|R2| 9. Materiaalsesse sfääri laskumine

Nagu näha, on ülestõusnud meistrid loonud Mina Olen Kohaloleku kui hoiupaiga sinu unikaalse individuaalsuse alalhoidmiseks. Tänu sellele ei hävine sinu individuaalsus ega saa kahjustada ükskõik milliste maiste kogemuste käigus. Nüüd me teame ka seda, et vaatamata kõigele ei saa Mina Olen Kohalolek ise füüsilisse kehasse laskuda. Maisesse kehasse laskub tema pikendus.

Alustagem sellest, kuidas Mina Olen Kohalolek näeb oma pikenduse kehastusse saatmise protsessi. Oma pikenduse saatmiseks siia maailma on tal kaks eesmärki:

  • Ta tahab kasvada eneseteadlikkuses.
  • Ta tahab abiks olla viimatiloodud sfääri vaimsel tõstmisel, kuni sellest sfäärist saab vaimse sfääri osa.

Mis võimaldab Kohalolekul oma ülesannet täita?

  • Kohalolek soovib kogeda materiaalset maailma seestpoolt. Ilmselge vahe on vaadata maailma vaimse olevusena kõrgemast sfäärist või kogeda seda seespool olles, puutudes kokku kõigi nende tingimustega, mis eksisteerivad siin. Mina Olen Kohalolek soovib selle maailma sees olemise kogemust, sest seda kõike otseselt kogedes ning selles keskkonnas viibides ja sealjuures ennast ületades avardab Kohalolek ennast.
  • Kohaolek soovib väljendada on loovat potentsiaali selles maailmas. Sa tood siia maailma vaimset valgust läbi oma individuaalsuse prisma, valgustades seda maailma läbi täiesti unikaalse, vaid sulle omase aspekti. Lihtsustatud näitena võiks öelda, et ülestõusmata sfääris on vaid väike kogus valgust võrreldes täiesti pimeda ruumiga. Sfäär kerkib ülestõusmispunktile lähemale siis, kui Mina Olen Kohalolek kiirgab sellesse ruumi oma vaimset valgust. Aga see saab sündida vaid siis, kui Kohaloleku fookus asub seespool seda maailma ja sinu teadvus ning energiaväli sinu ümber on avatud ukseks Kohalolekult voogavale vaimsele valgusele.

IGAVESTI ALLESJÄÄV MINA

Ülalloetletud eesmärke saab täita juhul, kui Mina Olen Kohalolek loob pikenduse iseendast ja saadab selle materiaalsesse sfääri. Samal ajal tuleb hoolt kanda, et siia maailma laskunud pikendus ei jääks jäädavalt selle maailma lõksu. Võiks öelda, et Mina Olen Kohalolekul on kaks aspekti:

  • Teadvus, eneseteadlikkus või Kohalolek. See aspekt on vormitu.
  • Individuaalsus. Individuaalsus omab vormi ja tahab end vormimaailmas väljendada.

Nagu varem öeldud, tunnistab ka teadus, et kogu universum on kui üks hiigelsuur Meel. Müstikud on juba ammu öelnud, et eksisteerib vaid üks meel ja see on Looja Meel ning see üks meel võib väljendada end väga erinevate individuaalsustena. Mina Olen Kohalolek loob enda olemusest eneseteadliku pikenduse ja see pikendus laskub materiaalsesse universumisse. Samal ajal säilitab Kohalolek vaimse sfääri turvalises keskkonnas oma unikaalse individuaalsuse. Individuaalsus omab eneseteadlikkust, mis asub vormimaailmast kõrgemal ja seda ei saa mõjutada miski vormimaailmas olev. Aga individuaalsusel on ka vorm ja sellele individuaalsuse vormile saavad mõjuda vormimaailmas olevad teised vormid, mille kogemise kaudu toimub eneseteadlikkuse kasv. Puhas individuaalsus ei lasku Maa peale, vaid jääb vaimse maailma turvalisse keskkonda. Maa peale laskub sinu puhta eneseteadlikkuse pikendus, millel tegelikult puudub füüsilises sfääris kaasasündinud individuaalsus. Maa peale kehastunud (laskunud) mina-taju on mõeldud olema Mina Olen Kohalolekule avatud ukseks ja väljendama individuaalsust igas hetkes läbi oma Kohalolekult tuleva impulsi. 

