|R2| 4. Vormimaailma loomislugu

Selles peatükis vaatleme ülestõusnud meistrite nägemust vormimaailma loomise eesmärkidest, loomisest endast ning  seaduspärasustest, mis on vajalikud selle funktsioneerimiseks. Ma tean, et järgnev võib mõnele lugejale tunduda teoreetiline või abstraktne, kuid  nende teemade lahtimõtestamine aitab kaasa inimolemuse paremale mõistmisele ja kõrgematele jõududele oma südames ukse avamisele.

UNIVERSUMI HIERARHILINE STRUKTUUR

Teadus on meile tõestanud, et universum on hierarhilise ülesehitusega. Kõik makrotasandil olev koosneb molekulidest ja järelikult peab kogu makrotasandil olev alluma neile seadustele ja seaduspärasustele, mis juhivad molekulide moodustumist ja organiseerumist.

Ülestõusnud meistrid pooldavad üldjoontes teadlaste avastatud hierarhilist struktuuri, kuigi tegelikult ulatub see struktuur palju kõrgemale - Loojani välja, sest Looja moodustab elupüramiidi tipu.

Ülestõusnud meistrite kirjeldus Loojast erineb oluliselt traditsioonilisest meesjumala kujust, kes istuvat suurel valgel troonil ja mõistvat inimeste üle kohut, saates need, kes talle meelepäraselt ei käitu, igavestesse põrgupiinadesse.

Samuti on suur erinevus ülestõusnud meistrite oluliselt kõrgemavibratsioonilise sfääri ja selle maailma vahel, kus elame meie. Nad nimetavad meie maailma “vormimaailmaks,” sest iga selles maailmas olevat vormi või objekti on võimalik eristada kõigist teistest vormidest. Vormimaailma niisugune kujundatus võimaldab meil uskuda, et me oleme maailmast, üksteisest ja Jumalast lahusolevad olevused.

Selline elukorraldus on vormimaailma olevustele eneseteadlikkuses kasvamise aluseks. Sest eneseteadlikkuses kasvamine toimub teadlikus arusaamises sellest, et me oleme piiratud eneseteadlikkuse seisundis, kuigi eksisteerib paljusid võimalikke eneseteadlikkuse astmeid. Me saame teha teadliku otsuse, et tõusta kõrgemasse seisundisse. Ükskõik, kui piiratud on meie praegune tasand, on see siiski alus meie vaimsele kasvamisele.

MAAILM MATERIAALSE MAAILMA KOHAL

Ülestõusnud meistrid on meid õpetades täheldanud, et inimesed peavad elu niisuguseks, nagu nad näevad seda vormimaailmas ehk materiaalses maailmas olevat. Me oleme harjunud suhtlema läbi sõnade. Sõnad on lahusolevate vormide sarnased ja need sobivad kõige paremini kirjeldama erinevusi, mis eristavad mingit objekti teisest või tervikust. Inimmeel aga töötab vastupidiselt sõnadele.

Joonis 5 - Mitte-lineaarne kõiksus

Sõnades on raske kirjeldada vormimaailma kohal asuvat reaalsuse osa. Meistrid ongi seda harva kirjeldanud. Nad on andnud sellele nimetuse “Kõiksus” (ingl. keeles Allness). Lineaarne mõistus tahaks kohe küsida, kust niisugune sõna on tulnud, millal ja kes selle välja mõtles ning miks. Kuid niisugused küsimused omavad tähendust vaid erinevate vormide maailmas, sest siin eksisteerib kõiges ajaline järjestus. Kõiksus on alati eksisteerinud ning sellel puudub algus ja lõpp. “Kõiksus” on mittelineaarsusele viitav sõna ja seda on lineaarsuses viibijatel raske hoomata.

Kõiksuses puuduvad eraldiolevad vormid ja seepärast pole niisugustes tingimustes võimalik alustada piiratud eneseteadlikkusest ja kasvada avaramasse teadvuse seisundisse. Vormimaailma loomiseks pidi Looja alguses looma täiesti teistsuguste omadustega sfääri, kui on seda Kõiksus.

