5. Vastuste leidmisest

Inimkonna progressi takistavaks põhiprobleemiks on inimeste mentaalne ja emotsionaalne klammerdumine oma olemasoleva maailmavaate külge ja selle maailmavaate küsitavaks muutmisest või kõrgema arusaamisega asendamisest keeldumine. Mitte kaua aega tagasi uskus enamus inimesi, et Maa on lame ja nad keeldusid seda paradigmat küsitavaks muutmast. Kinnismõtteisse tardumine viib selleni, et inimesed ja institutsioonid muutuvad jäigaks ja keelduvad sirutumast tõe poole, mis nad vabaks teeb. Enamikel inimestest on teatud lemmikuskumused, teatud mentaalsed pühad lehmad ja nad keelduvad neid küsitavaks muutmast sageli seepärast, et nad usuvad, et need esindavad absoluutset tõde.

Taoline uskumine põhjustab paratamatult niisugusesse meelelaadi sattumist, mis takistab teil elukogemust avardavaid vastuseid leidmast. Võrrand on lihtne. Te kas veedate terve eluaja teatud ususüsteemi kaitstes ja teie elust arusaamise edasiviiv protsess nurjub, või veedate te oma elu ausalt ja siiralt arusaamist otsides ka siis, kui see nõuab teilt teatud välisest raamistikust kaugemale vaatamist. Te ei saa teha mõlemat. Te kas piirate oma meelt või lubate tal vabalt voolata. Aga vabadus ei tähenda kaost.

See on elu seadus, et kasvamine on lõputu. Te elate lõputute võimaluste universumis, millel ei ole absoluutseid piire. Seega, kui te lubate endal langeda sajanditevanuse mõtlemise lõksu, et teatud idee on absoluutne ja vääramatu tõde, siis see idee moodustab seina teie meele ümber. Vaadake ajalugu ja te näete, et ükski idee (olgu see oma loomult religioosne, poliitiline või teaduslik) ei ole aja katsele vastu pidanud. Põhjus on selles, et inimkond on - küll vastumeelselt - suundunud kõrgema arusaamise otsingule. Kui kõrgema otsingul edasi jõutakse, siis saab sõnastada edasiviivamaid küsimusi ja see viib vältimatult ka edasiviivamate vastuste poole. Seega asendatakse aja jooksul iga idee uue ideega, millel on suurem seletav jõud ja suurem praktiline rakendatavus.

Kui te klammerdute mingi aegunud idee külge, siis te asetate ennast väljapoole elu enda voolu. Teid vangistavad need ideed, mida te keeldute küsitavaks muutmast ja need muutuvad teie elukogemuse kitsendajateks. Kui inimesed tunnevad, et nad on halvatud, tunnevad, et neil pole valikuid, siis on see ALATI sellepärast, et nad ei taha küsitavaks pidada mingit “eksimatut” uskumuste süsteemi.

Vaimse surma teadvus on jäik, sest see põhineb keeldumisele küsimärgi alla seada oma maailmavaadet, oma paradigmasid. See viib mentaalsele koolnukangestusele. Paljud inimesed, ka paljud institutsioonid on pühendunud teatud piiratud uskumuste süsteemide kaitsmisele selle asemel, et sirutuda selle tõe järele, mis vabastab nad eneseloodud või nende olemusest tulenevatest piirangutest.

Esimene valik, millega te silmitsi seisate, on: “Kas ma tegelikult tahan muudatusi oma elus?” Kui vastus on jaatav, siis on teil vaja aktsepteerida fakti: selleks, et oma elu muuta, peate te sirutuma elust kõrgema arusaamise poole. Ja selleks, et seda arusaamist leida, peate te olema valmis vaatama omaksvõetud mentaalselt tasandilt väljapoole. Te peate olema valmis kahtlema oma kaheldamatutes uskumustes ja paradigmades.

Võrrand on lihtne. Kui teie praegune uskumuste süsteem ja maailmavaade oleks võinud anda teile arusaamise, mida teil on vaja oma elu muutmiseks, siis oleks teil juba olnud uus arusaamine ja teie elu oleks võinud muutuda. See fakt ise, et teil on soov oma elu muuta, näitab, et te ei ole leidnud seda arusaamist, mida te vajate muudatuste loomiseks ja oma muutumise soovi täitmiseks. Seega ainus loogiline järeldus on: selleks, et leida midagi, mida teil ei ole, peate te vaatama praegusest mentaalsest “kastist” väljapoole. Te peate avardama oma arusaamist, sirutudes kõrgema poole, mis vabastab teid teie praegustest piirangutest.

Igavene seadus ütleb, et kui õpilane on valmis, siis ilmub õpetaja. Kui te palute kõrgemat arusaamist, siis ALATI te ka selle saate. Küsimus on selles, kas te suudate ära tunda õpetaja, kas te suudate ära tunda uue arusaamise. Vastus sõltub sellest, kas teie meel on jäik või painduv, kas te olete klammerdunud oma mentaalse “kasti” külge või olete valmis sellest kaugemale vaatama. Ainult teie saate otsustada, kas te tahate jätkata ebateadlike valikute tegemist või avate oma meele ja alustate teadlike valikute tegemist. Õnnistatud on tasased. Õnnistatud on need, kel on paindlik meel – need, kes ei usu, et teavad kõike – sest nad pärivad Maa ja saavutavad selles maailmas nö meisterlikkuse elu üle.(1 Mt 5:5)

Teil on kaks valikuvõimalust. Teie elu võib olla kas üles- või allaminev spiraal. Kui te teete ebateadlikke otsuseid, siis teie elu muutub allaminevaks spiraaliks, mis viib kriisist kriisi. Mida on vaja selleks, et tuua teid sellesse punkti, kus teie soov muutuse järele on saanud nii tugevaks, et te olete valmis avama oma meele kõrgemale arusaamisele muudatuste loomiseks? Paljude inimeste jaoks on vaja selleks väga rasket kriisi, kus nad lõpuks jõuavad murdumise punktini. Siis mõistavad nad äkitselt: „Ma ei suuda enam endist viisi jätkata, midagi peab muutuma!”

Aga lasta oma elul kriisi libiseda ei ole ainus viis selleümberpööramiseks. Te võite – igal ajal – teha teadliku otsuse otsida elust kõrgemat arusaamist saada selgeks, kuidas teha paremaid valikuid, kuidas teha teadlikke valikuid. Teoreetiliselt võite te teha selle valiku kohe praegu. Aga tegelikult ei pruugi te olla sellise valiku tegemiseks veel valmis.

Mis määrab ära teie valmisoleku? Tasakaal. Tasakaal teie muutumise soovi ja seniste kindlakskujunenud uskumuste vahel. Selleks, et muutuda, peab teie muutumise soov olema suurem kui teie hirm praegustest uskumustest loobumise ees. Niisugustest hetkedest läbitulemine aitab mõista seda, kus peitub õnn.