama muutmise soovist. Võrrand on lihtne. Te peate muutust nii väga soovima, et olete valmis sirutuma kõrgema arusaamise poole oma elus muudatuse loomiseks. Mida on vaja selleni jõudmiseks? Võib-olla aitab teid teadmine oma valikuvõimalustest?

4. Oma elu valikuvõimaluste mõistmine

Teil on kaks põhilist valikuvõimalust. Teie elu võib olla tõusev, ülesminev spiraal, mis pidevalt laiendab teie elukogemust, juhtides teid suurema rahulolu, õnne ja meelerahu juurde. Teie elu võib olla allakäiguspiraal, mis piirab teie elukogemust, viies teid puudusetunde, pettumuse, hirmu, viha ja võitlustunde juurde. Erinevus tuleneb teiepoolsetest valikutest. Te teete alati valikuid. Küsimus on selles, kas need on teadlikud või ebateadlikud, teadvustamata valikud.

Kui te teete puudulikul arusaamisel põhinevaid valikuid, siis kogete te piiravaid tagajärgi. Selleks, et nende tagajärgedega tegelda, peate te tõenäoliselt tegema järjekordseid ebateadlikke valikuid ja see viib vältimatult veelgi piiratumate tagajärgedeni. Kui niisugune lähenemine liiga kaua kestab, viib see meeleseisundini, kus näib, et kõik teile teadaolevad valikuvõimalused juhivad halbade tagajärgedeni. See on võhiklikkuse seisund, vaimse pimeduse seisund, mille süvenemine loob tunde valikute, valikuvõimaluste puudumisest teie elus. See on vaimse halvatuse seisund, vaimne surm.

Ignorantsusel, võhiklikkusel põhinevad valikud viivad veelgi suuremasse võhiklikkusesse ja seda allaminevat isetoimivat spiraali saab katki murda ainult otsusekindla tahtejõu abil. Te peate tagasi võitma oma teadlike valikute tegemise jõu. Te peate tahtma teha ise oma valikuid ja te peate olema valmis jõudma nende teadmisteni, mis toetavad teid teadlike valikute tegemisel. Ainult teadlikke valikuid tehes vabanete te võhiklikkusest ja vaimsest surmast.

Kui te juba olete allaviivasse spiraali sisenenud, siis sealt enese vabaksmurdmine nõuab pingutust. Te ei saa katki murda seda spiraali, rakendades samasugust ellusuhtumist, mis teid sellesse spiraali viis. Te ei saa lahendada probleemi samas teadvuse seisundis, mis probleemi lõi. Seega peate te olema valmis midagi muutma.

Selleks, et oma elu muuta, peate te kõigepealt tahtma muuta iseennast. Te peate muutma oma suhtumisi ja elule lähenemist. Te peate olema valmis sirutuma niisuguse arusaamise poole, mis teil praegusel hetkel puudub. Üle kõige taotlege arusaamist.

Oma elu muutmiseks peate te õppima teadlikke otsuseid tegema, niisuguseid, mis viivad vabastavatele tagajärgedele. Sellised valikud peavad baseeruma kõrgemal arusaamisel elust. Niisuguse arusaamise leidmiseks peate te olema valmis oma praegustest teadmistest ja uskumustest kaugemale vaatama, oma praegusest mentaalsest seisundist väljapoole nägema.

Kui inimesed ei suuda ennast allakäiguspiraalist vabastada, siis selle suutmatuse põhjus on üks. Nad on mentaalselt ja emotsionaalselt klammerdunud mingi kindla ususüsteemi või maailmavaate külge ja nad ei taha oma praegusest mentaalsest seisundist väljapoole kõrgema arusaamise leidmiseks vaadata. Käesolevate uskumuste külge klammerdumine, oma mentaalse vangla mahajätmisest keeldumine, on peamine faktor, mis hoiab nii paljusid inimesi võitluse ja kannatuste oravarattal.

Kogu inimajaloo jooksul nähtud progressi võtmeks on asjaolu, et igas generatsioonis on leidunud neid, kes on olnud valmis sirutuma kõrgema arusaamise poole elust – nad on olnud valmis tavamõtlemisest loobuma. Kuid igas generatsioonis on enamus siiski keeldunud oma mentaalsest vanglast lahkumast. Seega on teie esimene valik oma teel oluliselt mõjusama elukogemuse poole, leida endas tahtmine väljuda oma kivinenud mõtlemisviisist. Teis peab tekkima tahe otsida arusaamist, mis läheb teie praegustest uskumustest kaugemale. Te peate olema valmis sirutuma tõe poole, mis teeb teid vabaks.

Selleks, et oma valikud teadlikuks muuta, on vaja kõigepealt aru saada, et valikuid ei tehta vaakumis. Iga teie poolt tehtud valik on teie käesoleva teadvuse seisundi väljendus. Valik on selle väljendus, kuidas te näete ennast, kuidas te näete maailma ja kuidas te näete oma suhet maailmaga. Teie üldine maailmavaade, teie põhiline paradigma on üles ehitatud pika perioodi jooksul ja seda on mõjutanud paljud ideed, millest mõned on ebatäiuslikud ja väärad. Oma elu muutmise võtmeks on väärate ideede paljastamine ja nende asendamine kõrgema arusaamisega. Kui inimestel nurjub oma elu parandamine, siis juhtub see ALATI seepärast, et nad on klammerdunud mingi ebatäiusliku või väära idee külge, mida nad keelduvad küsitavaks muutmast.

Nad võivad olla programmeeritud kartma, et “halvad asjad” juhtuvad siis, kui nad kahtlevad “eksimatu” doktriini paikapidavuses. Neid võib pimestada ka suhtumine, et nende ususüsteem on kõrgeim võimalik, on absoluutne tõde ja seega pole vajadust seda ususüsteemi küsimärgi alla seada.

Võrrand on lihtne. Igale potentsiaalsele küsimusele on olemas vastus, mis avardab teie arusaamist küsimuse all oleva teema kohta. Mõnedele küsimustele ei ole otseseid vastuseid, sest nad on sõnastatud puuduliku teadmise baasil. Kuid vastused on ka niisugustele küsimustele, mis avardavad teie arusaamist ja seega võimaldavad teil edaspidi esitada edasiviivamaid küsimusi. Kui teil on küsimus ja te ei ole leidnud vastust, siis on sellele ainult üks seletus. Te ei ole otsinud vastust õigest kohast, te ei ole küsinud õige meelelaadiga.

Põhjus on selles, et te olete sulgenud oma meele sellisesse mentaalsusesse, mida sageli defineeritakse kui välist ususüsteemi. Senikaua kui te keeldute otsimast vastuseid väljastpoolt seda seisundit, olete te umbtänavas, vaimses lõksus. Te ei ole võimelised pääsema sellest halvatusest, kuni otsustate suunata oma mõtte omaenese seatud piirangutest väljapoole.

5. Vastuste leidmisest

Inimkonna progressi takistavaks põhiprobleemiks on inimeste mentaalne ja emotsionaalne klammerdumine oma olemasoleva maailmavaate külge ja selle maailmavaate küsitavaks muutmisest või kõrgema arusaamisega asendamisest keeldumine. Mitte kaua aega tagasi uskus enamus inimesi, et Maa on lame ja nad keeldusid seda paradigmat küsitavaks muutmast. Kinnismõtteisse tardumine viib selleni, et inimesed ja institutsioonid muutuvad jäigaks ja keelduvad sirutumast tõe poole, mis nad vabaks teeb. Enamikel inimestest on teatud lemmikuskumused, teatud mentaalsed pühad lehmad ja nad keelduvad neid küsitavaks muutmast sageli seepärast, et nad usuvad, et need esindavad absoluutset tõde.

Taoline uskumine põhjustab paratamatult niisugusesse meelelaadi sattumist, mis takistab teil elukogemust avardavaid vastuseid leidmast. Võrrand on lihtne. Te kas veedate terve eluaja teatud ususüsteemi kaitstes ja teie elust arusaamise edasiviiv protsess nurjub, või veedate te oma elu ausalt ja siiralt arusaamist otsides ka siis, kui see nõuab teilt teatud välisest raamistikust kaugemale vaatamist. Te ei saa teha mõlemat. Te kas piirate oma meelt või lubate tal vabalt voolata. Aga vabadus ei tähenda kaost.

See on elu seadus, et kasvamine on lõputu. Te elate lõputute võimaluste universumis, millel ei ole absoluutseid piire. Seega, kui te lubate endal langeda sajanditevanuse mõtlemise lõksu, et teatud idee on absoluutne ja vääramatu tõde, siis see idee moodustab seina teie meele ümber. Vaadake ajalugu ja te näete, et ükski idee (olgu see oma loomult religioosne, poliitiline või teaduslik) ei ole aja katsele vastu pidanud. Põhjus on selles, et inimkond on - küll vastumeelselt - suundunud kõrgema arusaamise otsingule. Kui kõrgema otsingul edasi jõutakse, siis saab sõnastada edasiviivamaid küsimusi ja see viib vältimatult ka edasiviivamate vastuste poole. Seega asendatakse aja jooksul iga idee uue ideega, millel on suurem seletav jõud ja suurem praktiline rakendatavus.

Kui te klammerdute mingi aegunud idee külge, siis te asetate ennast väljapoole elu enda voolu. Teid vangistavad need ideed, mida te keeldute küsitavaks muutmast ja need muutuvad teie elukogemuse kitsendajateks. Kui inimesed tunnevad, et nad on halvatud, tunnevad, et neil pole valikuid, siis on see ALATI sellepärast, et nad ei taha küsitavaks pidada mingit “eksimatut” uskumuste süsteemi.

Vaimse surma teadvus on jäik, sest see põhineb keeldumisele küsimärgi alla seada oma maailmavaadet, oma paradigmasid. See viib mentaalsele koolnukangestusele. Paljud inimesed, ka paljud institutsioonid on pühendunud teatud piiratud uskumuste süsteemide kaitsmisele selle asemel, et sirutuda selle tõe järele, mis vabastab nad eneseloodud või nende olemusest tulenevatest piirangutest.

Esimene valik, millega te silmitsi seisate, on: “Kas ma tegelikult tahan muudatusi oma elus?” Kui vastus on jaatav, siis on teil vaja aktsepteerida fakti: selleks, et oma elu muuta, peate te sirutuma elust kõrgema arusaamise poole. Ja selleks, et seda arusaamist leida, peate te olema valmis vaatama omaksvõetud mentaalselt tasandilt väljapoole. Te peate olema valmis kahtlema oma kaheldamatutes uskumustes ja paradigmades.

Võrrand on lihtne. Kui teie praegune uskumuste süsteem ja maailmavaade oleks võinud anda teile arusaamise, mida teil on vaja oma elu muutmiseks, siis oleks teil juba olnud uus arusaamine ja teie elu oleks võinud muutuda. See fakt ise, et teil on soov oma elu muuta, näitab, et te ei ole leidnud seda arusaamist, mida te vajate muudatuste loomiseks ja oma muutumise soovi täitmiseks. Seega ainus loogiline järeldus on: selleks, et leida midagi, mida teil ei ole, peate te vaatama praegusest mentaalsest “kastist” väljapoole. Te peate avardama oma arusaamist, sirutudes kõrgema poole, mis vabastab teid teie praegustest piirangutest.