Seda olukorda illustreerib näitlikult üks politseiekipaaži töövahend, nimelt painduv toru, millel on ühes otsas lääts ja mille saab vajadusel otsapidi uuritavasse ruumi lükata. Toru on ühendatud videokaameraga ja tänu sellele võib toru vahendusel näha, mis toimub suletud ruumis. Mina Olen Kohalolek – see on väga üldistav näide – sirutab oma “valgustoru” materiaalsesse universumisse. Universumipoolses otsas asub puhas klaaslääts. Lääts töötab kahel moel. Mina Olen Kohalolek võib läbi selle läätse saata valgust materiaalsesse maailma ja ta saab ka kogeda materiaalset maailma läbi läätse vaadates. Lääts kujutab endast puhast teadlikkust ja see ei saa kaotsi minna ja materiaalne maailm ei saa seda kahjustada. Seda läätse on võimalik avardada juhul, kui sa kasvad kõrgema teadvuse tasandite suunas. Sa muutud avatud ukseks, muutudes ise samal ajal järjest rohkem avatuks.

ÄRATUNDMINE LÄBI MÜSTILISE KOGEMUSE (GNOSIS)

Ülestõusnud meistrid on öelnud, et nende õpetuse tõeline sisu jõuab inimeseni vaid juhul, kui talle on osaks saanud müstilised kogemused. Tavaliselt on inimmeel fokuseeritud teatud konkreetsetele mõtetele ja on suuteline mõtteid endasse koguma. Neid mõtted on võrreldavad konteineri sisuga. Aga konteineriks on tegelikult puhas teadvus. Müstikud on läbi aegade öelnud, et juhul, kui me suudame vaigistada oma meele, kui me suudame olla kättesaamatus kõrguses igasuguste mõtete eest, siis on meil võimalik kogeda teadvust selle puhtas vormis. Filosoof René  Descartes´i kuulus tsitaat kõlab järgmiselt: “Ma mõtlen, järelikult ma olen olemas.” Müstik võiks seda mõtet edasi arendades öelda: “Jah, aga mis on see, mis võimaldab sul mõelda? See on sinu Kohalolek, eneseteadlikkus.” Me võiksime Descartes’ poolt öeldu siis ringi sõnastada hoopis nii: “Ma olen olemas ja seepärast on mul eneseteadlikkus, mis võimaldab mul mõelda.”

Ülestõusnud meistrid teavad, et paljude jaoks on idee individuaalsust või kindlat vormi mitteomavast minast vastuolus kõige sellega, mida nemad on siiani arvanud. Sellised inimesed võivad leida poolt ja vastuargumente niisuguse mina eksisteerimise kasuks või kahjuks, kasutades analüütilist mõistust. Aga meistrid on öelnud, et analüütiline mõistus sisaldab teatud piiranguid. Nimelt on analüütiline meel suuteline tegelema vaid kõige sellega, mis omab vormi.

Analüütiline meel võimaldabki meil tõemeeli uskuda, et me oleme materiaalsed olevused, kes ei ole suutelised ületama maiseid piiranguid. Analüütiline meel võrdleb inimeseni jõudvat informatsiooni tema isiklikus andmebaasis juba olemasolevaga. Aga juba Einstein ütles: “Sa ei suuda probleemile lahendust leida, olles selles teadvuse tasandis, milles see probleem loodi.”

    Nagu me hiljem detailsemalt vaatame, loob inimene maises maailmas viibides oma mina maiste kriteeriumide järgi. Kui mina laskub materiaalsesse maailma, hakkab ta ennast samastama maise minaga, kes on lahus oma tõelisest allikast. Mina hakkab teda ümbritsevaid maiseid piiranguid tunnistama kui paratamatuid ja ületamatuid. Sellest saab tõeline inimdilemma, “nokk kinni, saba lahti” olukord. 

Niisugusest olukorrast aitab välja otsene vaimne kogemus, oma vaimse päritolu äratundmine, mille puhul inimene mõistab, et ta on enamat kui maine, oma tõelisest allikast lahus olev mina. See aga saab juhtuda siis, kui inimene kogeb, et ta suudab olla kõrgemal oma tavamõtetest, olles sealjuures elus ja täie teadvuse juures. Ta on teadvusel, kuid see pole sama teadvus kui see, millega ta end tavapärase mina-tunde puhul samastab. Sellest saab müstiline kogemus, vundament algavale protsessile, mille puhul inimene haagib end lahti talle senini tavapärasest mina-tajust. Sel juhul suudab materiaalsesse maailma laskunud mina-taju saavutada oma algse seisundi, olles oma Kohalolekule avatud ukseks. See on ülim, mida ta teha saab.