MEIE MAAILMA LOOMINE

Iga konkreetse vormimaailma on loonud individuaalne olevus, kelle teadvuse tasand on Looja tasemel. Looja alustas vormimaailma loomisprotsessi, eraldades ennast Kõiksusest. Sõnad on üsna kohmakad selle protsessi edasiandmiseks. Võiks öelda, et Looja tekitas enese ümber sfääri, sellise, mis asub Kõiksuses, kuid mis ei oma nii kõrget vibratsiooni kui ülejäänud Kõiksus. Selles mõttes oli uus loodud sfäär eraldiolev.

Joonis 6. Ainulisus

joonis lk 65.png

Nüüd tõmbas Looja end singulaarsesse punkti ja kogu sfääris valitses tühjus. Tegelikult täidab sfääri väga kõrge vibratsiooniga energia, mis ei võimalda luua eristatust ega muljet, et miski on Kõiksusest lahus. Näiliselt eraldiolevate vormidega maailma loomisel peab Looja looma kõigepealt tühjuse, milles pole energiat ega vorme. See on täiesti tühi. 

Järgmise sammuna loob Looja algse energia, mida saab kasutada vormimaailma ülesehitamiseks. Meistrid nimetavad seda kõrge vibratsiooniga energiat Ma-ter Valguseks, Ema Valguseks. See nimi kõlab väga naiselikult põhjusel, et eristatavate vormidega maailma loomiseks pidi Looja määratlema kaks erinevat jõudu või elementi - maskuliinse ja feminiinse.

Vormimaailma loomise eelduseks on väljapoole suunduva, laieneva jõu olemasolu. Seda jõudu kasutab Looja millegi väljapoole projitseerimiseks keset tühjust asuvast singulaarsuse punktist. Aga kui väljapoole suunduv jõud pole tasakaalus kokkutõmbava jõuga, siis pole võimalik vorme luua ja vormid ei saaks ka püsida.

Kirjeldatu mõistmiseks tulgem nüüd tagasi Suure Paugu teooria juurde. Teadlased ütlevad, et materiaalse maailma loomine algas kogu energia surumisega ainulisse punkti ja seepeale vabanes kokkusurutud energia ning toimus hiigelplahvatus. Plahvatuse puhul suundub energia plahvatuse tsentrist eemale ilma organiseeritud struktuure moodustamata. Suure Paugu mudel töötab vaid siis, kui eksisteerib kokkutõmbav jõud, mis tasakaalustab laiendavat jõudu. Vaid laiendavat jõudu tasakaalustades on võimalik luua spetsiifilisi ja ajas püsivaid vorme.

Joonis 7. Esimene sfäär tühjuses

Meistrid ütlevad, et laiendav jõud pärineb Looja enda olemusest. See on nimelt algne kosmiline energia, mida kasutatakse vormimaailma loomismaterjalina. Siin tekib kõige esimene polaarsus. See on polaarsus Looja kui maskuliinse elemendi ja Ma-ter Valguse vahel, mis on oma olemuselt feminiinne, kokkutõmbav element. See maskuliinse ja feminiinse energia polaarsus on analoogne mõnes religioonis kasutatavale. Näiteks Taoismis kasutatakse selle kirjeldamiseks Yini ja Yangi kontseptsiooni.

Võib ka öelda, et väljapoole suunatud jõud esindab teadvust. Eneseteadlik olevus võib formuleerida mentaalse kujutise mingist vormist, mida ta soovib luua. Siis pannakse või projitseeritakse see kujuteldav kujund Ma-ter Valguse peale. Ma-ter Valgus võtab üle kujuteldava vormi maatriksi. Seega võime me öelda, et teadvus osaleb loomisel aktiivse elemendina, mis paneb passiivse elemendi – Ma-ter Valguse energia võtma teatud vorme.

Pärast Ma-ter Valguse kujutlemist projitseeris Looja Ma-ter Valguse singulaarsest punktist väljapoole ja lõi tühjusse esimese sfääri. Tühjuse esimene sfäär sisaldas nüüd energiat, mis vibreeris teatud võnkesagedusel.

ENESETEADLIKE OLEVUSTE LOOMINE

Pärast esimese sfääri loomist kujundas Looja sinnasamasse sfääri teatud struktuurid: lõi oma meeles kujutise ja projitseeris selle Ma-ter Valguse peale. Me võime võrrelda Ma-ter Valgust filmiekraaniga. Ekraanil pole ühtki kujutist, kuid sellele on võimalik projitseerida mistahes pilte.