Igavene seadus ütleb, et kui õpilane on valmis, siis ilmub õpetaja. Kui te palute kõrgemat arusaamist, siis ALATI te ka selle saate. Küsimus on selles, kas te suudate ära tunda õpetaja, kas te suudate ära tunda uue arusaamise. Vastus sõltub sellest, kas teie meel on jäik või painduv, kas te olete klammerdunud oma mentaalse “kasti” külge või olete valmis sellest kaugemale vaatama. Ainult teie saate otsustada, kas te tahate jätkata ebateadlike valikute tegemist või avate oma meele ja alustate teadlike valikute tegemist. Õnnistatud on tasased. Õnnistatud on need, kel on paindlik meel – need, kes ei usu, et teavad kõike – sest nad pärivad Maa ja saavutavad selles maailmas nö meisterlikkuse elu üle.(1 Mt 5:5)

Teil on kaks valikuvõimalust. Teie elu võib olla kas üles- või allaminev spiraal. Kui te teete ebateadlikke otsuseid, siis teie elu muutub allaminevaks spiraaliks, mis viib kriisist kriisi. Mida on vaja selleks, et tuua teid sellesse punkti, kus teie soov muutuse järele on saanud nii tugevaks, et te olete valmis avama oma meele kõrgemale arusaamisele muudatuste loomiseks? Paljude inimeste jaoks on vaja selleks väga rasket kriisi, kus nad lõpuks jõuavad murdumise punktini. Siis mõistavad nad äkitselt: „Ma ei suuda enam endist viisi jätkata, midagi peab muutuma!”

Aga lasta oma elul kriisi libiseda ei ole ainus viis selleümberpööramiseks. Te võite – igal ajal – teha teadliku otsuse otsida elust kõrgemat arusaamist saada selgeks, kuidas teha paremaid valikuid, kuidas teha teadlikke valikuid. Teoreetiliselt võite te teha selle valiku kohe praegu. Aga tegelikult ei pruugi te olla sellise valiku tegemiseks veel valmis.

Mis määrab ära teie valmisoleku? Tasakaal. Tasakaal teie muutumise soovi ja seniste kindlakskujunenud uskumuste vahel. Selleks, et muutuda, peab teie muutumise soov olema suurem kui teie hirm praegustest uskumustest loobumise ees. Niisugustest hetkedest läbitulemine aitab mõista seda, kus peitub õnn.

6. Kust leida õnne?

Mida te tegelikult elult tahate? Enamik inimesi ütleksid, et nad tahavad õnne. Aga kui küsida, kuidas nad selle õnne suudaksid saavutada, kirjeldavad nad sageli väliste tingimuste jada, mis nende arvates teeks nad õnnelikeks. “Kui mul oleks see ja see ja see, siis oleksin ma õnnelik.” Niisuguse järelduse või eksijärelduse probleemiks on asjaolu, et taoline arusaam muudab teie õnne sõltuvaks välistest olukordadest, nendest olukordadest, mida võib olla raske kontrollida.

Õnne pidamine väliste tingimuste produktiks toob kaasa olukorra, kus teil ei ole seda või teist ja te ei saa seepärast olla õnnelik. Niisugune suhtumine on teie meelde programmeeritud vale nende poolt, kes tahavad teile midagi müüa või teid kontrolli all hoida. “Kui te ainult meie kaupa ostate, siis saate te õnnelikeks.” “Kui te ainult minu religiooni või poliitilist süsteemi järgite, siis saate te õnnelikeks.” “Järgnege mulle ja ma viin teid paradiisi” (kas Maa peal või mujal).

Niisuguste lubaduste väljakäijatel võivad olla küll head kavatsused, aga nende katsed teid õnnelikuks teha põhinevad õnne põhjuse peamisel vääriti mõistmisel. Mis on õnn? See on aisting, mis leiab aset teie sees; see on meeleseisund. Kus on siin loogika, kui eeldatakse, et seesmine olukord, seesmine seisund on automaatne, väljaspool teie meelt toimuvate olukordade produkt?

Päike suudab valgust särada tänu oma seesmistele protsessidele, ta ei vaja midagi väljastpoolt selleks, et valgust luua. Teie meelel on potentsiaal muutuda päikeseks, mis kiirgab õnne, rahu ja armastust nii, nagu Päike kiirgab valgust.

Te olete programmeeritud mõtlema, et niisuguse eelduse taga puudub loogika, kus väidetakse, et õnn peab tulema seestpoolt. See programmeerimine on nii kaval ja veenev, et enamus inimesi ei vaevu kunagi niisugust loogikat lähemalt vaatlema. Järelikult elavad nad kogu oma elu ära, ajades taga võimatut unistust. Nende elud neelab ära lõputu otsing luua väliseid olukordi, mis oletatavasti looksid seesmise õnne seisundi.

Mõned arvavad, et teatud väliste tingimuste täitumise jada toob õnne nende õuele. Aga kui nad ikka ei leia end kõige selle juures õnnelikuna, siis nad arvavad, et vajavad juurde seda, mis neil juba olemas on - rohkem raha, varandust, rohkem seksi või mida iganes. Aga kas on loogiline eeldada, et kui miski ei tee teid õnnelikuks, siis äkki selle miski veel suuremas koguses omamine võiks selle õnne lõpuks luua?

Kui te selle eelduse lõksu langete, siis olete nagu eesel, kes tirib vankrit selleks, et jõuda porgandini, mis tema nina ees kõlgub. Aga porgand ripub vankri külge kinnitatud vitsa otsas nii, et kui eesel ettepoole liigub, siis liigub ka porgnd edasi.

Te võite veeta terve oma ülejäänud elu taga ajades õnne saavutamise võimatut unistust väliste olukordade kaudu. Kuid te võite ka otsustada hoopis teise lähenemise kasuks. Te võite otsustada, et otsite kõrgemat arusaamist õnnest ja sellest, kuidas seda saavutada.

Jälgige neid, kes on tõesti õnne leidnud. Need on inimesed, kes on jõudnud selleni, et keelduvad mängimast õnne otsimise mängu endast väljapool. Nad on jõudnud äratundmisele, et õnn on seesmine seisund ja õnne saab saavutada ainult seespidiselt. See muidugi toob meid jälle valikute juurde ja viib hämmastavale järeldusele: ÕNN ON VALIK!

Lapsepõlvest alates on teid programmeeritud seda ideed tagasi lükkama. Teid on programmeeritud uskuma, et iseenesest ei saa te õnnelik olla, te vajate midagi või kedagi väljastpoolt selleks, et õnnelik olla. Aga kas see on tõsi? Ja kas teil on julgust tõsiselt selle küsimuse üle mõelda? Kui nii, siis peate te hakkama aru saama oma suhtest universumiga, milles te elate.

7. Universumi põhiomaduse mõistmine

Mõelge veel kord Albert Einsteini väite üle: “Hullumeelsus on jätkata sama asja tegemist ja oodata varasemast erinevat tulemust.” Teadlasena mõistis Einstein põhilist loodusseadust, seda seadust, mida Jeesus väljendas järgnevalt: “Kõike seda, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka neile.” (Mt 7:12) Jeesus ütles ka: “Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut, sest mis kohtuga teie kohut mõistate, sellega mõistetakse kohut teiegi üle ja mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile.” (Mt 7:2) Mida Jeesus tegelikult ütles? Ta ütles sedasama mis Einstein, ainult erinevaid sõnu kasutades.

Kõik vaimsed õpetajad on öelnud sama: UNIVERSUM ON PEEGEL. Ükskõik, mida te välja saadate, selle peegeldab paratamatult kosmiline peegel teile tagasi. Kui te jätkate sama mõttemustri väljasaatmist – lähenedes elule vanaviisi – mida siis kosmiline peegel teile tagasi peegeldab? Kujutage ette, et te näete üht inimest tavalise peegli ees istumas, õnnetu ilme näol. Te räägite temaga ja leiate, et ta ootab päevade viisi, et ta peegelpilt talle naerataks. Te ütlete: “Aga kui sa tahad, et su peegelpilt sulle naerataks, siis pead sa ise esimesena peeglile naeratama!” Ta vastab: “Ma ei saa peeglile naeratada enne, kui mul on naeratamiseks põhjust, kuid mul ei ole seda enne, kui peegel mulle naeratab – sa rumal!”

Ilmselt peaksite te seda inimest hulluks. Kas pole siin tegemist hullumeelsusega, kui nii paljud inimesed jätkavad samalaadse ellusuhtumisega? Nad tahavad olla õnnelikud, aga nad arvavad, et nad vajavad midagi välist selleks, et õnnelikud olla. Nad toimivad igapäevaelus jätkuvalt oma mõttelaadi ja eluviise muutmata, oodates samal ajal, et elu annab neile selle olukorra, mis teeb nad õnnelikuks. Aga kuidas saaks kosmiline peegel tagasi peegeldada külluslikku elu enne, kui teie saadate välja küllusliku teadvuse?

Enamus inimesi on kuulnud kuldsest reeglist ja nad ütlevad, et nad on sellega nõus. Aga nad ei suuda kuidagi seda tegevusse rakendada. Nad ootavad ikka, et teised inimesed kohtleksid neid kenasti enne, kui nemad neid hakkavad kenasti kohtlema. Nad ootavad ikka, et elu kohtleks neid kenasti enne, kui nemad õnne vibratsiooni välja saadavad.

Võrrand on lihtne. Kui te jätkate sama asja tegemist – kui te jätkate samal viisil elule lähenemist – siis teie elu ei muutu. Selleks, et teie elu muutuks, PEATE TE ALUSTAMA ENDA MUUTMISEST. Ainult siis, kui te saadate välja varasemast teistsuguse sõnumi, peegeldab kosmiline peegel teile tagasi teistsuguse peegelpildi.

Kui te heidate ausa pilgu maailmale, siis te näete, et enamus inimesi on selles hullumeelsuse vormis lõksus ja nad ootavad, et nende maailm muutuks, ilma et nad teeksid midagi enese muutmiseks. Kõikide tõeliste vaimsete õpetuste ja enamike eneseabi ja psühholoogia-alasteõpetuste sõnum on alternatiivse lähenemise võimalikkus.

Ükskõik kui raskena võib teie olukord näida, ikka leidub võimalusi oma olukorra talutavamaks muutmiseks. Võib näida, nagu oleksite teie kontrolli alt väljas olevad olukorrad teid kasti surunud ja paljudel juhtudel ei olegi teil vahetut kontrolli väliste olukordade üle. Aga te ei ole KUNAGI sellises olukorras, kus puudub selle olukorra mõne aspekti muutmise võimalikkus.

Nüüd jõuame teise suure vale juurde, mida teid on programmeeritud uskuma. See käib käsikäes valega, et õnn on väliste olukordade produkt. See vale ütleb, et teie meeleseisund – teie seesmine seisund – on teie väliste olukordade produkt: teie meel on nagu maja, mille uksel puudub lukk. Mis iganes teie välistes olukordades juhtub, teeb see teid automaatselt kas õnnelikuks või õnnetuks.

Need, kes tahavad teid kontrolli all hoida, on huvitatud sellest, et te seda valet usuksite. Nad ei taha, et te avastaksite kandva tõe, et teie meel on kaitsmata ainult senikaua, kui te teete ebateadlikke, teadvustamata valikuid – lastes teistel enda eest valikuid teha. Nad ei taha, et te teaksite, et teil on alternatiiv senisele lähenemisele. Sest kui te tõesti teaksite, et universum on peegel, siis mõistaksite te ka seda, et te tõepoolest suudate muuta oma väliseid olukordi oma teadvust muutes. Väliste olukordade orjaks olemise asemel suudate te valitseda oma seesmisi olukordi ja oma meeli. Et seda efektiivselt teha, peate te lahti mõtestama Elu Võrrandi.

8. Elu võrrandi mõistmine

Õnn on seesmine seisund. See on teie meelesisene kogemine. Kui te teete ebateadlikke otsuseid, siis keeldute te võtmast valitsemist oma meele üle. Te jätate ukse lukustamata ja keegi agressiivse kavatsuse kandja saab otse “sisse kõndida” ja sekkuda teie meeleseisundisse, teie elukogemusse. Alternatiiviks on mõista, et teie ise olete vastutav oma meele lävevalvurina.