Paljudele vaimsetele inimestele on niisugused kogemused juba osaks saanud ja sina võid olla üks nende hulgast. Kas on sulle osaks saanud kogemus ühendusest millegi/kellegi kõrgemaga, kogu elutervikuga, võib-olla isegi Jumalaga? Kas oled sa kogenud olukorda, kus su teadvus on selge, kuid sa ei teadvusta oma ümbrust, oma tavapäraseid mõtteid? Kas on sul olnud tunne, et sa oled palju suurem oma füüsilisest kehast või tundnud end olevat rakuke suuremast kehast? Niisuguseid müstilisi kogemusi on väga erinevaid ning samuti erinevad need kogemused oma puhtuseastmes. Aga iga niisugune kogemus, mis on kõrgemal sellest, mida inimteadlikkus “normaalseks” peab, näitab, et sinu olemuse tuum, sinu mina-taju, kes laskus maisesse maailma, on tegelikult puhta teadlikkuse vorm.


Kui su meel on puhtaks saanud väärkasutatud
energiatest, siis koged sa müstilisi kogemusi loomuliku
ergusega  ilma igasuguse pingutuseta.


Kui niisugused kogemused pole sulle osaks saanud, siis ära heida meelt. Nagu me juba teame, on ülestõusnud meistrid andnud meile kõrgema teadvuse seisundi kogemiseks palju abivahendeid. Kui sa puhastad oma neli meeletasandit sinna kogunenud madalasageduslikust väärkasutatud energiast, siis suudad sa kogeda müstilisi kogemusi loomuliku kergusega  ilma igasuguse jõupingutuseta. Maisesse maailma laskunud minale on puhas teadlikkus loomulik seisund.

Oluline on teada, et maisesse maailma laskunud mina ongi puhas teadlikkus, mis tähendab seda, et tal puudub vorm. Niisugusena ei saa teda miski maises maailmas olev ei kahjustada ega hävitada. Ta ei saa ka igavesti maise lõksu ega vangi jääda. Vaatamata sellele, missugune on sinu mina-tunne praegu, omab puhas mina-olen taju, kes sa tegelikult oled, potentsiaali ületada oma praeguse minatunde iga aspekt. Vaatamata sellele, mida sa oled kogenud või koged, on sinus alati potentsiaal oma mina-tunnet muuta nii, et sa saad avatud ukseks ja suudad vabalt väljendada oma vaimset individuaalsust selles maailmas. Aga mis põhjusel sa oma vaimse päritolu unustasid? Me vaatamegi seda peatüki ülejäänud osas.

Nimetagem “seda mina, kes laskus maisesse maailma” praktilisema terminiga. Kuigi selle tähistamiseks kasutatakse mitmeid sõnu, on ülestõusnud meistrid võtnud kasutusele termini “Teadlik Mina,” märkimaks, et see mina võimaldab sul olla ülimalt teadvuslik ja teadlik. Sa saavutad niisuguse ülima teadlikkuse seisundi, kui teadvustad igas hetkes, et sa oled  oma Kohalolek, kes viibib maises kehastuses ja sa omad potentsiaali osaleda kõrgemate vormide kaasloomise protsessis.

TEADLIKU MINA ENESEVÄLJENDAMINE

Teadlik Mina on loodud maises maailmas kadumaminemise riski maandamiseks. Kuna vaimse ja maise maailma vaheline vibratsioonisagedus on väga suur, ei saa Teadlik Mina otseselt füüsilist keha mõjutada. Et üldse kehastusse tulla saaks, alustab Teadlik Mina enese projitseerimist niisugusesse mina-tundesse, mille sagedus vastab maisele vibratsioonile. Niimoodi looduna on ta suuteline füüsilises kehas tegutsema.

Teadliku Minaga ei saa juhtuda midagi halba ka juhul, kui maine keha saab kas kahjustada või hävib. Materiaalse maailma madalamad energiad lihtsalt ei suuda mõjutada Teadliku Mina puhast eneseteadlikkust. Sellest pole raske aru saada, kui sa usud reinkarnatsiooni. Sa tead, et hing ei hävi füüsilise keha surres. Samuti ei hävi Teadlik Mina, kui sureb väline keha või mina-olen taju.

Kehastumise protsess on keerukas ja me vaatame siinkohal lihtsustatud varianti. Algse kavandi kohaselt laskume me kaitstud keskkonda, mida nimetatakse identiteedisfääriks ja mis on kõrgeim materiaalse universumi neljast sfäärist. Me viibime siin mõnda aega, õppides müsteeriumikoolis.