Järgmise sammuna lõi Looja hulga eneseteadlikke olevusi ning saatis või projitseeris nad esimesse sfääri. Need olevused olid loodud Looja enda olemusest ja seepärast omasidki nad eneseteadlikkust. Aga nende eneseteadlikkus polnud kõikjaloleva Loojaga samal tasemel. Nende eneseteadlikkus oli piiratum. Loodud olevused pidasid end individuaalseteks olevusteks, mis andis neile võimaluse alustada piiratud eneseteadlikkusega ja järk-järgult seda laiendades saavutada Loojaga samane tasand,  säilitades seejuures oma individuaalsuse.

Esimesed eneseteadlikud olevused alustasid piiratuma eneseteadlikkusega selles keskkonnas, mille Looja neile loonud oli. Kuidas peaks vastloodud olevus olema suuteline välja mõtlema struktuure ja neid ise looma? Uus olevus alustab etteantud keskkonnas ja omandab õppimise käigus aste-astmelt oma tõelised loovad võimed. Kui olevus avardab teadvust loovate võimete alal, siis suudab ta vastavalt visioonile ise oma keskkonda muuta.

Nimetatud printsiip laieneb kõigile vormimaailma eneseteadlikele olevustele, sealhulgas ka meile. Kõik olevused alustavad lokaliseeritud eneseteadlikkusega etteantud keskkonnas. Vastavalt sellele keskkonnale õpivad nad tasapisi tundma oma loovaid võimeid. Kõigil eneseteadlikel olevustel on algselt sarnased loovad võimed nagu Loojalgi, kuid mitte samas astmes. Nad omavad võimet formuleerida mentaalne kujund, projitseerida see Ma-ter Valgusele, mille tagajärjel võtab valgus kujutise vormi.

Kõik eneseteadlikud olevused omavad täielikku vaba tahet, mis tähendab, et neil on võime formuleerida oma mõttes mistahes kujutisi. Neil on ka võime ja õigus projitseerida mistahes kujutis Ma-ter Valgus peale. Niisuguse tegevuse tagajärjel kujuneb eneseteadlikele olevustele just niisugune keskkond, missuguseid kujundeid nad Ma-ter Valguse peale projitseerivad. Samal põhimõttel toimib see ka meie füüsilises keskkonnas. Formuleerides oma mõttekujutise Ma-ter Valgusele ja kogedes tagasipeegeldusena oma loomingu tagajärgi, toimubki meie eneseteadlikkuses kasvamise protsess.

SFÄÄRIDE JÄRGNEVUS

Mingem nüüd tagasi esimese sfääri juurde. Esimese sfääri olevused alustasid oma loovate võimetega eksperimenteerimist, saavutades meisterlikkuse oma keskkonna üle, hakates oma keskkonda kujundama. Selle tegevuse käigus teadsid nad, et on suurema, kõrgema ja teadlikuma olevuse pikendused. Kui nad said veelgi teadlikumaks oma ühendusest Loojaga, hakkasid nad püüdlema Loojaga üksolemise tunde poole. Kuna iga individuaalne olevus saavutas niisuguse üksolemise tunde, jõudis ta järgmisele äratundmisele: “Kui mina pärinen Loojast, siis kogu minu sfääris olev peab pärinema täpselt samast allikast.” Nüüd sai vertikaalsest üksolemisest horisontaalne üksolemine ja kõik esimese sfääri olevused tundsid üksolemise tunnet oma sfääri elanikega, säilitades samas oma individuaalsuse. Nad saavutasid oma tõelise  individuaalsuse suurema terviku osana.

Nii olid nad suutelised tõstma oma sfääri kõrgemale vibratsioonisagedusele. Kui sfääri vibratsioon tõusis, polnud võimalik enam uskuda, et esimene sfäär koosneb mingist eraldiolevast substantsist ja on Loojast lahus. Esimesest sfäärist sai jäävalt vaimse maailma osa.  

Pärast seda, kui esimese sfääri olevused koos oma sfääriga tõusid, saavutasid nad meistri tasandi. Nad polnud küll Loojaga samal eneseteadlikkuse astmel, kuid nad olid jõudnud kõrgemale sellest tasandist, millelt nad alustasid. Nüüd andis Looja neile olevustele võimaluse oma meisterlikkust veelgi rohkem arendada. Looja määratles tühjusse järgmise, teise sfääri.