Teadlikke valikuid tehes saate te välja sõeluda selle, millel te oma meelde siseneda lasete. Te olete suutelised ka õppima valitsema oma meele sees toimuvat. Sel juhul avastate te otsese seose puudumise oma väliste ja seesmiste olukordade vahel. Ebameeldivad välised olukorrad ei pea teid automaatselt õnnetuks tegema. Vastupidi, on võimalik olla õnnelik välistele olukordadele vaatamata. Tegelikult ei suuda te kunagi olla tõeliselt õnnelik enne, kui teie õnn on kõikidest välistest olukordadest sõltumatu.

Niisuguse seisundini jõudmiseks peate te mõistma, et teie väliste olukordade ja teie meele vahel peaks olema kaitsekilp. Väravavalvur olete te juhul, kui te aktsepteerite oma vastutust teha teadlikke valikuid. Selle vastutuse omaksvõtmisel on oluline mõista, et see, mis teid õnnelikuks või õnnetuks teeb, ei ole mitte väline olukord, millega te silmitsi seisate, vaid teie enda lähenemine, kuidas te mingit olukorda võtate, kuidas te sellesse suhtute. Õnn on seesmine kogemus ja teie meele sees olevad olukorrad on need, mis määravad, kuidas te elu kogete. Igas kogetavas olukorras on alati kaks mõjutavat elementi :

  • reaalsed füüsilised olukorrad, millega te kokku puutute.
  • teie seesmised olukorrad ja nimelt see, mis toimub teie meeles, teie psüühikas.

On olemas väline elu, mis eksisteerib väljaspool teie meelt. Sisemine elu toimub teie meele sees. See, mis teeb olukorra meeldivaks või ebameeldivaks, on teie suhtumine. Kannatus on seisund, mis tekib teie meele sees. Õnn on seisund, mis tekib teie meele sees. Enamik inimesi on üles kasvanud niisuguses uskumuses, et mingi probleemse sündmuse korral on ainus valikuvõimalus tunda end halvasti. See on vale. Kõik tõelised vaimsed õpetajad selgitavad, et te saate õppida kontrollima oma reaktsioone elusituatsioonide suhtes.

Võti oma elu üle kontrolli võtmiseks seisneb oma elukogemuse üle kontrolli võtmises. Ainult siis, kui te hakkate universumile naeratama, hakkab universum teile vastu naeratama. Selleks, et seda teha, peate te hakkama mõistma elu võrrandit. Enamus inimesi on õpetatud mõtlema, et elu võrrand näeb välja nii:

Välised olukorrad + Teised inimesed = Teie elukogemus

Tegelikult näeb elu võrrand välja nii:

Välised olukorrad + Teised inimesed + Teie seesmised olukorrad = Teie elukogemus

Kui te seda mõistate, siis järeldub siit, kuidas alustada oma elu muutmist. See, mis teeb teie elu õnnelikuks rännakuks või võitluseks, on teie elukogemus, mis on võrdusmärgist paremal pool. Selle matemaatilise võrrandi tulemuse muutmiseks tuleb teil vaid asendada üks liidetav võrrandis, näiteks:

2 + 4 + 2 = 8

Võrduse summa muutub, kui me muudame üht liidetavat vasakul pool võrdust.

2 + 4 +10 = 16

Sõnum on lihtne. Te ei saa alati muuta – vähemalt mitte kiiresti – oma väliseid olukordi või teisi inimesi. Aga teil on alati võimalus muuta oma seesmisi olukordi. Ja kui te seda teete, siis hakkavad toimima kaks olulist muutust:

  • Teie elukogemus muutub. Kui te saate elust ja endast paremini aru, siis hakkate te nägema kõike erinevas valguses. Teie praegune arusaamine ja praegused uskumused moodustavad kasti – mentaalse kasti – teie ümber. Kui te vaatate elule selle kasti sees olles, siis näib elu väga piiratuna, mõnikord suisa võitlusena. Kui te astute oma mentaalsest kastist välja, siis saavutate sügavama perspektiivi ja teie elukogemus muutub positiivsemaks. Kui te seda ei usu, siis heitke pilk paljude teiste elule, kes on silmitsi seisnud uskumatute õnnetustega, aga on võtnud need vastu positiivse lähenemisega ja see on aidanud neil oma olukordadega tegeleda meelerahu seisundis.
  • Teie väline olukord muutub. Loodusseadus ütleb, et universum peegeldab teile tagasi selle, mida te välja saadate. Siit järeldub, et väljasaadetavat muutes peegeldab kosmiline peegel teile paratamatult tagasi ka varasemast erinevat reaalsust – kui selleks saabub aeg. Universumisse on sisse ehitatud viivitusfaktor. See kaitseb teid enese silmapilkse hävitamise eest, aga ta lükkab edasi ka universumi positiivse vastupeegelduse, nagu me hiljem selgitame. Nii et püsivus ja kannatlikkus on vajalikud. Kannatlikkusega saate te oma hinge valitseda. Teie meel on programmeeritud seda tõde tagasi lükkama, aga seda tõde on erinevatel viisidel väljendanud kõik tõelised vaimsed õpetajad. Me võime seda Elu Saladuseks nimetada.

9. Elu Saladuse mõistmine

Kõikide sellel planeedil leiduvate religioossete, vaimsete ja eneseabi õpetuste taga on peidus üks saladus. Need kõik räägivad põhiolemuslikult üht ja sama asja erinevatel viisidel.

Näiteks tunneb inimene oma enesehaletsuses, et kogu maailm on tema vastu. Sõnum, mida ta välja saadab, ütleb, et elu on võitlus. Kosmiline peegel on kavandatud nii, et ta annab inimestele täpselt seda, mida nad oma suhtumise ja tegutsemise kaudu paluvad. Kosmiline peegel ei suuda lugeda meeli ning peab otsustama inimeste hoiakute ja tegevuse põhjal, mida nad kosmilise peegli poole saadavad. See on niisugune peegel, millele te ei saa öelda, et teie tahe on teda naeratamas näha. Kosmiline peegel ei mõista, et te eelistate ühtesid väliseid olukordi, teised teile aga ei meeldi. Peeglil ei ole väärtushinnanguid ja ta ei mõista inimlikke sümpaatiaid ja antipaatiaid. Ta saab ainult reageerida sellele, mida te sellesse peeglisse projitseerite – täpselt nii nagu füüsiline peegelgi.

Kui te usute, et elu on võitlus, siis saadate te välja mentaalse kujundi, et elu on võitlus. Kosmiline peegel ütleb: “Oi, see isik tahab veel rohkem võitlust kogeda” ja peegeldab teile tagasi olukorrad, mis muudavad teie elu võitluseks.

Kui inimesed kogevad niisuguseid olukordi, siis reageerivad nad sageli negatiivselt ja saadavad selle negatiivse sõnumi peeglisse. Peegel mõtleb: “Oi, nad tahavad veel rohkem seda võitluse kogemust.” Peegel täidab nende soovi. Seega inimeste negatiivsed uskumused elu kohta muutuvad isetäituvateks ennustusteks ja nende elud pöörduvad allaminevasse spiraali.

Seda õpetas ka Buddha, öeldes, et elu on nii kaua kannatus, kui inimene arendab välja õige suhtumise mitteklammerdumise läbi. Ka Jeesus õpetas sarnaselt: “Aga mina ütlen teile, ärge pange vastu kurjale.” (Mt 5:39) Kui te kurjale vastu panete, siis saadate te välja negatiivse sõnumi - sõnumi, et te tahate vastasega võidelda. Kosmiline peegel saab ainult tagasi peegeldada olukordi, kus te asute näivas vastasseisus vastasega. Milline oli Jeesuse lahendus, tema võti selle negatiivse isetäituva spiraali katkimurdmiseks? See oli väga lihtne, aga äärmiselt sügavamõtteline: “Ärge pange vastu kurjale, vaid kui keegi sind lööb vastu su paremat põske, siis pööra temale ette ka teine.” (Mt 5:39)

Selle juhatuse ilu on sõnumis, et kui te reageerite igale olukorrale positiivselt, siis kosmiline peegel mõistab, et te tahate positiivset kogemust. Ja õigel hetkel peegeldab ta paratamatult teile tagasi positiivseid olukordi. Kui te keeldute vastasega võitlemast, siis peegel ütleb: “Oi, see isik ei taha enam vastasega võidelda. Ma saadan talle niisugused olukorrad, kus vastane puudub.” Jeesus teadis, et niisugune põhimõte töötab, kuni teil on usku sellesse protsessi ja te olete valmis tõeliselt ja põhjalikult muutma ennast, oma hoiakut ja elule lähenemist.

Kõikide tõeliste vaimsete õpetuste sõnum ütleb, et igal inimesel on võimalik ennast muuta. On mitmeid häid õpetusi, mis annavad teile arusaamist ja praktilisi abivahendeid enese muutmiseks, kuid see, mis teis endas olema peab, on tahe. Teis endas peab olema tahe harjumuspärasest loobuda, tahe lahutada ennast tavahullusest, et enesemuutmisega algust teha.
 

Kui teil on tahet, siis rakendage see tegevusse. Kui te oma tahet oma olukorra muutmiseks ei rakenda, siis olge endaga ausad. Lõpetage ohvrina käitumine, mõeldes, et te ei saa midagi oma elu muutmiseks teha. Kui te ei suuda end vajalikul määral ise kokku võtta, siis lõpetage vähemalt see sajanditevanuse kulunud vabanduse kasutamine, et teil polnud valikut.

Elus on teil alati valikuvõimalused ja alati on neid rohkem kui üks. Te ei pruugi olla võimelised väliseid olukordi muutma, aga teil on ALATI võimalus muuta seda viisi, kuidas te olukordadele reageerite. Seda tehes muudate te ka kohe oma ellusuhtumist. Lugedes nüüd seda väidet, kaotate te õigustuse tunda end ohvrina oma eluteel. Ja te ei saa enam väita: “Mul ei olnud teist valikut.”

Nüüd te teate, et teil on valikuvõimalus teha teadlikke otsuseid. Teil on õigus seda valikut ignoreerida, aga te ei saa enam süüdistada teisi inimesi, elu, saatust, halba õnne või Jumalat omaenda – nüüd juba teadliku – valiku pärast. Kuna te ei saa enam elada alternatiivi puudumise illusioonis, siis miks mitte loobuda ohvriksolemise tundest? Miks mitte võtta omaks teadmine, et elu on imeline võimalus muuta paremaks oma ja kogu planeedi olukord? Kõige selle aluseks on teadlike valikute tegemine.

Selliste valikute tegemine võib tunduda hirmutavana, aga seda põhjustab vähene arusaamine. Kui te saate asjast õigesti aru ja see arusaamine võimaldab teil teha tõeliselt teadlikke valikuid, siis pole valikute tegemine enam üldse hirmutav. See on privileeg ja rõõm. Kui te tahate selgeks õppida, kuidas paremaid otsuseid teha, alustagem otsimist, kust leida niisugust arusaamist, mis võimaldab teha mõistlikke, seesmiselt tunnetatud valikuid.

10. Väline teadmine versus sisemine äratundmine

Kõik edasiviivad vaimsed õpetused ütlevad, et tõelist võtit oma elu muutmiseks ei saa leida väljastpoolt ennast; see võti leitakse ainult siis, kui minnakse enda sisse. Jeesus ütles selgelt: “Ei öelda ka mitte: Vaata siin! või Vaata seal! Sest ennäe, Jumala riik on teie sees.” (Lk 17:21). See tähendab, et oma elu muutmise, ka oma väliste olukordade muutmise võtmeks on oma teadvuse seisundi muutmine. Need, kes püüavad teid kontrollida või müüa teile midagi, tahavad panna teid uskuma, et ainus viis oma elu muutmiseks, ainus viis õnne saavutamiseks on millegi või kellegi leidmine väljaspool ennast. Te olete nii kasvatatud - programmeeritud - et te usute seda valet, aga nüüd on aeg sellest lahti lasta.