    Siin alustame me teadmiste omandamist selle kohta, kuidas maises kehas viibida nii, et me ennast maisega ei samastaks. Senikaua, kui me ei samasta end maise mina-olen tajuga, saame me ennast ületades selles viibida ja tänu eneseületamise võimele eneseteadlikkuses kasvada. Kui me saavutame suuremad kogemused, saame me rohkem eksperimenteerida, kujundades ise oma identiteedi ja see annab meile juba kogemuse füüsilisse kehasse laskumiseks.

Identiteedi ja füüsilise maailma vibratsioonisageduse vahe on väga suur. Füüsiline maailm on tunduvalt suurema tihedusega. Füüsilisse kehasse laskudes muutuvad väga olulisel määral meie nägemus ja arusaamine iseendast ning oma päritolust. Inimkeha on maise poolt suuresti piiratud, mis tähendab, et kui me oma maise kehaga ennast samastame, siis tundub vägagi usutav, et mateeria omab meie üle võimu.

MIKS MA EI MÄLETA, KES MA OLEN?

Materiaalse maailma tihedusse laskudes ühendab Teadlik Mina end maise mina-tajuga, kes koosneb selle maailma energiatest. See mina-olen taju omab tajumisfiltrit ja näeb maailma läbi “värviliste prillide.” Kujutage ette, kui keegi on juba sündimisel sinu silmadesse paigaldanud punased kontaktläätsed. Sa kasvad üles teadmises, et taevas on punakaslilla ja ei kahtle selles üldse. Me anname mateeriale võimu enese üle läbi nende uskumuste, mis põhinevad illusioonidel, aga mida me läbi filtri vaadates tõeks peame. Seda olukorda iseloomustasime eespool meele kaleidoskoobi näitega. Värvilised klaasikillud kaleidoskoobis on kui sinu meeles olevad hulgalised uskumused. Need uskumused ütlevad, et sa oled mateeria võimule alluv, mateeriaga piiratud olevus.

Ühel hetkel hakkad sa mõistma, et sinu nägemus elust võib olla mingi konkreetse tajumisfiltri moonutatud tulemus. Nüüd võid sa esitada endale elumuutva potentsiaaliga küsimuse: “Kas minu praeguse mina tõlgendus on ainukene võimalus näha maailma või on olemas ka teistsuguseid nägemusi - niisuguseid, mis aitavad mul ületada mu praeguse piiratuse?”


Inimeksistentsi dilemma:

Me kogeme elu läbi tajumisfiltri, kuid me ei mõista,
et see on vaid üks paljudest võimelikest filtritest.


Me kõik teame, et teised inimesed näevad elu meist erinevalt. Nemad kogevad elu läbi hoopis teistsuguse mina, läbi täiesti teistsuguse tajumisfiltri. See ka selgitab, miks mõnega on raske nõustuda või isegi suhelda. Kui üks näeb kõike läbi kollaste prillide ja teine läbi punaste, siis taeva värvuse osas ei jõua nad kokkuleppele, sest nad näevadki seda erinevalt.

Mida siis teha? Me saame avardada oma arusaamist elust ja vaimsetest teemadest. Seda on paljud ka teinud, tegeledes vaimsete eneseabi õpetustega. See aitab meil vabaneda oma elu nägemise filtritest. Aga selles lähenemises on teatud kitsaskohad. Nimelt ei suuda me oma filtreid alati lõpuni tuvastada või loobudes mingist filtrist, loome endale järgmise. Näiteks mõnel vaimsel inimesel on siiski veel mõned niisugused omadused, millest ta ei suuda üle saada. Mõned on kasutanud vaimset õpetust selleks, et luua uus, järjekordne tajumisfilter, mis tegelikult piirab neid rohkem kui eelmine, mis oli neile omane enne vaimse õpetuse leidmist. Mõned on asunud võitlusse teistega, püüdes tõestada, et tema filter on õigem kui teise oma. Niisugune heitlus on sellel planeedil kestnud juba pikka aega. Mõned inimesed on saavutanud selle käigus üleolekutunde, arvates, et nende guru või õpetaja annab neile niisuguse filtri, mis olevat teiste omast parem.

Ma ei taha öelda, et vaimne õpetus oleks vale või oleks vale tegeleda oma filtritega. Ülestõusnud meistrid ütlevad, et see on ainult üks faas ja vaimsel teel on veel astmeid. Missugune võiks olla järgmine aste?