Looja lubas nüüd esimese sfääri ülestõusnud meistritel luua struktuure teise sfääri. Selle asemel, et saata iseenda pikendusi teise sfääri, lubas Looja esimese sfääri ülestõusnud meistritel endi olemusest pikendused luua ja saata need vastloodud sfääri. Nii said esimese sfääri olevustest “jumalad” või vaimsed vanemad teise sfääri olevustele.

Niisugune sfääride loomise protsess jätkus pärast eelmise sfääri ülestõusmist. Meistrid ütlevad, et materiaalne universum on seitsmes sfäär. Oluline on tähele panna, et iga järgmine loodud sfäär sisaldas tihedamat baasenergiat, kui see oli eelmisele sfäärile omane. See tähendab, et arvestades energia tihedust, tundub igas järgmises sfääris olles järjest ilmsem, et see sfäär on Loojast lahus ja elab omaette elu. See fakt ka selgitab, miks inimkond usub kaht klassikalist illusiooni:

  • Traditsiooniline religioon väidab, et Jumal on olemas, aga see asub kaugel taevas. Materiaalne maailm on jumalariigist eraldi. Neid kaht eraldab barjäär ja me saame selle barjääri ületada vaid religiooni kaasabil.

  • Materialism ütleb, et Jumalat pole olemas ja mateeria saab eksisteerida sõltumata millestki. Mateeria ei vaja oma eksistentsiks midagi, mis asub temast kõrgemal. Järelikult pole materiaalne universum loodud läbitunnetatud tegevuse tulemusena intelligentse olevuse poolt. Universum sündis täieliku materialistliku protsessi läbi juhuslike sündmuste tagajärjel.

Mõlemad nimetatud illusioonid põhinevad meie maiste meelte piirangul, sest me suudame tunnistada vaid nende vibratsioonide olemasolu, mis võnguvad mateeriat moodustavas spektris. Me ei näe vahetult, et mateeria on suurema vibratsioonikontiinumi osa, uskudes mateeria iseseisvasse eksistentsi ja lahusolemisse Vaimust. Müstiku tee on teadvuse tõstmise protsess, kuni meile saavad osaks müstilised kogemused, mis purustavad inimliku illusiooni usutavuse.

VAIMSED KIIRED

Meenutagem Einsteini valemi põhjal tuletatud valemit:

 E/c² = m.

Nagu juba öeldud, näitab see valem, et materiaalne universum on loodud kõrgema vibratsiooniga energiast, mille võnkesagedust on vähendatud. Einstein on öelnud, et c² on vaid viimasele sfäärile omane vibratsiooni vähendamistegur.

Ülestõusnud meistrite käsitlusele vastavalt koosneb meie sfäär vaimsest valgusest, mille sagedust on vähendatud kõigi seitsme vähendusteguri läbi. Neid seitset tegurit või faktorit võib kirjeldada kui seitset tüüpi vaimset energiat. Seitsme energia kombinatsioon moodustab materiaalse sagedusspektri. Neid seitset energialiiki nimetavad ülestõusnud meistrid seitsmeks kiireks. Meistrid ütlevad, et kõik materiaalses universumis oleva moodustavad seitsme vaimse kiire erinevad kombinatsioonid. Planeedi Maa lõid seitse vaimset olevust, keda kutsutakse Elohimiks. Need seitse olevust ühendasid vaimses sfääris oma loovad jõupingutused ja lõid meie planeedist algse kavandi. Pärast algse kavandi loomist hakkasid nad järk-järgult loodava maailma kavandit Ma-ter Valguse peale projitseerima. Liikumapanevaks jõuks selles protsessis olidki seitsme kiire energiad ja omadused. Osaliselt toimus loomine läbi heli jõu. Elohimid kasutasid rütmilise vibratsiooni saamiseks spetsiaalset heli, mille käigus hakkasid energiad võtma algse plaani vormi. (Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumalaga ja Sõna oli Jumal).