Kuidas te saate teha õigeid valikuid, niisuguseid, mis parandavad teie elukogemust? Paremate valikute tegemise võti on oma arusaamise avardamine, süvendamine. Kui te seda mõistate, siis saate te aru, et välise teadmise ja seesmise teadlikoleku vahel on vahe. Paljudel inimestel on piisavalt väliseid teadmisi, intellektuaalseid teadmisi, aga nende elu ei muutu kunagi. Te leiate neid igalt alalt. Näiteks paljud religioossed inimesed – igast religioonist – tunnevad oma religiooni väliseid doktriine väga täpselt, aga nad siiski ei suuda reageerida igale olukorrale armastusega – nad ei suuda praktiseerida seda, mida nende religioon jutlustab. Samuti on paljudel psühholoogidel või eneseabi gurudel laialdased psühholoogia-alased teadmised, aga nad ei suuda kuidagi omaenese kitsaskohti ületada.

Enamus inimesi seisab silmitsi Pauluse poolt kirjeldatud igavese dilemmaga: “...sest head, mida ma tahan, ma ei tee vaid mida ma vihkan, seda ma teen.” (Rm 7:19). Üksnes teadmine, mida on õige teha, ei võrdu võimekusega seda “õiget tegu” ellu viia ja seepärast ei käi paljud inimesed oma sõnade järgi. Kuid miks eksisteerib sageli märkimisväärne erinevus teadmise ja tegemise vahel? Põhjus on selles, et väline teadmine on vilets, ebapiisav viis oma tegude muutmiseks.

Nagu raamatus hiljem selgitatakse, tulenevad teod psüühika sügavamast tasandist, kui on see, kuhu väline teadmine on talletatud. Järelikult selleks, et teadmine saaks efektiivselt teie tegusid muuta, peab teadmine olema juurdunud sügavamale tasandile, kui on teie tegude lähtumise tasand. Lühidalt: ainult see teadmine, mis on teie olemusega üheks liidetud, muudab efektiivselt teie tegusid. Kui teadmine on teisse sulandunud tervikuna, siis muutub ta teie olemuse osaks, muutub tarkuseks ja arusaamiseks. Piibel ütleb: “Tarkus on põhiasi; taotle tarkust: kogu oma varanduse hinnaga taotle arusaamist.” (Õp 4:7)

Teie teod on teie teadvuse produktid, mida mõjutab ka teie teadliku teadlikkuse (ingl k. conscious awareness) pinna all olev. Kui te tõega püüdlete täiusliku õnne poole, siis ärge olge see eesel, kes vankri ees rippuva porgandi järele jookseb. Lõpetage nende väliste asjade otsimine, mis oletatavasti teid õnnelikuks teevad. Selle asemel otsige tarkust, tõelist seesmist arusaamist, mis toob teile õnne teie enda meele seest. Selle asemel, et püüda kontrollida oma olukordi ja tegemisi välise meelega, püüdke muuta oma olemust ja vaadet elule - siis sünnivad ka paremad teod, mis on teie uue meeleseisundi loomulik osa.

Millest alustada? Alustage selle mõistmisest, et teisse on “sisse ehitatud” võime tõeni jõuda ja mõista, kuidas on õige toimida. Jeesus nimetas seda “teadmise võtmeks”, Buddha nimetas “valgustatuseks” ja paljud tänapäeva õpetajad nimetavad seda “intuitsiooniks.” See on võime teada ja see võime ulatub intellektist kõrgemale. Intellekt mõtleb peamiselt analüütiliselt, mis tähendab, et ta võrdleb igat uut mõtet või ideed sellega, mida ta juba teab. Ta püüab kõike sildistada ja kategooriatesse sobitada, mis tekitab mulje, et kõik on kontrolli all.

Intuitsioon, vastupidi, ei ole analüütiline tegevus; see on holistlik tegevus, mis võimaldab teil näha tervet metsa puude sekka ärakadumise asemel. Intuitsioon võimaldab teil minna kaugemale sellest, mida te juba teate ja seega on ta ainus viis minna kaugemale teie praegusest mentaalsest kastist. Te lihtsalt ei saa kasutada intellekti selleks, et minna intellekti loodud mentaalsetest arusaamadest (ingl k.mental box ehk “mentaalne kast”) kaugemale, sest intellekt ei näe oma väljakujunenud mõtteliste arusaamade piiranguid – ta ei ole võimeline nägema, et mentaalne kast on vanglaks muutunud.

Intellekt ladustab teadmisi sel moel, et varustab ideed märgistega ja paneb need kenadesse kiirköitjatesse oma andmepangas. Kui teil tekib uus idee, siis intellekt võrdleb seda teile juba teadaolevatega ja kui uus idee väljub teadaoleva raamest või esitab väljakutse teile juba tuttavate ideede suhtes, siis heidab intellekt selle uue idee tõenäoliselt kõrvale. Intellekt ei kahtle kunagi oma analüütilises teadmistele lähenemises, mis tähendab seda, et ta jätkab sama mõtteviisi kasutamist. Järelikult, kui te olete huvitatud teistsugustest teadmistest, siis tuleb teil minna intellektist kaugemale ja kasutada oma intuitiivseid võimeid oma mentaalsete väljakujunenud arusaamade avardamiseks. Intuitsioon on olnud kogu inimkonna revolutsioonilisele progressile aluseks. On olemas kaks progressi vormi:

  • Revolutsiooniline progress võimaldab näha sügavamaid seoseid ja viib seega teie elust arusaamise hoopis kõrgemale tasemele. See võimaldab mõista, et mõni idee on õige ka siis, kui analüütiline meel ei suuda seda ideed sobitada oma olemasolevasse andmepanka ja seeläbi “tõestada” tema kehtivust. Revolutsiooniline progress võimaldab teil arendada uut maailmavaadet. Näiteks võimaldas niisugune revolutsiooniline hüpe inimkonnal ületada maailmavaate sellest, et Maa on lame.
  • Evolutsiooniline progress võimaldab teil omandada praktilisemat arusaamist uue maailmavaate detailidest. See võib olla väga kasulik ja on juhtinud teadlasi arendama välja mitmekesist kasulikku tehnoloogiat. Aga see saab toimuma pärast oma maailmavaate avardamist, mis rajaneb revolutsioonilisel hüppel. Analüütilise meele piiratus on tema kalduvus tagasi lükata või suutmatus aru saada sellest, mis ei sobi tema andmepangas olevate teadmistega. Seega võib analüütiline lähenemine muutuda püüniseks, mis takistab teie kasvamist. See viib mingi mentaalse variandi aretamisele tõest.

Oma olemasolevatest piirangutest tõeliseks vabanemiseks ja edasiviivate otsuste tegemiseks on teil tarvis aktiveerida oma intuitiivseid võimeid ja õppida neid usaldama. Te peate selgeks õppima, millal on vaja analüütiline meel kõrvale panna ja lubada oma meele kõrgemal osal viia teid uuele arusaamise tasandile. Kui te saate teadlikumaks oma intuitsioonist, siis te hakkate pikkamööda tema paikapidavust usaldama. Te suurendate oma võimet teha vahet välise teadmise ja sügavama arusaamise vahel.

Oluline punkt on see, et õigete otsuste tegemise õppimiseks puudub mehaaniline viis. Analüütiline meel mõtleb, et kui ta ainult saab analüüsida ja klassifitseerida kõike, siis saab ta rajada eksimatu ehk usaldusväärse süsteemi. Ja senikaua, kui te suudate mingi olukorra sellesse süsteemi sobitada, saate te teha õigeid otsuseid. Aga ajalugu tõestab, et “elu” keeldub kangekaelselt sobimast kõikidesse inimliku intellekti loodud kastidesse – olgu need kastid religioossed või teaduslikud. Seepärast muutub see unistus võimatuks, kuid paljud inimesed on kulutanud terve eluaja seda taga ajades ilma, et nad kunagi Püha Graali leiaksid.

Kaugelt konstruktiivsem on lasta lahti see unistus ja järgida oma seesmist suunamist ka siis, kui teie intuitiivne avardumine aega võtab. Kui te liigute edasi oma vigadest õppides, siis jõuate te lõpuks niisugusse punkti, kus seesmine teadmine ütleb teile, mis on kõrgeim võimalik reageering igas olukorras.

Võtmeks on mõistmine, et tõeline seesmine arusaamine, tõeline teadmine peab tulema väljaspoolt intellekti. Ta peab tulema teie olemuse kõrgemast osast. Selle oma meele kõrgema osaga ühenduse saamiseks, peate te mõistma põhitõde, et te olete komplitseeritud olevus, isegi liitolevus. Te olete midagi enamat, kui palja silmaga vaadates paistab. Kui te olete valmis heitma pilgu oma meele pindmisest tasandist kaugemale, siis räägib järgmine sektsioon teile teie tõelisest minast.

Kui te olete valmis sellest punktist edasi liikuma, siis lubage endaleükshetk võidutunde tundmiseks.Kui tetunnete endas vajadust otsida kõrgemat arusaamist oma praegusest mentaalsetest arusaamistest, siis olete te möödunud oma peamisest komistuskivist, mis takistab enamikel inimestel õnne leida. Lubage endal tunda, et te olete ülesmineva spiraali alustamise äärel. Te olete teel, et järgida iidset, kuid ajatut kutset: “Inimene, tunne ennast – tunne oma Mina!”

11. Maailmavaate piiravast või edendavast mõjust

Arusaamine on progressi võti. Inimkond on tohutult edasi läinud koopaelanike ajastust saadik ja selle on põhjustanud inimeste maailmavaate avardumine. Ajalooliselt on see protsess kulgenud läbi mitmete faaside. Üks maailmavaade arenes pikkamööda teatud aja, kuni ta asendati uue vaatega revolutsioonilise muudatuse kaudu. Iga faasi jooksul kaldusid inimesed uskuma, et nende maailmavaade on lõplik, kõrgeim võimalik arusaamine universumist. Ükski maailmavaade ei ole muutumatuna ajaproovile vastu pidanud: kõik uskumused on lõpuks asendatud arenenuma arusaamisega.

Teid on kasvatatud teatud maailmavaates ja need, kes selle maailmavaate teile edasi andsid, võib-olla väitsid, et see on kõrgeim võimalik, võib-olla isegi eksimatu. Kui te seda väidet usute, siis ei vaja te seda raamatut. Kui teie maailmavaade on täielik ja eksimatu, siis saab see enesestmõistetavalt anda teile kõik vajaliku oma elukogemuse üle valitsemise võtmiseks.

Kui te olete avatud oma maailmavaate avardamise võimalusele, siis saate te hakata mõtisklema selle üle, kas teie praeguses maailmavaates võiks olla niisuguseid elemente, mis piiravad teie elukogemust? See ei tähenda sugugi, et te peaksite oma praeguse maailmavaate maha jätma. See tähendab, et te vajate selle avardamist nii, et teie maailmavaade ei takistaks teil enam oma elu üle valitsemist.

Kui te kasvate materiaalses universumis, siis teie meeled kujundavad osaval viisil teie maailmavaadet igapäevases kogemuses. Teie füüsilised meeled on piiratud. Näiteks on teaduslikult tõestatud, et on olemas palju valguskiirte vorme, mida teie silmad ei suuda näha. Midagi on kõrgemal teie füüsiliste meelte avastamise suutlikkusest, aga sellest hoolimata on teie meeled veendunud,et teie valikuvõimalused oma elu muutmiseks on piiratud selle reaalsuse tasemega, mida teie meeled suudavad kogeda või haarata.