Järgmisena võiksime küsida: “Kas on võimalik kogeda elu üldse ilma igasuguse filtrita?” Ehk kas on võimalik kõigist tajumisfiltritest loobuda selle asemel, et neid arendada või vahetada? Ja pealegi, nagu me nüüdseks teame, on Teadlik Mina loodud olema avatud ukseks Mina Olen Kohalolekule. Avatud ukseks olemine tähendab igasuguse tajumisfiltri puudumist. Sel juhul ei vaata inimene materiaalset maailma mistahes selles maailmas leiduvate energiate filtri läbi. Selle asemel näeb ta maailma nii, nagu näeb seda tema Mina Olen Kohalolek – tajudes kõike elavat selle puhtal kujul ehk nn naturaalses teadlikkuses.

Sarnast kontseptsiooni võib kohata paljudes müstilistes õpetustes. Näiteks Tiibeti budismi rajaja PadmaSambhava nimetas seda “puhtaks teadlikkuseks” või “algseks teadlikkuseks.” Zen-budism nimetab seda “algaja meeleks” ja Jeesus rääkis vajadusest muutuda väikesteks lasteks, et siseneda taevariiki. Kui sa tajud maailma läbi puhta avarusteadvuse ehk naturaalse teadlikkuse taju, siis näed sa, et kõik selles maailmas olev koosneb madalamast energiavormist kui see, mis voolab sinu Mina Olen Kohalolekult. Selles tähenduses võibki öelda, et “koos Jumalaga on kõik võimalik.” Energia koosneb lainetest ja madalasagedusliku energia võnkesagedust saab muuta kõrgema vibratsiooniga laineks. Nende jaoks, kes on avatud ukseks vaimsele energiale, ongi tegelikult kõik võimalik.

TAJUMISFILTRI PAIKAPIDAVUS

Vaimne kasvamine tähendabki jõudmist kõrgemasse teadvusesse seeläbi, et me kasvame välja oma eelnevalt loodud tajumisfiltrist. Senikaua, kui me vaatame elu läbi filtri, mis hakkab defineerima meie mina-tunnet, tundub kogu meid ümbritsev olukord koos oma piirangutega nii reaalsena, et ei tekigi kahtlust selles, et mateeria meie üle võimutseb. Ainukene viis piiratuse küüsist pääsemiseks on selle tajumisfiltri kahtluse alla seadmine, mis näitas piirangulisust tõesena. Enne, kui inimene on jõudnud niisuguse äratundmiseni, vaatab ta jätkuvalt elu läbi oma filtri. Seda me nimetasimegi “nokk kinni, saba lahti” olukorraks. Seni kui Teadlik Mina ei suuda oma tajumistulemuse reaalsust kahtluse alla seada, vaatab ta iseennast läbi maise mina tajumisfiltri.


Avatud ukseks olemine tähendab tajumisfiltri puudumist.
Ilma tajumisfiltrita näed sa materiaalset maailma nii,
nagu näeb seda sinu Mina Olen Kohalolek.


Sellest nõiametsast väljasaamiseks on üks võimalus – sa jõuad äratundmisele, et sinu maine mina-tunne pole sinu tõeline olemus. Tegelikult oled sa vaimsest maailmast maisesse laskunud olevus ja vaimse olevusena ei saa miski selles maailmas olev sulle mingit jäävat mõju avaldada. Vaimse olevusena oled sa üle võtnud piiratud mina-taju ja hakanud ennast sellega samastama. Aga vaatamata oma praegusele omaksvõetud mina-tundele oled ja jääd sa siiski vaimseks olevuseks.

Piltlikult võiks öelda, et keegi on andnud sulle binokli. Kui sa vaatad maailma läbi binokli, siis näed sa kõike seda, millele sa binokli suunad palju selgemini ja suuremana, kui samas kauguses seistes sa neid objekte palja silmaga näeksid. Aga selgema ja suuremana näed sa vaid neid asju, mis binoklitoru ette jäävad ja kõik ülejäänu on su vaateväljast varjus, sest binoklil on kitsas vaateväli. Täielikuma perspektiivi saavutamiseks pead sa vaatama niiöelda palja silmaga, ilma binoklita. Samamoodi saad sa õppida mitte võtma tõepähe välise mina binoklist vaadatud maailma.