Tegelikkuses oli see protsess palju keerukam ning sõnadega edasiantav kirjeldus sellest on üsna lineaarne. Võib ka öelda, et seitse kiirt moodustavad seitse vibratsioonikihti, mis “eraldavad” materiaalse maailma energiaid vaimsest maailmast. Kui me püüame tunnetada vaimset maailma, siis oleks ees justkui seitse loori, mis takistavad meil vaimset maailma selgelt nägemast.

Me vaataksime nagu läbi seitsme värvilise klaastahvli. Senikaua, kui meie teadvust mõjutab tervikust lahusoleku illusioon, ei näe me läbi seitsme kiire energia, mis tähendab, et me ei näe selgesti vaimset sfääri. Me näeme vaid mina- kaleidoskoobi värvide kirevust.

Järelikult püüd teadvuse tõstmise ja enesemeisterlikkuse saavutamise poole tähendab sisuliselt seitsme kiire tee läbimist alates esimesest ja lõpetades seitsmendaga.


Kiirte initsiatsioone läbides häälestame me oma meele konkreetsele kiirele
ja saame üheks selle kiire vibratsiooniga.


Esimese kiire initsiatsioone läbides häälestame me oma meele esimese kiire energiatele ja saame osa selle kiire vibratsioonist. Me võime ka öelda, et sel juhul meie meel hakkab vibreerima sünkroonis esimese kiirega. Niisuguse häälestumise tulemusena kaob meie jaoks esimese kiire loor, mis seni meid pimestas. Me hakkame läbi nägema esimese kiire energiatest ja meie ettekujutus elu vaimsest poolest selgineb. Nii saame me avatud ukseks meie Mina läbi voolavatele esimese kiire energiatele.

Analoogne protsess jätkub kõigi seitsme kiire alal, kuni me hakkame ära tundma kõige nähtava taga olevat ühist. Nüüd näeme me looridest läbi ja mõistame kogu mitmekesisuse taga olevat üksolemist. Niisugune protsess annab meile järk-järgult täieliku meisterlikkuse materiaalse valdkonna üle. Niisugust seisundit nimetavad ülestõusnud meistrid Kristus-teadvuseks.

Selle protsessi läbimise tulemusena saavutame me aste-astmelt täieliku meisterlikkuse materiaalse elu valdkonnas,  mis tähendab, et me suudame teha kõike seda, mida tegi Jeesus. Me suudame kujundada puhtama kujutise ja pannes selle Ma-ter Valguse peale, tühistame me vana mustri, mis tundub meile nüüd ebapuhtana. Kui enamik maakera elanikest seda tõusuteed läheb, kaovad õnnetused, katastroofid ja loodusressursside nappuse näivus.

Seitsme kiire initsiatsiooniteed juhivad ülestõusnud meistrid, keda nimetatakse chohanideks (sõna “chohan” tuleneb sanskritikeelsest sõnast ja tähendab “valitsejat”). Chohan on meister, kes on kui konkreetsel kiirel olev “vanemõpetaja.” Hiljem heidame me lähema pilgu vaimsetele kiirtele ja initsiatsiooniteele - seitsme loori läbimise teele.

MAAILMA NELI TASANDIT

Nagu selgitatud, algas uue sfääri eksistents teatud vibratsioonilisel tasandil. Kui selle sfääri eneseteadlikud elanikud tõstsid oma teadvuse tasandit, siis tõstsid nad seda tehes ka kogu sfääri vibratsiooni senikaua, kui nende sfäär tõusis üles vaimsesse vibratsioonisagedusse ja sellest sai vaimse sfääri osa. Kui sfäär on loodud, siis koosneb ta teatud vibratsiooniga baasenergiast, mis on selle sfääri kõige madalam ja tihedam energia. Iga uue järgmise sfääri energia on järjest tihedam ehk eelmisest sfäärist madalama sagedusega. See tähendab, et meie sfääris on baasenergia ja vaimse sfääri energia vahel väga suur erinevus.

Energia toomine otse vaimse sageduse sfäärist alla meie baasenergia vibratsioonitasandile on võimatu. Pealegi, kui see olekski võimalik, ei suudaks materiaalse maailma olevused sellele vaatamata tõusta vaimsesse sfääri, sest nad peaksid ületama võimatuna näivalt suure vibratsioonilise sageduse vahemiku. Energiasageduse vähendamise protsess toimub neljaastmelisena. Toimub laskumine läbi nelja tasandi, mida on mõnikord nimetatud materiaalse maailma oktaavideks. Illustreerigem seda hoone ehitamise näitega.
 