Teie meeled ütlevad teile ka seda, et te elate maailmas, mis koosneb peamiselt tahkest ainest, mida kutsutakse “mateeriaks” ja et teie füüsilisel kehal on väga piiratud võimed mateeriaalse reaalsuse muutmiseks. Neid võimeid saab laiendada kaasaegse tehnoloogia abil, kuid ka tehnoloogia seab ranged piirid sellele, kui palju te saate oma füüsilisi asjaolusid ja tingimusi muuta. Mateeria näib järgivat seadusi, mis on suuresti väljaspool teie kontrolli ja seega saate te vähe materiaalse maailma muutmiseks teha. Teie mõistuse arvates ei ole teie meelel jõudu materiaalseid olukordi muuta.

Suureks sirgudes kogete te, et teid ümbritsevad olukorrad, mis näivad olevat väljaspool teie kontrolli. Te ei saa muuta oma sündimise kohta, te ei saa muuta oma vanemaid või oma ühiskonda. Te ei saa muuta oma minevikku ja teil on – näivalt – väke mõju oma tulevikku kujundada. Alateadlik sõnum, mille on programmeerinud teie meelde teie mõistus ja igapäevane kogemus, on enda nägemine piiratud olevusena, kellel ei ole tegelikult jõudu ega väge oma väliste olukordade muutmiseks.

See viib vältimatu dilemmani. Esimeses osas selgitati, et õnn on seesmine olukord ja et teie elukogemus ei ole teie väliste olukordade automaatne produkt. Aga see raamat ei anna lihtsalt mingit halekangelaslikku ideed selle kohta, kuidas olla õnnelik õnnetusse olukorda kinnijäänuna. Inimliku eksistentsi vältimatu küsimus on selles, kuidas parandada elu kvaliteeti ja see peab sisaldama seejuures kahte elementi: teie seesmisi olukordi ja väliseid olukordi. Et olla täielikult oma elukogemuse peremees, peab teil olema teatud kontroll oma väliste olukordade üle.

Esimese osa eesmärk on demonstreerida, et iga muutus teie elukogemuses peab algama teie seesmiste olukordade muutmisest. Oma elu parandamiseks on teil tarvis alustada kontrolli võtmist oma elu selle osa üle, mida on kõige kergem kontrolli alla võtta. See on nimelt teie psüühikas toimuv. Kui te olete võtnud kontrolli oma meele üle, siis on teise osa eesmärk õpetada teid niisuguse vundamendi olemasolu korral kasutama omaenda meele jõude oma väliste olukordade üle kontrolli võtmiseks.

Aga niisuguse kontrolli võtmise võimalikkusesse uskumiseks peate te avardama oma maailmavaadet nii, et te mõistaksite, kuidas materiaalne universum tegelikult toimib. Ainult sel juhul näete te seost oma meele ja oma väliste olukordade vahel, seost oma meele ja materiaalse universumi vahel. See võimaldab teil mõista seda, et meel loob mateeriat.

12. Esimene samm avarama maailmavaate poole

Enamik inimesi on väljaarendanud mõnevõrra skisofreenilise maailmavaate, millel on teatud ebakõlad ja vasturääkivused. Selle põhjuseks on asjaolu, et inimesed on üles kasvanud ühiskonnas, mis on võitlusväli kahe mõttesüsteemi vahel. Kumbki süsteem peab oma maailmavaadet täiuslikuks ja eksimatuks ja need süsteemid on samal ajal teineteist vastastikku välistavad. Kuna enamik inimesi puutub kokku mõlema mõttesüsteemiga, siis on nende maailmavaates teatud vasturääkivused.

Need kaks mõttesüsteemi on muidugi teadus ja religioon, täpsemalt materialistlik teadus ja kristlik religioon. Printsipiaalne erinevus nende kahe vahel on tõlgenduses: teadus väidab, et universum tuli eksistentsi täiesti juhusliku protsessi läbi, kusjuures kristlus väidab, et universum loodi kõigevägevama Jumala poolt nii, nagu on kristlikus Piiblis kirjeldatud. Pealiskaudsest vaatevinklist võib näida, et kui need kaks süsteemi esindavad kokkusobimatuid vaateid, siis üks peaks olema õige ja teine vale. Seda väidavad mõlemad pooled ja kumbki pool tunnistab omapoolse süsteemi õigeks ja teeb vastaspoole maailmavaate pihuks ja põrmuks.

Aga mis siis, kui on olemas kõrgem perspektiiv? Ajalooliselt on iga süsteem, mis on väitnud end olevat täieliku ja eksimatuna, asendunud siiski avarama maailmavaatega. Kas on võimalik, et mõlemad mõttesüsteemid, mis valitsevad lääne ühiskonda, võivad olla ebatäiuslikud ja nad asendatakse uue maailmavaatega, mis avardab inimeste arusaamist? Käesoleva raamatu eesmärgiks on visandada just niisugust uut maailmavaadet.

Miks on vajalik minna traditsioonilistest ususüsteemidest ja iga süsteemi poolt loodud mentaalsetest arusaamistest kaugemale? Materialistlik teadus väidab, et midagi ei ole - ega saa olla – kõrgemal sellest, mida saab määratleda praeguste teaduslike instrumentidega. Kuna teadus ei ole avastanud midagi materiaalsest universumist väljaspool, siis sellest maailmast väljaspool juskui polegi midagi. Ortodoksne kristlus väidab, et midagi ei ole vaja teada - ega saagi eksisteerida – universumi kohta peale selle, mis on kirja pandud kristlikus Piiblis. Kuna Piibel on eksimatu Jumala sõna, siis ei saa olla midagi, mida peaks teadma universumi kohta peale selle, mida ilmutati tuhandeid aastaid tagasi.

Kui te peate ennast neist ühe süsteemi täpseks järgijaks ja kui te olete täielikult veendunud oma väidete õigsuses, siis teil ei ole sellest raamatust kasu. See või teine süsteem on teile andnud vastused põhilistele elu küsimustele. Juhul, kui olemasolev süsteem pole siiski teie küsimustele vastust andnud, siis saab põhjus olla vaid selles, et teie küsimused olid valed. Niisamuti oleksite te võinud oma süsteemi piires saada teadmisi selle kohta, kuidas oma elu parandada. Kui sedagi pole juhtunud, siis vaid seepärast, et selline paranemine oli teie poolt usutava süsteemi valguses võimatu. Kui te seda raamatut loete, siis peate te olema teadlikud – seesmise teadmise kaudu – et elu kohta on tarvis teada palju enamat, kui need kaks ususüsteemi teile öelda suudavad. Kui te selle raamatu kätte võtsite, siis te tõestasite, et olete avatud maailmavaate avardamisele.

Mõlema traditsioonilise mõttesüsteemi - nii teaduse kui religiooni - probleem on selles, et nad on suletud süsteemid. Mõlemad määratlevad ranged piirid inimolenditele selle suhtes, mida nad võivad universumi ja enda kohta teada. Seal kas ei ole ühtegi teadmist, mis läheks väljapoole süsteemi poolt antavast, või on iga selline teadmine saatana töö. Kui te julgete sellest süsteemist kaugemale vaadata, siis iga süsteemi ranged poolehoidjad järeldavad, et te olete kas madalama intelligentsiga või põrgu kandidaat.

Ajalooliselt on iga mõttesüsteem, mis on määratlenud piirid selle kohta, mida võib teada, osutunud valeks. Aja möödudes tekkisid uued teadmised ja arusaamised, mis avardusid või põrmustasid vana süsteemi poolt määratletud piirid. Seega esimene samm uue maailmavaate suunas on valmisolek vaadata kaugemale oma praegusest uskumuste süsteemist ja nendest mentaalsetest arusaamadest, mis on teie meeltes end dogmadena sisse seadnud.

13. Teadus ja uus maailmavaade

Kui te vaatate teadmiste omandamise ajalugu, siis on näha, et ükski mõttesüsteem pole arenenud nii kiiresti kui teadus. Pidevalt arendatakse välja uusi teooriaid ja uut tüüpi instrumente. Nüüdseks on teadlased avastanud aatomisisesed aineosakesed ja kosmilised kiired kaugetelt galaktikatelt, mille eksisteerimisest eelmiste generatsioonide teadlased polnud teadlikud. Taoline kiire progress viitab selgelt asjaolule, et teaduse saavutustele pole tark tegu piire seada. Samuti ei ole tark öelda, et seda, mida teadus ei suuda praegu veel tõestada, ei eksisteeri. Kes võiks täna öelda, milliseid uusi seaduspärasusi on võimalik homme avastada?

Teadusalased teadmised kasvavad nii kiiresti, et nii teadlased ise kui ka tavainimed leiavad, et kõige arenevaga on raske kursis olla. Tegelikult on enamik teadlasi spetsialiseerunud ja fokusseeruvad kitsale alale. Vähestel on aega mõelda tervikpildist, rääkimata hiljutiste teaduslike avastuste filosoofilistest tagajärgedest. See seletabki, miks enamus inimesi (ka lääne ühiskonnas) pole suutnud kaasata oma maailmavaatesse uusimaid teaduse avastusi. Õnneks ei pea olema teadlane ega filosoof selleks, et oma maailmavaate uuendamisega algust teha.

19. sajandi algul uskus enamik füüsikuid, et nende maailmavaade on terviklik ja vaid mõned väikesed detailid vajaksid veel selles selgitamist. Aga 1905-ndal aastal hävitas Albert Einstein nende uskumuse oma kuulsa võrrandiga E=mc2. Vana maailmavaade rajanes Newtoni seadustel ja relatiivsusteooria ei tõestanud, et need seadused oleksid valed olnud. Selle asemel tõestas Einstein, et reaalsus on sügavam kui Newtoni seaduste töötamise tase. Newtoni seadustele rajatud maailmavaade osutus aja möödudes poolikuks ja ebatäiuslikuks. Uus maailmavaade pidi edasi arenema, aga kahjuks ei imbunud uue nägemuse filosoofilised järeldused inimeste igapäevastesse tõekspidamistesse.

Enne Einsteini oli teadlastel dualistlik maailmavaade. Nad mõtlesid, et materiaalne universum koosneb kahest elemendist, nimelt tahkest mateeriast ja vibreerivast energiast. Need kaks võisid vastastikku teineteist mõjutada, aga mitte muutuda teineteiseks. Eksisteeris materiaalne valdkond, kuid see oli selgelt lahus energia valdkonnast. Ühe suletõmbega tühistas Einstein selle maailmavaate. Ta tõestas, et maailm ei ole dualistlik, vaid on ühest substantsist tehtud. Niinimetatud tahke mateeria on lihtsalt vibreeriv energia, mis on suunatud sellesse matriitsi või madaldatud sellesse välja, mille kaudu on ta füüsilistele meeltele tajutav ja enamikule teaduslikele instrumentidele tuvastatav.

Enamik inimesi teavad, et aatomi lõhustumise tulemusena muutub tahke mateeria energiaks. Kuid siiski ei ole enamike maailmavaatesse veel jõudnud tõsiasi, et tahke mateeria koosneb vibreerivast energiast. Järelikult jääb sügavam tasand füüsilistele meeltele kättesaadavast tasandist väljapoole. Mateeria ei ilmu olematusest. Mateeria loomine algab nähtamatust sfäärist, kus eksisteerib vaid vibreeriv energia. Vibreeruvad energiakiired liituvad ja moodustavad selle, mida inimesed tahkeks aineks nimetavad.

Teadus on avastanud üksnes mateeria valdkonnas toimivad seadused. Aga ta on avastanud ka sügavamad seadused, mis töötavad energia valdkonnas. Kuna mateeria koosneb energiast, siis avaldavad need sügavamad seadused ka mateeriale mõju. Mateeria omadused ja toimimisviis määratletakse kindlaks sügavamate energiaseaduste raamistikus. See sarnaneb ühiskonnas valitsevate seadustega. Riik on kehtestanud seadused, näiteks liiklusseaduse ja need riigi poolt kehtestatud seadused on kooskõlas riigi konstitutsiooni suurema raamistikuga.