Miks ja kuidas on Teadlik Mina omaks võtnud maise mina arusaamad? Teadlik Mina on seda teinud, projitseerides ennast maisesse minasse nagu näitleja, kes kehastab teatrietenduses või filmis mingit rolli. Sinu praegune mina on vaid roll mida sa oled valinud eluteatris mängimiseks. Aga kui sul hakkab selle elunäitemängu osast juba küllalt saama, siis võid sa näitlejakostüümi seljast heita.

Kuidas kasvada välja oma praegusest mina-tundest? Jõudes äratundmisele, et sinu Teadlik Mina on projitseerinud ennast sinu praegusesse mina-tundesse, mis aga samas tähendab, et ta võib sellest mina-tundest ka välja tulla. Seda suudab Teadlik Mina teha juhul, kui mõistab, et tal on potentsiaal saavutada puhta teadlikkuse seisund, mis tähendab puhast, filtrivaba tajumist. Sa lihtsalt võta maiseid olukordi ilma neile hinnanguid andmata, ilma neid hukka mõistmata või neist paremusjärjestust tegemata.  

Kui sa taipad, et sinu väline mina ongi üks suur filter ja kõik, mida sa näed läbi selle välise filtri, ei anna sulle tõeseid tulemusi, siis pole sul raske lõpetada enese samastamine oma välise minaga, kuigi lõplik loobumine enese samastamisest oma välise minaga võtab teatud aja.

Oluline on mõista, et Teadlikku Mina ei saa sinu väline, maine mina jäädavalt muuta – sinu tegelikku silmanägemist ei saa muuta ajutine kollaste klaasidega prillide kandmine. Teadlik Mina on suurepäraselt suuteline saavutama puhta teadlikkuse seisundit, mille puhul sind ei mõjuta ükski maine tajumisfilter. Sa näed siis kõike nii, nagu see tegelikult on.

Ka Jeesus ütles: “Kui sinu silm on Üks, siis on kogu sinu keha valguses.”Mõtle selle väite peale. Kui su nägemus on ühtne ehk kui su silm on Üks, tähendab seda, et su nägemust pole killustanud ükski tajumisfilter ja sa näed, et kõik materiaalseas universumis olev koosneb vaimsest valgusest. Kuidas niisugune äratundmine saab aidata sul oma piiranguid ületada? 

TAJUMISFILTRITEST LOOBUMINE

Nagu juba selgitatud, koosneb kõik materiaalses maailmas olev ajutise ilmingu võtnud vaimsest valgusest. Kuni sa vaatad maailma läbi maise mina tajumisfiltri, tundub see ajutine ilming reaalsena. Meie tajumisfiltril pole tegelikult mingit mõju meie üle, aga samas võib väljapool tajumisfiltrit oleva ja võrdluseks kasutatava taustsüsteemi puudumine meie Mina-väe nullida. Miks uskusid keskaja inimesed katoliku kiriku eksimatusse doktriini Maast kui universumi keskpunktist? Sellepärast, et neil polnud ühendust võrdleva taustsüsteemiga ning nendeni ei jõudnud veel varaste astronoomide hääl, mis oleks öelnud: “Vabandage, aga taevaobjektid ei käitu doktriini järgi, miks nad peaksid.”      


Kui su nägemus on ühtne ehk kui su silm on Üks,
tähendab seda, et su nägemust pole killustanud
ükski tajumisfilter ja sa näed, et kõik materiaalses
universumis olev koosneb vaimsest valgusest.


Läheme nüüd tagasi kõrgete hekkidega labürindinäite juurde. Labürinti sisenemine on kui tajumisfiltri ette tõmbamine, sest sa näed vaid rohelisi seinu ja sa ei tea, missugune näeb labürint välja ülevaltpoolt vaadates. Labürindis viibides ei tea sa tegelikult kuni sellest väljumiseni, kus kohas sa täpselt selles labürindis asud.

Mida siis teha? Sa võid ekselda labürindis ja loota hea õnne peale sellest ühel päeval juhuslikult välja pääseda. Sa võid püüda teadlikult liikuda ja oma liikumise põhjal ette kujutada labürindi skeemi vastavalt sellele, mida sa juba näinud oled. Kolmas võimalus on märgata labürindi kohal rippuvaid köisi. Kui ronida mööda köit üles, siis näed sa labürinti pealtpoolt. Köit mööda üles ronimine tähendab siin Teadliku Mina võimet astuda välja maise mina tajumisfiltrist.

