16. Radikaalselt uus maailmavaade

Nüüd on võimalik arendada välja uus maailmavaade, mis avab tohutud võimalused oma seesmiste ja välimiste olukordade valitsema hakkamiseks.

Keskne idee on selles, et kõik need paljud erinevad vormid, mida te materiaalses universumis näete - olgu see füüsiline aine või füüsiline energia – koosnevad samast põhilisest “substantsist”. Seda substantsi kutsub teadus energiaks, kuid see on üks energia vorm, millel on materiaalsest spektrist kõrgemad vibratsioonilised omadused.

Niisuguse põhisubstantsi eksisteerimise kirjelduse võib leida paljudest vaimsetest õpetustest. Näiteks, Esimene Moosese raamat väidab, et algse loomingu aktina ütles Jumal: “Saagu valgus.” (1Ms 1:3)  See on viide faktile, et enne ühegi vormi loomist peab olemas olema põhisubstants, millel ei ole vormi, aga millel on potentsiaal võtta mistahes “vormiline kuju”. Kuna põhisubstantsi kasutatakse vormimaailma loomiseks, siis võib seda nimetada energiaks, valguseks või “Ma-ter Valguseks.” (ingl k.Ma-ter Light - Ema Valgus, kõrgem energia, materiaalseks maailmaks vormida võimaldav subtants).

Teine idee ütleb, et universum on jagatud kihtideks. Algkooli füüsika õpetab, et punane valgus vibreerib madalamal sagedusel kui violetne valgus, aga eksisteerib ka violetsest valgusest kõrgemaid sagedusi, mida ei saa silmaga avastada. Sarnaselt jaguneb muusikaskaala oktaavideks. Need näited viivad ideele, et universumil on mitmeid jaotusi ja kihte, mis põhinevad Ma-ter Valguse vibratsioonilistel omadustel. On mitmesuguseid sfääre, aga kõige olulisem erinevus on materiaalse valdkonna ja kõrgema, vaimse valdkonna vahel.

Materiaalne valdkond loodi siis, kui Ma-ter Valguse vibratsiooni vaimsest sfäärist madaldati sedavõrd, kuni see võttis füüsilise energia ning lõpuks füüsilise mateeria kuju. Kvantfüüsika järgi näib see protsess jätkuvana, mis tähendab, et füüsilist mateeriat ja energiat saab pidevalt vaimsest energiast “luua”. Kuigi see protsess näib olevat vastuolus teatud füüsika seadustega, saab selle abil ära seletada vastamata küsimused universumi loomise kohta käivas domineerivas teoorias, mida tuntakse Suure Paugu teooriana.

Pilt-lk-57.png

Suure Paugu teooria väidab, et kauges minevikus oli kogu aine universumis kokku pressitud ühte lõpmatult väikesesse punkti, mida kutsuti ainulisuseks ehk singulaarsuseks (ingl. k. singularity). See siis plahvatas suure pauguga ning plahvatuse jõus jätkub laienemine seniajani. Algsest kaosest hakkasid moodustuma aineosakesed ja pikkamööda organiseerusid need keerukamateks struktuurideks. Lõpuks moodustas see laienemise protsess lõpmatult keerulised struktuurid nagu galaktikad ja inimaju. Teadlaste sõnul on nende keerukate struktuuride areng juhuslik ja juhitud mitte intelligentse tarkuse, vaid loodusseaduste poolt. Teadus näib seejuures olevat protsess, mis pikkamööda avastab sügavamaid ja keerulisemaid seaduspärasusi, mis panevad paika Suure Paugu aluseks oleva korra.

Lisaks sellele, et Suure Paugu teooria tõstatas palju küsimusi, millele teadus ise ei suuda vastata, on see teooria vastuolus ka kvantfüüsika filosoofiliste järeldustega.

Vastavalt kvantfüüsikale on puhta energia üleminek aatomisisesteks aineosakesteks seotud teadliku meelega. Aga Suure Paugu teoorias ei ole intelligentsi ehk meele jaoks ruumi. Väidetavalt ei olnud olemas teadlikke intelligentseid olevusi kuni selle ajani, mil juhuslik evolutsiooniprotsess lõi inimolevused. See juhtus miljardeid aastaid pärast Suurt Pauku. Kui materiaalset universumit pole olemas, siis kui keegi seda ei vaatle ja kui inimolendid on ainukesed olevused, kellel on meel, mis suudab olla koosmõjus aatomisiseste aineosakestega, kuidas oli siis võimalik luua universumit enne, kui universum ei olnud inimolendeid loonud?