Mis võiks olla sellel pistmist oma elukogemuse parandamise potentsiaaliga? Vastavalt vanale dualistlikule maailmavaatele, eksisteerib materiaalse valdkonna ja energia valdkonna vahel läbistamatu barjäär. Teie välised olukorrad ilmnevad kahtlemata mateeria valdkonnas ja teie seesmised olukorrad, teie mõtted ja tunded eksisteerivad kahtlemata energia valdkonnas. Kui nende kahe valdkonna vahel oleks läbistamatu barjäär, siis ei oleks teil mingit võimalust oma väliste olukordade parandamise eesmärgil muuta paremaks oma seesmisi olukordi. Sel juhul puuduks ühendus meele ja mateeria vahel ja seega puuduks ka potentsiaal oma elu üle kontrolli saavutamiseks võtta kontrolli alla oma meel.

Paljud inimesed, sealhulgas ka paljud teadlased, hoiavad ikka veel kinni dualistlikust maailmavaatest ja eitavad igasugust seost meele ja mateeria vahel. Alates Einsteini teooriate avaldamisest, puudub niisugusel eitamisel teaduslik kehtivus. Einsteini lihtne võrrand lõhkus barjääri mateeria ja energia vahel. Einstein tõestas seose meele ning mateeria vahel.

Ta tõestas ka fakti, et energia valdkond on algsem ja fundamentaalsem tasand, kui seda on mateeria valdkond. Energia valdkonnas toimivad seadused ja seaduspärasused on seega jõulisemad ja neil on potentsiaal olla üle nendest seadustest, mis töötavad mateeria valdkonnas. Kui te õpite õigesti kasutama energia seadusi, saab teie meel mõjutada teie olukordi materiaalses maailmas. Alguses võib see tunduda väga kauge ja kättesaamatu reaalsusena, aga nagu näha, on teadus ise teinud seda väidet kinnitavaid avastusi.

14. Teaduse suutmatusest meele ignoreerijana

Siiani on teadus püüdnud ignoreerida ühendust meele ja mateeria vahel seda seost lausa eitades. Niisugune tendents algas käsikäes kaasaja teaduse arenemisega keskaegses Euroopas. Tol ajal valitses intellektuaalset elu katoliku kirik, kes väitis, et tema doktriinid on eksimatud. Ühe doktriini kohaselt olevat Maa universumi keskus ning Päike koos kõikide tähtedega tiirlevat ümber Maa. Kui keskaegsed teadlased tegid avastusi, mis pöörasid niisuguse tõekspidamise ümber, kiusas kirik neid ägedasti taga. Giordano Bruno põletati lausa tuleriidal “ketserlike” vaadete pärast.

Taoline tagakiusamine sundis teadust religioonist eemalduma ja need kaks institutsiooni jagasid “territooriumi” omavahel. Teadlased võtsid omaks vaate, et religioosne uskumus toimib meeles. Erinevus religioossete uskumuste vahel tõestas meele täielikku subjektiivsust, sest tol ajal oli Euroopa sügavalt lõhenenud katoliiklaste ja protestantide vahel. Teadlased püüdsid selle asemel arendada teadust objektiivse tegevusena, mis ei oleks mõjutatud inimliku meele subjektiivsusest.

Teaduslik meetod rajati katsete läbiviimisele, mida ei saaks mõjutada ükski subjektiivne faktor. Seega usuti, et teadlase arvamused ja uskumused ei mõjuta niisuguste katsete tulemusi. Kui teadlane teostab vaatlust, siis ta vaatleb fenomeni või nähtust, mis eksisteerib teadlasest sõltumatult ja mida vaatlus ei saa mõjutada. Niisugune objektiivsuse määratlus on materiaalse teaduse nurgakivi ja mõned teadlased usuvad seda samasuguse tulisusega, nagu religioossed inimesed usuvad oma doktriinide eksimatust. See selgitab, miks enamus teadlasi ignoreeris Einsteini tõstatatud küsimust maailma jaotamisest subjektiivseks ja objektiivseks sfääriks. Subjektiivne sfäär on meelesisene ja objektiivne sfäär on väljaspool meelt asuv.

Einsteini tõstatatud küsimus aitab mõista, miks enamus teadlasi on ignoreerinud kvantfüüsika, uue teaduse poolt omaks võetud seisukohta teadlase meele mõjust teaduslike vaatluste tulemusele. Kvantfüüsika võttis Einsteini teooriad ja arendas välja uue teaduse subatomaarsete (aatomisiseste) aineosakeste maailma eksisteerimisest. Selles valdkonnas tehti peagi niisuguseid avastusi, mida isegi Einsteinil olnuks raske aktsepteerida. Neist kvantfüüsika avastustest on kõige tähelepanuväärsem meele ja mateeria vahelise barjääri puudumine.

Teadlased on pidevalt avastanud reaalsuse sügavamaid kihte. Meelte tasandilt reaalsust vaadates näete te tohutut hulka erinevaid vorme ja aineid. Kõike seda moodustab vaid piiratud arv molekule. Eksisteerib suur hulk molekulide tüüpe, aga kõik need koosnevad vaid 108-sterinevast aatomist. Kuid teadus on juba tõestanud, et aatomid ei ole lõplikud mateeria ehitusplokid, nagu kunagi arvati. Aatomid koosnevad veel väiksematest entiteetidest, mida nimetatakse aatomisisesteks aineosakesteks. Alguses arvasid teadlased, et on olemas ainult kolm niisugust aineosakest: prootonid, neutronid ja elektronid. Aga kvantfüüsika on avastanud palju rohkem aatomisiseseid aineosakesi ja keegi ei tea kindlalt, kui palju veel avastamist ootab.

Teadlased on avastanud erinevaid aatomisiseste osakeste uurimise viise, kasutades suurimaid ja kalleimaid teaduslikke instrumente, mis üldse loodud on ja mida nimetatakse aatomisiseste osakeste kiirendajaks. Alguses arvasid kvantfüüsikud, et aatomisiseste aineosakeste uurimine on nagu Kuu uurimine. Teadlased vaatlesid reaalset nähtust ja uskusid, et nende vaatlusel ei olnud mingit mõju nähtusele endale. Aga üsna pea avastasid nad, et aatomisiseste aineosakeste tasandil oli see eeldus ebaõige.

Kvantfüüsikud avastasid – ja arvukad katsed on seda fakti kinnitanud – et kui te vaatlete aatomisisest aineosakest, siis teie vaatlus on selle produkt, mida nimetatakse “kogu mõõtmise seisundiks” (ingl k. the entire measurement situation). See seisund hõlmab kolme elementi: aatomisisest entiteeti, kasutatud instrumenti ja teadlase meelt.

Teiste sõnadega: võimatu on teostada aatomisisese aineosakese vaatlust ilma, et teie teadvus ei mõjutaks seda, mida te näete. Põhjus on selles, et te ei näe objektiivset olukorda, mis eksisteeris enne teie vaatluse sooritamise algust. Vaatlust teostades te tegelikult kaasloote seda uuritavat nähtust, ilmingut või fenomeni, mida te vaatlete ja uurite. Te olete osa sellest protsessist ja seega on ka teie teadvus selle protsessi osa.

See avastus oli üks suuremaid šokke kõigile teadlastele, aga seda on laialdaselt ignoreeritud või õigemini “vaos hoitud”, öeldes, et see fenomen kehtib ainult subatomaarsete aineosakeste, mitte aga teiste teadusalade puhul. Aga kui inimlik meel suudab mõjutada mateeria fundamentaalset tasandit, kuidas saab siis väita, et teaduse - või mateeria - iga aspekt on väljaspool meele mõju?

Peale kõige muu saab iga teaduslik teooria alguse teadlase meelest ja ükski teaduslik vaatlus ei oma praktilist rakendust enne, kui ta on teadlase meele poolt vastavaks tõlgendatud. Loogiline järeldus ütleb, et teadlaste maailmavaade võib suuresti mõju avaldada sellele, mida teadlased uurimiseks valivad, samuti sellele, kuidas nad tõlgendavad oma vaatlustulemusi. Kas võib siis tegelikult väita, et teadus on objektiivne, kui ta keeldub kaalutlemast seda, kuidas meel mõjutab teaduslikku protsessi? Kvantfüüsika on kehtetuks tunnistanud niisuguse väite, et teadus saab teadlase meelt ignoreerides kinnitada, et teadus on objektiivne.

Kuidas on kvantfüüsika leiud teie jaoks olulised, kuidas nad aitavad teil leida vastuseid oma põhjapanevatele küsimustele ja kaasa aidata teie elukogemuse parandamisele? Teadus on nüüd tõestanud, et meel on üks peamine näitleja draamas, mida eluks kutsutakse. Aga kui te tõesti tahate oma elu parandada, siis peate te mõistma, kuidas meel töötab ja milline on meele ja materiaalse maailma vastastikune mõju. Pidage meeles, et subatomaarsete aineosakeste tase on materiaalse universumi lähtealus, mis tähendab, et kogu mateeria koosnebki subatomaarsetest aineosakestest. Kvantfüüsika avastused tõstatavad küsimuse, kas üldse on olemas ühtki inimlikku tegevusala, teadus kaasa arvatud, mida meel ei saa mõjutada. Kui teadvus saab mõjutada kõige põhilisemat mateeria tasandit, mis takistab sellel teadvusel siis igat materiaalse universumi aspekti mõjutamast, kaasa arvatud kõige üldisemad tasandid, mida suudavad mõjutada füüsilised meeled? Võib-olla moodustavad aatomisisesed aineosakesed tõepoolest peegli, mis peegeldab teile tagasi iga olukorra, mille teie meel tema peale projekteerib. Seda ideed uurime me varsti detailsemalt.

15. Energia muutumine mateeriaks

Veel üheks hämmastavaks kvantfüüsikute avastuseks oli tähelepanek, et subatomaarsed aineosakesed näivad omavat skisofreenilist iseloomu. Mõnikord käituvad nad nagu aineosakesed – nagu väikesed piljardipallikesed, mis kihutavad ringi aatomi sees. Kuid mõnikord käituvad nad nagu energialained, nagu lained ookeanis. Kui teadlased otsivad aineosakest, siis näib, nagu subatomaarne entiteet käitub kuulekalt nagu aineosake ja kui teadlased otsivad lainet, siis käitub subatomaarne entiteet nagu laine. Niisugune nähtus viitab samuti asjaolule, et inimlik meel mõjutab materiaalse maailma koostises olevat “ainet”.

Mis võiks olla selle kahese käitumise seletus? Einstein tõestas, et mateeria koosneb energiast, mis tähendab, et aatomid on tekkinud protsessi käigus, kus energia võtab endale tahke mateeria välimuse. Teadlased teavad palju selle kohta, kuidas energialained käituvad, aga nad ei suuda määratleda energia tegelikku olemust. Lähim väide, milleni nad seni on jõudnud, ütleb, et energia on üks vibratsiooni vormidest.

Nüüd järeldub, et mateeria on loodud puhta energia vormist. Kui energia on vibratsioon, siis sellel puhtal energial peab olema kõrgem vibratsioon kui on mateeria aineosakestel. Kui energia vibratsiooni madaldatakse ehk selle vibratsioon muutub tihedamaks, siis puhas energia omandab tiheda aineosakese oleku. Seda toetab kvantfüüsikute tähelepanek, mis ütleb, et aatomisisesed aineosakesed võivad ilmuda näivalt tühjast ruumist. Aineosake ilmub äkki “eikusagilt”, jaotub mitmeks osakeseks, mis siis üksteisega kokku põrkavad ja kaovad tagasi sinna, kust nad tulid.

