Tingimustetus, tingimusteta armastus (Unconditionality, unconditional love)


Duaalsusteadvus tegutseb, luues kaks vastandit. Tuleb meeles pidada, et algne jumalik laienev ja kokkutõmbuv polaarsus ei ole vastand- vaid täiendjõud. Kui aga need kontseptsioonid on varjutatud duaalsusteadvusega, siis nad tunduvad meile vastanditena. Sellega kaasneb väärtushinnangute andmine, ühe heaks ja teise halvaks/kurjaks sildistamine. Just see loob aluse kogu hukkamõistmisele ja diskrimineerimisele, mis Maal toimub.

Jõudes Kristus-teadvuseni, me näeme, et kõik see on vaid illusioon, sest kõige all olev reaalsus on see, et kogu elu on üks ja saab alguse samast allikast. Seega, me võime näha, et Jumala reaalsus on kõikide duaalsusteadvuse poolt defineeritud tingimuste ja väärtushinnangute ülene. Mitteduaalset reaalsust on keeruline sõnadega kirjeldada, aga kõige sagedamini öeldakse, et Jumala omadused on tingimusteta, mis tähendab — dualistlikest tingimustest üle.

Näiteks, inimlik armastus on alati tingimuslik. Inimesed peavad tegutsema  õigesti ja vältima asjade valesti tegemist, et armastust välja teenida. Jumala silmis oleme aga kõik Jumala armastust väärt juba ainuüksi selle fakti pärast, et me oleme loodud pikendustena Jumala enda kehast. Seepärast ei ole vaja teha midagi, et vastu võtta Jumala armastust ning mida iganes me ka ei teeks, ei muutu me väärtusetuks — me oleme alati Jumala armastust väärt. Jumala armastus on tingimusteta, ta on kõikide tingimuste ülene.