Meie tajumisvõime pimestab meid. See annab meile moonutatud või eksliku pildi tegelikkusest. Kuni me elu läbi niisuguse filtri vaatame, pole meil võimalik aru saada, kuivõrd moonutatud meie nägemus on. Enese filtrist vabastamiseks vajame me niisugust tausta või taustaelementi, mis tõestab ja näitab, et reaalsus eksisteerib meie nägemisfiltrist väljapool.

Kõigi religioonide ülesanne on olnud kindlustada meid meie tajumisfiltrist väljaspool oleva taustsüsteemiga. Nii Jeesus kui Buddha püüdsid esitada väljakutse meie surelikule minapildile. Kahjuks on aga meil, inimestel, võimalus kasutada religiooni kui vahendit oma praeguse tajumisfiltri paikapidamise tõestamiseks. Seepärast on paljud religioonid mõjunud inimestele nii, et nad on nüüd hakanud tundma ennast veelgi suuremate patuste ja vaesekestena, keda saab aidata vaid keegi, kes asub väljapool neid.


Meie tajumisvõime pimestab meid, kuna annab meile
moonutatud või eksliku pildi tegelikkusest.
Kuni vaatame elu läbi niisuguse filtri,
pole meil võimalik aru saada,
kuivõrd moonutatud meie nägemus on.


Keskajal olid inimesed suuresti katoliku kiriku tõekspidamiste lõksus. Teadusest sai omaette taustsüsteem, näitamaks inimestele, et reaalsus asub väljapool kirikudoktriine. Teadus jätkab tegutsemist, aga materialism on pärssinud teaduse vabastavat jõudu. Seepärast on paljud tänapäeva inimesed pöördunud vaimsusesse ja müstitsismi, mille kaudu saab äratuntavaks meie meele sees peituv võime. Mis võime see on?

Vaimse olevusena oleme me projitseerinud ennast välisesse minasse. Sedasama võimet, mis võimaldas meil ennast projitseerida praegusse mina-filtrisse, saab kasutada ka sellest filtrist enese väljaprojitseerimiseks. Me juba teame, et ainus viis teada saada, kas ülestõusnud meistrid on reaalselt olemas, on saada nende olemasolust müstiline tõeline kogemus. Niisugune kogemus on Teadliku Mina iseenda projitseerimise tagajärg väljapoole tavapärast tajumisfiltrit.

Nagu varem öeldud, on müstilised kogemused otsene tõestus selle kohta, et Teadlik Mina on enamat kui maine mina. Kui Teadlik Mina lõpetab enese samastamise välise minaga, suudab ta kogeda põgusaid nägemusi oma tõelisest olemusest. Kui me oleme vaimsel teel, hakkab meile osaks saama rohkem niisuguseid kogemusi ja need muutuvad selgemaks. Lõpuks hakkame me kogema puhta teadlikkuse seisundit, milles pole mõtteid ega hinnanguid. Me lihtsalt kogeme maailma ilma igasuguse filtrita. Niisugused kogemused on tõestus sellele, et millesse ka Teadlik Mina end projitseerinud poleks, ei saa miski teda jäävalt mõjutada, kahjustada ega kinni pidada. 

Siis hakkame me uskuma ülestõusnud meistrite keskset sõnumit: millesse Mina astub, sellest saab ta ka välja astuda. Siin pole tegemist välise päästja otsimise või leidmisega, kes peaks meie eest töö ära tegema. Tegemist on samade võimete teadliku kasutusele võtmisega, mis võimaldas meil astuda meie praegusse mina-tundesse. Ülestõusnud meistrid pole mitte kunagi lubanud meid päästa ega midagi meie eest ära teha. Nad on lubanud meid aidata nende jõudude avastamisel, mida me oleme enesega alati kaasas kandnud. See on meie jumalik sisemine jõud. Selle jõu on blokeerinud meie tajumisfilter, mis ütleb, et mateeria valitseb meid. Kasvades üle oma tajumisfiltritest, saame olla avatud ukseks oma kõrgema Mina tõelisele väele.

MAINE MINA

Nagu me kõik teame, on planeedil Maa tänapäeval veel palju madalaenergeetilisust. Me oleme jätkuvalt inimeste ebainimlikkuse haardes. Kui me esimest korda sellele planeedile kehastusime, puutusime me kõik kokku selle planeedi ebapuhaste tingimustega ja enamus meie hulgast lõid endale uue mina vastavalt sellele, millega nad siin planeedil kokku puutusid. Siin loodud minataju oli palju piiratum kui see mina, kellena me kehastusse tulime.