Kust võiksid need subatomaarsed aineosakesed välja ilmuda? Kvantfüüsikud on avastanud, et pole võimalik ette ennustada ühegi niisuguse katse täpset tulemust, millesse on segatud subatomaarsed aineosakesed. Saab ennustada ainult teatud tulemuse tõenäosust. See on pannud teadlased arvama, et senikaua, kui vaatlust ei ole tehtud, ei eksisteeri aatomisisesed aineosakesed materiaalses reaalsuses ehk ainelises reaalsuses. Nad eksisteerivad selles, mida kutsutakse tõenäosuse reaalsuseks. Niisuguses reaalsuses eksisteerib arvukaid potentsiaale teatud liiki aineosakese ilmumiseks teatud asukohas. Kui vaatlus on tehtud, siis realiseerub üks neist tõenäosustest tegelikkuseks ja “tahke aineosake” ilmub nähtavale ainelises reaalsuses, kus ta on mõõdetav.

Nüüd saab selgeks, et kvantfüüsikute järeldused osutavad maailmavaatele, mis sisaldab järgmisi elemente:

  • Miski peab eksiteerima väljaspool seda, mida teadlased materiaalse universumi kohta teavad. Seda võiks nimetada tõenäosuse reaalsuseks, kvantväljaks, puhta energia valdkonnaks, teistsuguseks dimensiooniks, paralleeluniversumiks või millekski muuks. Siiski peab eksisteerima ka kõrgemate vibratsioonidevaldkond, milles on ainult puhas energia ja kus puudub füüsiline aine ja füüsiline energia. Kui puhaste energialainete vibratsioonilisi omadusi madaldatakse, siis muutuvad need subatomaarseteks aineosakesteks, mis siis moodustavad kogu mateeria ehitusplokid või füüsilise energia lained, nagu seda on valgus.
  • Nende kahe valdkonna vahel ei ole läbistamatut barjääri. Tegelikult on materiaalne valdkond loodud ja seda kannab ning säilitab energia “vool”, mis voolab kõrgemast sfäärist materiaalsesse sfääri.
  • Protsess, mille käigus energia võtab materiaalse vormi, näib vältimatult olevat seotud mingi teadvuse vormiga. Kvantfüüsikud on avastanud, et ühtegi ainet ei saa luua ilma, et teadlik meel ei oleks sellesse segatud. Nad mõtisklevad isegi selle üle, kas universum on tegelikult seal, kus see on ka siis, kui keegi ei vaatle teda sealolevana.
  • Inimlik meel avaldab mõju mateeria kõige fundamentaalsemale tasandile ja ta suudab näivalt mängida oma rolli, tuues energia kõrgemast sfäärist materiaalsesse sfääri, juhtides sealjuures seda energiat ka teatud vormi.

Nende teaduslikult tõestatud faktide tulemuseks on tõdemus, et teadus on nüüd osutanud maailmavaatele, mis on väga sarnane sellega, mida erinevad vaimsed õpetused on edasi andnud tuhandete aastate jooksul.Endastmõistetavalt on need vaimsed õpetused kasutanud väga erinevat terminoloogiat. Sageli on tänapäevasest primitiivsema kultuuriga ühiskondade puhul seda teadmist edasi antud läbi müütide ja jutustuste. Sellest hoolimata näib, et peamine erinevus teadusliku ja vaimse maailmavaate vahel on sõnades. Kas oleks võimalik leida uut lähenemist, mis suudaks need kaks ühendada?

Pange tähele, et sellega pole väidetud, nagu oleks teadus mingi spetsiifilise religiooni paikapivust tunnistanud.

Tegelikult nõuaks ülalpool visandatud maailmavaade enamike traditsiooniliste religioonide puhul loobumist nii mõnestki oma alusdoktriinist. Paljud religioonid rajanevad ideel, et Jumal viibib kõrgemas sfääris, kuhu inimesed omal käel ega oma sisemiste ressurssidega siseneda ei suuda. Seega on vaja välist religiooni või välist päästjat selleks, et “päästetud” saada. Selles peatükis käsitletud uus maailmavaade selgitab, et vanadel doktriinidel põhinev maailmavaade on aegunud.

Inimmeel suudab ja saab iseseisvalt suhelda mateeriast kõrgemal oleva sfääriga, mis tähendab, et te ei vaja midagi endast väljapool olevat selleks, et kontakteeruda vaimse reaalsusega. Seda on tegelikult õpetanud mitmed vaimsed õpetajad. Näiteks, Buddha ütles, et kannatuse põhjuse võib leida meelest võhiklikkuse vormis. Seega on kannatuse ületamiseks vaja täiustada oma teadvuse seisundit, vabastades see võhiklikkusest. Jeesus õpetas samuti, et te ei vaja mingit välist institutsiooni selleks, et Jumala kuningriiki siseneda. Ta ütles: “Jumala kuningriik on teie sees” (Lk 17:21). Kas on võimalik, et teadus on nüüdseks avastanud fundamentaalse tõe inimmeele kohta? Kas on siin tegemist sellesama tõega, mida väljendasid nii Buddha kui Jeesus teistsugustes sõnades.

16. Radikaalselt uus maailmavaade

Nüüd on võimalik arendada välja uus maailmavaade, mis avab tohutud võimalused oma seesmiste ja välimiste olukordade valitsema hakkamiseks.

Keskne idee on selles, et kõik need paljud erinevad vormid, mida te materiaalses universumis näete - olgu see füüsiline aine või füüsiline energia – koosnevad samast põhilisest “substantsist”. Seda substantsi kutsub teadus energiaks, kuid see on üks energia vorm, millel on materiaalsest spektrist kõrgemad vibratsioonilised omadused.

Niisuguse põhisubstantsi eksisteerimise kirjelduse võib leida paljudest vaimsetest õpetustest. Näiteks, Esimene Moosese raamat väidab, et algse loomingu aktina ütles Jumal: “Saagu valgus.” (1Ms 1:3)  See on viide faktile, et enne ühegi vormi loomist peab olemas olema põhisubstants, millel ei ole vormi, aga millel on potentsiaal võtta mistahes “vormiline kuju”. Kuna põhisubstantsi kasutatakse vormimaailma loomiseks, siis võib seda nimetada energiaks, valguseks või “Ma-ter Valguseks.” (ingl k.Ma-ter Light - Ema Valgus, kõrgem energia, materiaalseks maailmaks vormida võimaldav subtants).

Teine idee ütleb, et universum on jagatud kihtideks. Algkooli füüsika õpetab, et punane valgus vibreerib madalamal sagedusel kui violetne valgus, aga eksisteerib ka violetsest valgusest kõrgemaid sagedusi, mida ei saa silmaga avastada. Sarnaselt jaguneb muusikaskaala oktaavideks. Need näited viivad ideele, et universumil on mitmeid jaotusi ja kihte, mis põhinevad Ma-ter Valguse vibratsioonilistel omadustel. On mitmesuguseid sfääre, aga kõige olulisem erinevus on materiaalse valdkonna ja kõrgema, vaimse valdkonna vahel.

Materiaalne valdkond loodi siis, kui Ma-ter Valguse vibratsiooni vaimsest sfäärist madaldati sedavõrd, kuni see võttis füüsilise energia ning lõpuks füüsilise mateeria kuju. Kvantfüüsika järgi näib see protsess jätkuvana, mis tähendab, et füüsilist mateeriat ja energiat saab pidevalt vaimsest energiast “luua”. Kuigi see protsess näib olevat vastuolus teatud füüsika seadustega, saab selle abil ära seletada vastamata küsimused universumi loomise kohta käivas domineerivas teoorias, mida tuntakse Suure Paugu teooriana.

Pilt-lk-57.png

Suure Paugu teooria väidab, et kauges minevikus oli kogu aine universumis kokku pressitud ühte lõpmatult väikesesse punkti, mida kutsuti ainulisuseks ehk singulaarsuseks (ingl. k. singularity). See siis plahvatas suure pauguga ning plahvatuse jõus jätkub laienemine seniajani. Algsest kaosest hakkasid moodustuma aineosakesed ja pikkamööda organiseerusid need keerukamateks struktuurideks. Lõpuks moodustas see laienemise protsess lõpmatult keerulised struktuurid nagu galaktikad ja inimaju. Teadlaste sõnul on nende keerukate struktuuride areng juhuslik ja juhitud mitte intelligentse tarkuse, vaid loodusseaduste poolt. Teadus näib seejuures olevat protsess, mis pikkamööda avastab sügavamaid ja keerulisemaid seaduspärasusi, mis panevad paika Suure Paugu aluseks oleva korra.

Lisaks sellele, et Suure Paugu teooria tõstatas palju küsimusi, millele teadus ise ei suuda vastata, on see teooria vastuolus ka kvantfüüsika filosoofiliste järeldustega.

Vastavalt kvantfüüsikale on puhta energia üleminek aatomisisesteks aineosakesteks seotud teadliku meelega. Aga Suure Paugu teoorias ei ole intelligentsi ehk meele jaoks ruumi. Väidetavalt ei olnud olemas teadlikke intelligentseid olevusi kuni selle ajani, mil juhuslik evolutsiooniprotsess lõi inimolevused. See juhtus miljardeid aastaid pärast Suurt Pauku. Kui materiaalset universumit pole olemas, siis kui keegi seda ei vaatle ja kui inimolendid on ainukesed olevused, kellel on meel, mis suudab olla koosmõjus aatomisiseste aineosakestega, kuidas oli siis võimalik luua universumit enne, kui universum ei olnud inimolendeid loonud?

Vaadates traditsioonilise religiooni ja materialistliku teaduse aegunud arusaamadest kaugemale, on võimalik sellistele küsimustele siiski vastata. Järgnev on lühike ülevaade uue maailmavaate põhikomponentidest (individuaalseid komponente selgitatakse detailsemalt selle raamatu ülejäänud osas):

  • Kuidas võis aine kogu universumis – millel on peaaegu lõputud mõõtmed – saada kokku surutud ühte ainsasse punkti? Tegelikult see polnudki kokku surutud. Enne algset sündmust ei olnud ainet, ei olnud isegi füüsilist energiat. Eksisteerisid üksnes kõrgemad vibratsioonid vaimses sfääris. Seda puhast energiat madaldati siis vibratsioonis, kuni ta ilmus materiaalsesse universumisse energiana, millest sai alguse universumi laienemine.See energia liitus lõpuks subatomaarseteks aineosakesteks, mis kombineerusid aatomiteks, molekulideks ja nähtavateks vormideks.
  • Kuidas saab universum pidevalt laieneda? Kui on olemas ainult teatud hulk energiat, mis käivitab siis selle pideva laienemise? Kuigi füüsika on ammu väitnud, et energiat ei saa luua ega hävitada, näib kvantfüüsika tõestavat vastupidist. Tegelikult on vaimses sfääris palju rohkem energiat kui materiaalses universumis. Osa sellest energiast muudetakse pidevalt materiaalseks energiaks ja see juhib materiaalse universumi laienemist. Materiaalse universumi laienemisega saab ära seletada ka küsimuse, mida kosmoloogid nimetavad “mustaks aineks”. See on oletatavasti üks nähtamatu mateeria vorm, mis on vajalik selleks, et selgitada, kuidas universum kasvab. Kas must aine on vaimse energia vorm, mis moodustab polaarsuse füüsilises universumis oleva energia ja ainega?
  • Kuidas saab oletatavalt juhuslik ja ebaintelligentne protsess luua sellise korra ja keerukusega universumi? Tegelikult ei ole universum loodud juhusliku või intelligentsivaba protsessi läbi. Kvantfüüsika on väitnud, et subatomaarsete aineosakeste loomine kaasab ka teadliku meele. Seda meelt, mis alustas loovat protsessi, nimetab enamus religioone Jumalaks. Ent algne Looja lõi hulga intelligentseid Olevusi, kes eksisteerivad vaimses sfääris ja kellel on oma osa materiaalse universumi loomises.
  • Kuidas saavad mehaanilised loodusseadused luua sellise keerukuse ja mitmekesisusega universumi? Looja määratles loodusseadused, aga need ei tööta nagu mehhaaniline masin, vaid neid seadusi kasutavad teadlikud intelligentsed Olevused vaimses sfääris. Seega, loodusseadused ei suuda mehaaniliselt ja iseenesest luua nii keerukaid struktuure, nagu on seda inimaju. Intelligentsed Olevused vaimses sfääris loovad visiooni vormist või struktuurist. Seejärel kasutavad nad oma meele jõudu, et luua kavandatav struktuur või vorm Ma-ter Valguse peale. Loomisprotsessi käigus madaldatakse Ma-ter valguse vibratsiooni seni, kuni visioonist saab vorm materiaalses reaalsuses.
  • Kuidas saab juhuslik protsess kindlustada sellise keeruka universumi järjekindla kasvamise? Kuidas on võimalik, et universum ei ole juba ammu kokku langenud? Põhjus on selles, et vaimsed Olevused juhivad pidevalt seda kasvamisprotsessi. Traditsioonilised religioossed doktriinid väidavad, et Jumal on täiuslik ja lõi universumi praegusel kujul juba aegade alguses, kuid see väide vajab täiustamist. Uus maailmavaade näitab, et õiglane kesktee kulgeb tasakaalus religioosse loomisloo ja teadusliku evolutsiooniteooria vahel.