Vaadates traditsioonilise religiooni ja materialistliku teaduse aegunud arusaamadest kaugemale, on võimalik sellistele küsimustele siiski vastata. Järgnev on lühike ülevaade uue maailmavaate põhikomponentidest (individuaalseid komponente selgitatakse detailsemalt selle raamatu ülejäänud osas):

  • Kuidas võis aine kogu universumis – millel on peaaegu lõputud mõõtmed – saada kokku surutud ühte ainsasse punkti? Tegelikult see polnudki kokku surutud. Enne algset sündmust ei olnud ainet, ei olnud isegi füüsilist energiat. Eksisteerisid üksnes kõrgemad vibratsioonid vaimses sfääris. Seda puhast energiat madaldati siis vibratsioonis, kuni ta ilmus materiaalsesse universumisse energiana, millest sai alguse universumi laienemine.See energia liitus lõpuks subatomaarseteks aineosakesteks, mis kombineerusid aatomiteks, molekulideks ja nähtavateks vormideks.
  • Kuidas saab universum pidevalt laieneda? Kui on olemas ainult teatud hulk energiat, mis käivitab siis selle pideva laienemise? Kuigi füüsika on ammu väitnud, et energiat ei saa luua ega hävitada, näib kvantfüüsika tõestavat vastupidist. Tegelikult on vaimses sfääris palju rohkem energiat kui materiaalses universumis. Osa sellest energiast muudetakse pidevalt materiaalseks energiaks ja see juhib materiaalse universumi laienemist. Materiaalse universumi laienemisega saab ära seletada ka küsimuse, mida kosmoloogid nimetavad “mustaks aineks”. See on oletatavasti üks nähtamatu mateeria vorm, mis on vajalik selleks, et selgitada, kuidas universum kasvab. Kas must aine on vaimse energia vorm, mis moodustab polaarsuse füüsilises universumis oleva energia ja ainega?
  • Kuidas saab oletatavalt juhuslik ja ebaintelligentne protsess luua sellise korra ja keerukusega universumi? Tegelikult ei ole universum loodud juhusliku või intelligentsivaba protsessi läbi. Kvantfüüsika on väitnud, et subatomaarsete aineosakeste loomine kaasab ka teadliku meele. Seda meelt, mis alustas loovat protsessi, nimetab enamus religioone Jumalaks. Ent algne Looja lõi hulga intelligentseid Olevusi, kes eksisteerivad vaimses sfääris ja kellel on oma osa materiaalse universumi loomises.
  • Kuidas saavad mehaanilised loodusseadused luua sellise keerukuse ja mitmekesisusega universumi? Looja määratles loodusseadused, aga need ei tööta nagu mehhaaniline masin, vaid neid seadusi kasutavad teadlikud intelligentsed Olevused vaimses sfääris. Seega, loodusseadused ei suuda mehaaniliselt ja iseenesest luua nii keerukaid struktuure, nagu on seda inimaju. Intelligentsed Olevused vaimses sfääris loovad visiooni vormist või struktuurist. Seejärel kasutavad nad oma meele jõudu, et luua kavandatav struktuur või vorm Ma-ter Valguse peale. Loomisprotsessi käigus madaldatakse Ma-ter valguse vibratsiooni seni, kuni visioonist saab vorm materiaalses reaalsuses.
  • Kuidas saab juhuslik protsess kindlustada sellise keeruka universumi järjekindla kasvamise? Kuidas on võimalik, et universum ei ole juba ammu kokku langenud? Põhjus on selles, et vaimsed Olevused juhivad pidevalt seda kasvamisprotsessi. Traditsioonilised religioossed doktriinid väidavad, et Jumal on täiuslik ja lõi universumi praegusel kujul juba aegade alguses, kuid see väide vajab täiustamist. Uus maailmavaade näitab, et õiglane kesktee kulgeb tasakaalus religioosse loomisloo ja teadusliku evolutsiooniteooria vahel.

Ei ole enam jätkusuutlik väita, et Jumal lõi Maa tema praegusel kujul 6 000 aastat tagasi. Mitte keegi, kes heidab objektiivse pilgu fossiilide andmestikule ja geoloogilistele formatsioonidele, ei saa eitada, et Maa tekkeprotsess oli järkjärguline. Objektiivne pilguheit kvantfüüsika leidudele ei näita, et evolutsioon on suvaline protsess ilma intelligentse juhtimiseta. Kesktee ütleb, et universum loodi tõepoolest astmelises protsessis, aga seda protsessi juhivad pidevalt intelligentsed Olevused. Mõned nendest Olevustest viibivad vaimses sfääris, aga äkki asuvad mõned neist hoopis materiaalses sfääris?