MATERIAALSE UNIVERSUMI NELI TASANDIT

1. Eeter- ehk identiteeditasand

See on kõrgeim tasand, kus asuvad kõigi materiaalses sfääris leiduvate vormide kavandid. Seda võib võrrelda arhitektitasandiga, kus arhitektil tekib visioon ehitatavast hoonest.

2. Mentaaltasand

Siinkohal on tegemist konkreetsema, üksikasjalikuma ehitusprojektiga. Sellel tasandil tegutsevad insenerid, kes tegelevad konkreetsemate ja detailsemate plaanidega, mis puudutavad ehitatavat hoonet.

3. Emotsionaaltasand

Sellel tasandil sõlmitakse lepingud ehitajate, ehitamise finantseerijate ja omanike vahel. Omanikud teevad otsuse alustada hoone ehitamisega. Käivitub ehitusprotsess.

4. Füüsiline tasand

Füüsilisel tasandil on tegemist veel konkreetsemate tööplaanidega ja - projektidega ning konstruktsiooniarvutustega.

Materiaalse maailma neli tasandit vastavad inimmeele neljale tasandile: identiteedi-, mentaal-, emotsionaal- ja füüsilisele tasandile. Oma Minas peituva väe avastamiseks ja selle avaldumiseks on tarvis puhastada kõik neli meeletasandit neist elementidest, mis blokeerivad vaimse valguse vaba voolu läbi meele. Ma kirjeldan edaspidi lähemalt, kuidas seda teha. 

MEIE VAIMSED VANEMAD

Meie oleme loodud olema kaasloojad. Meie maailma lõid ülestõusnud meistrid, asudes vaimses sfääris meie maailma kohal. Meie oleme nende meistrite pikendused, vaimsed järeltulijad ja me oleme tulnud osalema selle maailma kaasloomise protsessis, viibides ise selle maailma sees, kuni meie maailm tõuseb oma vibratsioonis vaimse sfääri osaks. Meie meeled omavad selleks ülesandeks vajalikke võimeid.

Meie osalemine kaasloomises toimub seitsme vaimse kiire energiate kaudu. Seni, kuni me ei ole õppinud tundma nende vaimsete kiirte energiaid, moodustab iga kiir justkui loori, mis ähmastab meil selle kiire olemust lõpuni mõistmast. Liikudes oma vaimsel teel, saavutame me meisterlikkuse järjest kõigi nende kiirte alal. Me õpime kasutama iga kiire loovaid energiaid ja häälestama oma meelt iga konkreetse kiire vibratsioonile. Kui me oleme läbinud seitsme kiire initsiatsioonid, siis oleme jõudnud etappi, milles avanevad meie kaasasündinud jumalikud võimed, me õpime ära tundma oma tõelist loomingulist potensiaali ja oskuslikult kasutama endas peituvat vaimset väge.

Kogu seda olukorda komplitseerib aga hiigelsuur vahe vaimse ja materiaalse maailma vibratsioonis. Vaimse valguse toomine materiaalsesse sagedusse toimubki sellepärast läbi nelja astme. Selle tulemusena on ka meie meelel kihid, mis vastavad meie maailma neljale tasandile. Need on identiteedi-, mõtte-, emotsioonide ja füüsiline tasand. Enamuse inimesi ei teadvusta endas oma olemuse ja meele kõrgemaid tasandeid. See omakorda teeb raskeks märgata alateadvuse kihtidesse kuhjunud takistusi, mis blokeerivad loovaid jõude – nagu meelekaleidoskoobi värvilised klaasitükid.

Liikudes seitsme kiire teel, kõrvaldame me blokeerivad takistused kõigil neljal meele tasandil. Seega on ülestõusnud meistrite tee nelja meeletasandi blokeeringutest puhastamise tee ja sama ajal meisterlikkuse saavutamine seitsme kiire alal. Selle tulemusel avaneb meie seesmine vägi ja me saame täita oma sellesse maailma tulemise eesmärgi, nimelt aidata kaasa kaasloomise protsessile maailmas, mis on oma algselt kujunduselt ja olemuselt midagi hoopis enamat, kui me oleme harjunud arvama.