Ei ole enam jätkusuutlik väita, et Jumal lõi Maa tema praegusel kujul 6 000 aastat tagasi. Mitte keegi, kes heidab objektiivse pilgu fossiilide andmestikule ja geoloogilistele formatsioonidele, ei saa eitada, et Maa tekkeprotsess oli järkjärguline. Objektiivne pilguheit kvantfüüsika leidudele ei näita, et evolutsioon on suvaline protsess ilma intelligentse juhtimiseta. Kesktee ütleb, et universum loodi tõepoolest astmelises protsessis, aga seda protsessi juhivad pidevalt intelligentsed Olevused. Mõned nendest Olevustest viibivad vaimses sfääris, aga äkki asuvad mõned neist hoopis materiaalses sfääris?

17. Kaks põhilist elu puudutavat küsimust

Nüüd on võimalik anda lühike vastus kahele põhilisele elu puudutavale küsimusele: “Kes sa oled?” ja “Miks oled sa siin?” Neid küsimusi selgitatakse selles raamatus detailsemalt hiljem. Vastused toetuvad kahele tõsiasjale:

  • Kvantfüüsika on tõestanud, et inimmeelel on võime mõjutada mateeria lähtetasandit. See tähendab, et inimmeelel on võime osaleda selles protsessis, mis toob vaimse energia materiaalsesse reaalsusesse ja paneb ta kindlat kuju võtma. Inimmeelel on võime formuleerida mõtteline kujund ja projitseerida see Ma-ter Valguse peale, suunates seega valgust füüsilist vormi võtma.
  • Esimene Moosese raamat väidab, et Jumal lõi inimolevused omaenda kuju ja sarnasuse järgi. Neil kästi siis paljuneda ja võtta valitsemine Maa üle. Enamus teisi religioone sisaldab samuti sarnaseid ideid.

Siit järeldub, et te olete kavandatud Jumalaga kaasloojaks. Teil on põhiolemuselt samad loovad võimed kui Jumalal, ainult teil ei ole samasugust loovat jõudu. Erinevus on kvantiteedis, mitte kvaliteedis.

Jumal määratles vaimsed ja füüsilised seadused ja Jumala esindajad kasutasid neid seadusi planeedi Maa loomisel. Aga need vaimsed Olevused ei lõpetanud Maa loomist. Seejärel saadeti teised vaimsed olevused Maale inimlikke kehasid võtma ja oma loovaid jõude paljundama, kasutades neid loovaid jõude valitsemise võtmiseks materiaalse valdkonna üle. Kui need kaasloojad saavutasid meele valitsemise mateeria üle, siis said nad lõpetada selle loova töö, mida Jumal ja Jumala esindajad vaimses valdkonnas alustasid.

Maa on vundamendiks, mille peale kaasloojad inimlikes kehades saavad kollektiivselt ehitada kõike, mida nad tahavad. See saab anda vastuse teisele elu puudutavale fundamentaalsele küsimusele, nimelt sellele, miks on Maa peal nii palju kannatust. Kas Jumal lõi selle kannatuse ja kas see tähendab, et oletatavasti hea ja armastav Jumal tahab, et inimolendid kannataksid? Vastuseks on ei - Jumal ei loonud inimlikku kannatust – inimolendid lõid ise selle.

Enamus vaimseid õpetusi sisaldab ideed, et inimolendid on langenud või laskunud madalamasse teadvuse seisundisse, kui nad algselt looduna olid. Piibel jutustab Eedeni aia ja inimese langemise lugu, mis sümboliseerib tõsiasja, et enamik inimolendeid on unustanud oma vaimse päritolu ja eesmärgi, mille jaoks nad Maa peale tulid. Nad on unustanud ka oma loovad jõud ja selle, kuidas neid jõude teadlikult kasutada. Nagu varem selgitatud, on need unustamised põhjuse andnud inimeste teadvustamata valikutele, mis aga loovad allakäiguspiraali ja see omakorda viib suurenevale kannatusele.

Inimliku kannatuse tõeline alge seisneb faktis, et pika ajaperioodi jooksul on inimolendid kasutanud oma loovaid jõude planeedi Maa allkäiguspiraali kollektiivseks loomiseks. Isiklikul tasandil võimaldab see selgitada, miks te seisate silmitsi piiravate olukordadega ja miks teil ei näi olevat jõudu nende olukordade muutmiseks. Põhjuseks on siin niisuguse situatsiooni tekitamine läbi teadvustamata käitumise. Te olete kasutanud oma loovaid omadusi ebateadlikul viisil.

Hea uudis on see, et oma loovaid omadusi mõistma hakates saate te allamineva spiraali tagasi pöörata. Te saate alustada oma loovate omaduste kasutamist sellisel viisil, mis loob ülesmineva spiraali ja juhib teid paremate väliste olukordade juurde. Aga selleks peate te kõigepealt saama teadlikeks oma psüühika seesmistest olukordadest. Te peate mõistma, kes te olete ja kuidas teie meel töötab, nii et te saaksite võtta valitsemise oma meele üle. Siis saate te kasutada omaenese meele loovat jõudu oma elu olukordade üle valitsemist võttes. Ainult siis täidate te oma rolli kosmilises ajatsüklis ja täidate oma ülesannet teadliku kaasloojana, kes valitseb Maa üle – see tähendab, materiaalse valdkonna üle.

18. Teekond oma vaimse mina juurde

Endast - oma minast - sügavama arusaamise aluseks on mõistmine, et te elate maailmas, kus on kaks vastastikku seotud reaalsust. Te elate materiaalses universumis, aga sellest kõrgemal on vaimne sfäär, vaimne valdkond. Kõik materiaalses universumis olev pärineb vaimsest valdkonnast. Vaimse valdkonna energiat madaldati vibratsioonis ja intelligentsed Olevused kasutasid seda niisuguste inimvõimete piiridest kõrgemalolevate struktuuride loomisel nagu galaktikad ja päikesesüsteemid. Ka teid on loonud üks Olevus vaimsest valdkonnast. Seega te pärinete kõrgemast valdkonnast ja teie vaimse olemuse üks osa laskus füüsilisse kehasse Maa peal.

Materiaalne universum koosneb samast põhiainest kui vaimnegi sfäär. Ma-ter Valgus lihtsalt madaldati teistsugusesse vibratsioonispektrisse ja füüsilised meeled, ka väline meel, näeb seda vibreeriva energia asemel hoopis tahke ainena. See tekitab Vaimu ja mateeria vahelise lahusoleku illusiooni. Tegelikult eksisteerib vaimne sfäär siinsamas, koos materiaalse universumiga. Vaimne sfäär on otse siin teie juures, nagu erinevate sagedustega raadiolainedki läbistavad sama ruumi, kus te seda raamatut loete. Te ei näe ega kuule vaimset sfääri, sest teie meele raadio on häälestatud jaamale, mida kutsutakse materiaalseks universumiks. Aga teie meelel on võime häälestuda vaimsele valdkonnale ja oma kõrgemale Olemusele.

Pärast inimolevuste laskumist füüsilistesse kehadesse Maal kaotasid nad mälestuse oma vaimsest päritolust. Nad kaotasid ka teadlikkuse oma tõelistest loovatest jõududest ja oma Maale tulemise eesmärgist. Nad hakkasid tegema teadvustamata valikuid, luues sellega inimkonna kollektiivse allakäiguspiraali, mis viib piirangutele ja kannatusele.

Kui te astute sammu tagasi oma isikuga seonduvast, ka konkreetsest religioonist, siis te näete, et üldine probleem inimlikes toimetustes on nende teadlikkuse kaotamine oma tõelisest päritolust, oma loovast potentsiaalist ja olemise põhjusest. Seega võib elu Maa peal vaadelda kui rännakut ja esimeseks sammuks on tagasijõudmine selle teadlikkuse, selle teadvuse seisundi juurde, milles te algselt Maale laskusite. Jõudnud kord stardipunkti tagasi, saate luua positiivse spiraali, mis viib teie algse eesmärgi täitumisele.

See kontseptsioon räägib vastu traditsioonilisele kristlikule doktriinile, mille kohaselt loodi inimolendid ebatäiuslike olevustena, kes kalduvad pattu tegema. Aga see doktriin ei suuda kunagi ära seletada, kuidas või miks loob eeldatavasti hea ja täiuslik Jumal ebatäiuslikke olevusi, kes on määratud elama kannatusterikast elu. Tegelikult ei ole teid loodud ebatäiuslikeks. Teid loodi vaimsete olevusena ja teid saadeti Maale kahel eesmärgil:

  • Te olete siin selleks, et eneseteadvuses kasvada ja õppida ära, kuidas kasutada oma loovaid omadusi ja muutuda eneseteadlikeks Jumalaga kaasloojateks.
  • Kui te olete juba saavutanud meisterlikkuse oma loovate omaduste üle – oma meele üle – siis saate te kasutada neid omadusi meisterlikkuse saavutamiseks planeedi Maa olukordade üle – meele meisterlikkus mateeria üle. Ja seeläbi aidata kaasa (kaasloojana) parema maailma sündimisele sellel planeedil.

Teid ei loodud ebatäiusliku olevusena, vaid teid loodi kogenematu olevusena. Seega oli teil vaja kõigepealt õppida, kuidas kasutada oma loovaid võimeid viisil, mis ei kahjustaks teid ennast ega teisi eluvorme. Teid ei loodud kalduvusega patustada, aga teile anti vaba tahte, mis tähendab seda, et teil on olemas võimalus oma loovate jõudude kasutamiseks ka viisil, mis läheb Jumala seaduste vastu ja kahjustab seega teid ennast ja ka teisi eluvorme. Te kaotasite pikkamööda teadlikkuse oma vaimsest päritolust ja see oli võhiklike ja sageli ebateadlike valikute tulemus. Te hakkasite lõpuks uskuma, et olete loomult patule kalduv inimolevus või kõrgelt arenenud loom.

Tegelikult olete te eelkõige vaimne olevus. Kuna universumil on kaks tasandit, siis on teie tervikolemusel samuti kaks tasandit. Osa teie olemusest viibib püsivalt vaimses valdkonnas ja seega võib seda “teie vaimseks minaks” kutsuda. Vaimne mina saatis osa endast materiaalsesse universumisse ja see on teie madalam olemus. Järgmine sektsioon kirjeldab teie kõrgema ja madalama mina komponente.

Selle raamatu eesmärk on aidata teil lõpule viia elurännak ja taastada täielik teadlikkus sellest, kes te tegelikult olete ja miks teie olemuse kõrgem osa valis laskumise planeedile Maa. Te saate siis teada, miks elul on üldine tähendus ja miks teie elul on spetsiaalne eesmärk ja missioon.