Võrdleme seda olukorda teatriga. Uus näitleja saadetakse keset etendust tühjale lavale ja talle antakse ülesanne mängida iseenda loodud rolli. See olukord tundub üsna hirmutav. Uus näitleja mängiks meelsasti mingit väikest kõrvalosa, peites end kostüümi ja grimmi varju. Kui näitleja kogub enesekindlust, siis võib ta maha mängida juba keerukama rolli. Ta võib ka koguda julgust ja tulla lavale ning improviseerida oma osa kohapeal.

Kui sinu Teadlik Mina algselt kehastusse laskus, võttis ta mängida ühe paljudest võimalikest osadest, mille stsenaarium oli põhimõtteliselt olemas. Aga Maa on jätkuvalt palju madalamas seisundis, kui ta oli seda vahetult pärast loomist. Iga religioon ja vaimne õpetus sisaldab ideid selle kohta, et minevikus valitses planeedil Maa kõrgem teadvuse seisund ja meie, inimesed, oleme langenud sellest algsest seisundist madalamale. Selle tulemusena on praegu võimalik meie planeedil „mängida“ suurel hulgal niisuguseid näitlejarolle, mida algne kujundus ette ei näinud.

Ülestõusnud meistrid ütlevad, et inimese “langemine” juhtus seepärast, et paljud valisid luua endast niisugune minapilt, mis põhines eraldatuse, Jumalast ja elutervikust lahusolemise illusioonil. See võimaldas inimestel tegutseda lahusoleva olevusena, mõtlemata sellele, missugused võivad olla nende tegude tagajärjed teiste inimeste, eluterviku ja pikas perspektiivis ka nende endi jaoks. Siiamaani tegutseb enamus inimesi planeedil Maa lahusoleva mina seisundis ja niisugune olukord põhjustab hulgaliselt konflikte. Kaks peamist põhjust, miks inimene võtab omaks lahusoleva mina seisundi on järgmised:

  • Minevikus tekkis soov kogeda maailma läbi piiratud mina või teha niisuguseid tegusid, mida saab teha vaid lahusoleku teadvuses olles. Vaba tahe annab selleks sulle õiguse. Aga kui olla juba rollis, mis põhineb lahusoleku illusioonil, unustatakse oma Teadlik Mina olemasolu, kes on Mina Olen Kohaloleku pikendus. See tähendab, et lahusoleva mina filter tundub tõelisem, kui seda on kõrgema Minaga ühenduses olemine.
     
  • Kehastusse sellele planeedile tuldi seetõttu, et oli soov demonstreerida teistele, et on võimalik olla enamat kui inimolevus, keda materiaalne tasand piirab. Seda soovi illustreerib võimekus tõusta kõrgemale mistahes mina-tundest ja osaleda uue maailma kaasloomisel. 

Vaatamata sellele, mis oli põhjus siia kehastumiseks, pakuvad ülestõusnud meistrid meile abi kõrgemale tõusmise, tajumisfiltrist loobumise ja puhta teadlikkuse seisundi saavutamise teel. Kui sa niisugused ideed tõena ära tunned ja meistritelt tuleva abi vastu võtad, suudad sa täita oma siia maailma kehastumise eesmärki – olla avatud ukseks oma Mina Olen Kohalolekule.

Suurimaks väljakutseks vaimsel teel on lahti lasta kõigist eelarvamustest, uskumustest, tõekspidamistest – loobuda oma tajumisfiltritest. Paljud meie hulgast on läbinud faasi, mille jooksul nad on arvanud, et on leidnud tõelise vaimse õpetuse ja seetõttu pole neil enam tarvis lahti lasta oma senistest uskumustest, sest nemad on kindlasti taevariiki sisenejate eelisjärjekorras. Aga iga sõnades vormitud õpetus suudab väljendada palju vähem, kui vaimne õpetus tegelikult sisaldada suudab. Seepärast on tõeliseks väljakutseks lahti lasta kõigest – eriti sellest, mis ei tundu meile kahtlane.

Kinnihoidmine, sealhulgas oma ideedest - nagu budism ka õpetab – ei vii inimest ülestõusmise seisundisse. Ülestõusmisele viib kõigest lahtilaskmine ja puhta teadlikkuse seisundi saavutamine, milles puuduvad mistahes inimlikud näivuse põhjal antud hinnangud.

Vaid siis, kui sa ei anna hinnanguid maise näivuse põhjal, ei oma ka maine näivus sinu üle mingit võimu.